Remarque 1929. aastal Remarque'i esimene naine Ilse Jutta Zambona · 1931. aastal lahkus Saksamaalt. Ta ostis omale villa sveitsi Porto Rocosse ning elas seal ja Prantsusmaal kuni 1939. aastani · 1938. aastal võeti temalt Saksa kodakondsus tema sõjavastaste teoste tõttu · 1939. aastal emigreerus USAsse. 1947. aastal sai ta antud riigi kodakonduse · 1948. aastal asus elama sveitsi, kus ta oli oma surmani · 25. veebruaril 1958. aastal abiellus Remarque filminäitleja Paulette Goddargiga · Suri 25. septembril 1970. aastal Locarnos pärast kuuendat insulti Remarque'i teine naine Paulette Goddardi Looming · Suurema tuntuse sai 1929. aastal ilmunud teosega "Läänerindel muutusteta". Romaan tõlgiti umbes viiekümnesse keelde. 1930. aastal ilmus ka samanimeline film · 1931. aastal ilmus tema teine romaan "Tagasitee" · 1933. aastal põletati tema teoseid sõjavastasuse tõttu · 1945
kolis New Yorki. Sügavalt sõjavastane Remarque emigreerus Sveitsi 1932 .a ja 1939 .a edasi Ühendriikidesse pärast kodakondsuse kaotamist . Lõpuks, 1947. sai ta US A kodakondsuse ja 1948 pöördus tagasi Sveitsi Sveitsis elas kirjanik villa Porto Roncos Lago Maggiore ääres, jätkas seal kirjutamist ja reisis palju 1946 . aastal ilmus menukas " Triumfikaar " 25. veebruaril 1958. aastal abiellus Remarque USA filminäitleja Paulette Goddardiga, kes oli enne abielus olnud Charlie Chapliniga. See Remarque tema kolmas abielu. Enne seda abiellus ta kaks korda Ilsa Jeanne Zambouiga. 1967. aastal autasustas Saksamaa valitsus kirjanikku Liitvabariigi Suure teeneteristiga Erich Maria Remarque suri 25. septembril 1970 Sveitsis Locarnos pärast kuuendat insulti . Kuid aastal 1933 Remarque raamatud keelati ja põletati ning Remarque ise jäeti saksa kodakondsusest ilma.
organistina.Kirjutas ka teatrikriitikat Osnabrcki ajalehtedele. Hiljem elas ta Hannoveris ja Berliinis.Berliinis elades ttas spordiuudiste toimetajana. 1931 lahkus ta Saksamaalt ja kolis elama Tessinisse Lago Maggiore jrve rde. 1938 veti temalt Saksa kodakondsus. Aastal 1939 emigreerus ta USAsse,kus alguses elas Los Angeleses ja hiljem New Yorkis. 1947 sai ta USA kodakondsuse. 25.veebruaril 1958 abiellus ta filminitleja Paulette Goddardiga.See oli tema kolmas abielu.Enne seda oli ta abiellunud kaks korda Ilsa Jeanne Zambouiga. Ta suri 25.septembril 1970 Locarnos. Looming. 1929 aastal ilmunud romaaniga "Lnerindel muutuseta" sai ta kuulsaks peaaegu le. Seda romaani tlgiti umbes viiekmnesse keelde ning 1930 vndati sellest ka film. 1931 ilmus tema teine romaan "Tagasitee".Aastal 1933 lasid natsionaalsotsialistid tema teosed nende sjavastasuse tttu avalikult pletada ning temalt veti ka Saksa kodakondsus.
kodakondsusest ilma Aastal 1939 emigreerus ta USAsse, kus esialgu elas Los Angeleses ning hiljem kolis New Yorki Los Angeleses oli tal tuline afäär Marlene Dietrich'iga Aastal 1947 sai ta USA kodakondsuse Alates 1948. aastast elas vaheldumisi New Yorgis ja Sveitsis Pereelu Aastal 1925 abiellus ta Jutta (Jeanne) Zabonaga, kuid see abielu ei kestnud kaua, ainult 1932 aastani (olid kaks korda abielus) Aastal 1958 abiellus ta Ameerika filmistaari Paulette Goddardiga, kes oli enne abielus olnud Charlie Chapliniga Looming "Unistuste tuba" "Gam" "Jaam silmapiiril" "Läänerindel muutuseta" "Tagasitulek" "Kolm sõpra" "Armasta oma ligimest" "Triumfikaar" "Elusäde" "Taeval pole soosikuid" "Lissaboni öö" "Aeg antud elada, aeg antud surra" "Must obelisk" "Varjud paradiisis" Mõningaid ütlusi.. "Kunagi ei tohi endale midagi liiga ligi lasta. Kui ligi lased, tekib tahtmine seda hoida. Ja hoida ei saa midagi.."
