00 Kaarli kirikus. Rajaton on Soome ansambel, mis laulab ilma saateansamblita. Nende repertuaaris on maailmakuulsad jõululaulud, Soome kuulsad jõululaulud ning igivanad laulud, mis kõigile tuttavad, sh ka mõned Queeni laulud. 1997 aastal loodud Rajatonil on 6 liiget, erinevate muusikaliste taustadega, mis ulatuvad klassikast folgi, popi ja rokini: Essi Wuorela sopran, Virpi Moskari sopran, Soila Sariola alt, Hannu Lepola tenor, Ahti Paunu bariton, Jussi Chydenius bass. Kontserdi kava oli ülesehituselt sarnane ka teiste jõulukontsertide kavadega. Kavas olid laulud erinevatest jõululauludest maailmas ning Soomes ja ka paar lugu nende uuelt plaadilt, mõned Queeni laulud ja Soome Sibeliust. Meeleolu enne kontserti oli hea, inimesed ootasid ärevuses seda kuulsat Soome bändi, millest on palju räägitud, kuid nad pole kümne aasta jooksul kunagi Tallinnas käinud.See meeleolu püsis nii kuni kontserti keskpaigani
Naised eelistasid lihtsamaid atlassist või siidist lahtise kannaga kingi. Kotid: Nii mehed kui naised kandsid alati kaasas paunakesi või kukruid. Meestel sisaldas nööriga kokku tõmmatav paunake enamasti kaardimänguks vajalikke mängumarke, täringuid ja kaarte. Nad peitsid paunad taskutesse, mis olid välja mõeldud koos uute püksimoodidega. Naised eelistasid tualetttarvete ja kudumistöö mahutamiseks nööriga kokku tõmmatavaid paunu, mis peideti seelikute alla.
Seppsepaseppa(vältevaheldus) . Astmevahelduse liigid on vältevaheldus ja laadivaheldus. Jalgjalajalga(laadivahelus). Vokaalivaheldus Vokaalivahelduse abil moodustatakse mitmuse osastavat käänet ja omadussõna ülivõrde vormi. Kui sõna esimeses silbis on ,,a, õ, i" või täishääliku ühendid ,,ei ja äi" siis mitmuse osastav on ulõpuline. Moodusta mitmuse osastav: 1. Paun paunu 2. ilm ilmasid 3. väin väinu 4. koer koeri 5. vend vendi 6. hulk hulki 7. külm külmi 8. kuusk kuuski 9. känd kände 10. pilt pilte 11. õng õngi 12. jalg jalgu Vorm Atüvi
Kui A-tüvi on tugevas astmes, siis on tugevneva tüvega sõna. 23. Vokaalivaheldus sõna tüve vokaali reeglipärane vaheldumine mingi teise vokaaliga Vokaalivaheldusega moodustatakse käändsõnade mitmuse osastava käände vorme ja omadussõnade võrdlusastmeid. Lühikese mitmuse osastava moodustamine ainsuse osastava käände järgi: TULEB TIGE PENI JA URISEB kändu kände kassi kasse kuuske kuuski A KASS KÕRTSIS EI KÄI U pauna paunu õuna õunu ilma ilmu heina heinu väina väinu A EKS ÄMM KODUS SÖÖ SÜTT I venda vendi pärna pärni koera koeri hulka hulki sööta sööti külma külmi 24. Abstraktsed käänded nimetav omastav osastav 25. Tegusõna pöördelised vormid on kõik isikulise ja umbisikulise tegumoe kindla, tingiva, käskiva ja kaudse kõneviisi vormid. 26. Tegusõna käändelised vormid: ma-tegevusnimi
õde + sid -- > õdesid Lühike mitmuse osastav moodustatakse B-tüvest tüvevokaali muutmise teel. B-Tüvi E -- > I kuuske ------- > kuuski õnge ---------- > õngi I -- > E kassi ---------- > kasse pilti ---------- > pilte U -- > E kändu --------- > kände silmu ---------- > silme Kass kõrtsis ei käi.( a, õ, i,ei,äi) A ----- > U pauna---- > paunu õuna----- > õunu ilma------ > ilmu heina----- > heinu väina----- > väinu Eks ämm söö kodus sütt.( o, e, u, ä, ö, ü) A ------ > I koera------ > koeri venda----- > vendi hulka----- > hulki pärna----- > pärni Sööta----- > sööti külma---- > külmi Keskvõrde moodustamine: A --- > E halva ---- > halvem musta --- > mustem U --- > E loiu ------ > loiem järsu ----- > järsem
ja Õlekõrs" jne) ALATI VÄIKE ALGUSTÄHT: kuud,nädalapäevad,pühad,tähtpäevad,aastad, ametinimetused, auastmed, aunimetused,teaduskraadid (nt.siseminister, juuli, küünlakuu,naistepäev, esimene jõulupüha, roti aasta, doktor jne) Tüvevokaal Eelmise Mitmuse silbi vokaal tüvevokaal B-tüvi Mitmuse osastav Erandid a a õ i u ei äi o e u i ä ö ü pauna paunu õuna õunu ilma ilmu heina heinu väina väinu koera koeri venda vendi hulka hulki pärna pärni sööta sööti külma külmi 1.pikki silmi kingi 2.kurje nuie 3.mune 4.välju nelju nim kaks miljonit neli tuhat kuussada kakskümmend viis om kahe miljoni nelja tuhande kuuesaja kahekümne viie os kaht miljonit nelja tuhat kuutsada kakskümmend viit sisse
Lõhnakotikesed pidid levitama meeldivaid lõhnu. Olid ka niisugused kotid, mille järele olid tekitanud vajaduse rikaste jõudeaja sisustamisel populaarseks saanud kaardimängud. Nööriga kokku tõmmatav paunake sisaldas mängumarke, täringuid ja kaarte. Soti rügemendi sõdurivarustusse kuulunud nahkset mängukaartide pauna kanti vöö küljes. Naised eelistasid tualetttarvete ja kudumistöö mahutamiseks nööriga kokku tõmmatavaid paunu, mis peideti seelikute alla. Mehed peitsid paunad taskutesse, mis olid välja mõeldud koos uute püksimoodidega. Kindad ja muhvid: Kindaid kanti pigem ilu pärast kui külmakaitseks. Nahast, atlassist, sametist või siidist pikavarreliste kinnaste laiu kätiseid kaunistati kuld ja hõbeniitidega, helmeste ja tikanditega. Levinud kaunistusteks olid imepisikesed pärlid, paelad ja pitsid. Külma eest kaitsesid mõlema soo esindajad oma käsi muhviga. Mehed eelistasid
Lõhnakotikesed pidid levitama meeldivaid lõhnu. Olid ka niisugused kotid, mille järele olid tekitanud vajaduse rikaste jõudeaja sisustamisel populaarseks saanud kaardimängud. Nööriga kokku tõmmatav paunake sisaldas mängumarke, täringuid ja kaarte. Soti rügemendi sõdurivarustusse kuulunud nahkset mängukaartide pauna kanti vöö küljes. Naised eelistasid tualetttarvete ja kudumistöö mahutamiseks nööriga kokku tõmmatavaid paunu, mis peideti seelikute alla. Mehed peitsid paunad taskutesse, mis olid välja mõeldud koos uute püksimoodidega. Kindad ja muhvid: Kindaid kanti pigem ilu pärast kui külmakaitseks. Nahast, atlassist, sametist või siidist pikavarreliste kinnaste laiu kätiseid kaunistati kuld ja hõbeniitidega, helmeste ja tikanditega. Levinud kaunistusteks olid imepisikesed pärlid, paelad ja pitsid. Külma eest kaitsesid mõlema soo esindajad oma käsi muhviga. Mehed eelistasid
Viljad: kerajad, väikesed, peenviltjalt karvased, pähklis 1-2 seemet, IX-X. H. pärna puit on pehme ja soe käe all. Sellest valmistati mitmesuguseid nõusid. Pärnad on õitsedes suurepärased meetaimed ja pärnaõietee hea köharohi. Pärnatüve niineosa oli tähtis punumismaterjal ja pärnakoor hea meisterdamisvahend. Ajaloost on eriti Lõuna- ja Ida-Eesti aladelt tuntud pärnaniinest punutud viisud, millised kestsid jalanõudena vaid paar päeva. Niinest punuti ka mitmesuguseid paunu, karpe, vakku ja ämbreid. Muistsete eestlaste käsitöömaterjalina on pärnakoor ja niin etendanud tähtsat rolli. Annab kergelt kännuvõsu. Haljastuses on harilik pärn kasutusel sageli alleepuuna, taludes hästi kärpimist ja linnatingimusi ning kloriide, samuti varjutaluva puuliigina vähese valgustatusega haljastusobjektidel. Harilik pärn on lehtpuudest Euroopas üks varjutaluvamaid. On arvukalt sorte: 'Erecta'; 'Greenspire'; 'Green Globe'; 'Rancho'; 'Swedish Upright'