The size and the weight of the hoop affects style of the hooper. Heavier, larger hoops are more often used for slow hooping and body tricks while lighter, thinner tubing is used for quick hand tricks. These hoops may be covered in a fabric or plastic tape to ease the amount of work in keeping a hoop twirling around the dancer, and can be very colorful. World records An early duration record for the hula hoop was set by 11-year-olds Paulette Robinson, Charles Beard and Patsy Jo Grigby in Jackson, Mississippi lasting 11 hours and 34 minutes (August, 1960). The record for the most hoops twirled simultaneously is 132. The largest hoop successfully twirled was 13.88 meters in circumference, by Ashrita Furman of the United States in September, 2005. Pictures Videos http://www.youtube.com/watch?v=EODqabY8Gxs http://www.youtube.com/watch? v=NiQaDgj8Z10&feature=related
silmapiiril'', 1929 ilmus ''Läänerindel muutuseta, 1931 ilmus teine romaan ''Tagasitee'', 1931 lahkus Saksamaalt, 1937 ''Kolm sõpra'', 1938 võeti Saksa kodakontsus, 1939 emigreerus USA'sse, 1940 ''Armasta oma ligimest'', 1939-1943 elas LA's, 1946 ilmus esialgu ingliskeelses tõlkes romaan "Arc de Triomphe", 1947 sai USA kodakontsuse, al.1948 elas vahelumisi USA's ja Šveitsis, 1952 ''Elusäde'', 1954 ''Aeg antud elada, aeg antud surra'', 1956 ''Obelis'', 25.02.1958 abilellus filminäitleja Paulette Goddardiga, 1961 ''Taeval ei ole soosikuid'', 1962 ''Lissaboni öö'', 1970 Das gelopte Land'', Surm 22.09.1970, 1971 ilmus ''Varjud paradiisis'' Minu arvates on selle romaani sünniga seotud kõige rohkem Erichi sõdurina rindele minek 1916. aastal Esimese maailmasõja ajal ja sõjast tagasi naasmine igapäevaellu. Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Erich_Maria_Remarque http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nerindel_muutuseta 13.12.2014
Charlie Chaplin Sir Charles Spencer ,,Charlie" Chaplin (16 aprill 1889 25 detsember 1977) oli inglise koomik ning ta oli ka suurepärane rezisöör. Tal oli neli naist, Mildred Harris (1918 1921), Lita Grey (1924 1927), Paulette Goddard (1936 1942) ja Oona O'Neil (1943 1977) ning 11 last 3 naisega. Chaplinist sai väga tuntud näitleja ja rezisöör, helilooja ning ka muusik. Ta tegutses Hollywoodi algusaegadel. Chaplin näitles, koostas süzeesi, produtseeris ning lõpuks oli ta üks kõige mõjuvõimsamaid persoone tummfilmi ajastul. Chaplin oli suuresti mõjutatud oma eelkäijast, prantslasest Max Linderist, kes oli ka tummfilminäitleja ning kellele Chaplin pühendas ühe oma filmidest
kuulsust peaaegu üleöö. Aastal 1931 lahkus Erich Maria Remarque Saksamaalt ning läks elama Maggiore järve äärde Ticino kantonisse Ronco sopra Asconasse Locarno lähedale. Aastal 1933 Remarque raamatud keelati ja põletati ning Remarque ise jäeti saksa kodakondsusest ilma. Aastal 1932 põgenes Remarque Saksamaalt Sveitsi, sealt edasi aga Ameerikasse, kus ta sai 1947 ka kodakondsuse. 1948 pöördus ta aga tagasi Euroopasse, täpsemalt Sveitsi. Aastal 1958 abiellus ta Ameerika filmistaari Paulette Goddardiga, kes oli enne abielus olnud Charlie Chapliniga. Seal kirjutas ta ka mõned novellid, mis jutustasid peamiselt I ja II maailmasõjast. Erich Maria Remarque suri 25. septembril 1970 Locarnos Sveitsis. Olulisemad teosed "Läänerindel muutuseta" (Im Westen nichts Neues") 1929 "Tagasitee" ("Der Weg zurück") 1931. See romaan on raamatu "Läänerindel muutuseta" järg. Romaan "Taeval ei ole soosikuid" (1961, e.k 1991) "Varjud paradiisis" 1971
Aastal 1931 lahkus Erich Maria Remarque Saksamaalt ning läks elama Lago Maggiore järve äärde Tessinisse. Aastal 1938 võeti temalt Saksa kodakondsus. Aastal 1939 emigreerus ta USAsse, kus esialgu elas Los Angeleses (19391943) ning hiljem kolis New Yorki. Aastal 1947 sai ta USA kodakondsuse. Alates 1948. aastast elas Erich Maria Remarque vaheldumisi New Yorgis ja Sveitsis, Ronco sopra Asconas. 25. veebruaril 1958. aastal abiellus Remarque filminäitleja Paulette Goddardiga. See oli tema kolmas abielu. Enne seda abiellus ta kaks korda Ilsa Jeanne Zambouiga. Tal oli päris mitmeid armukesi. Remarque arvates inimese tõeliseks vaenlaseks ei ole teine inimene, vaid surm. Õige elutunnetuseni jõutakse alles lähedase inimese surma tõttu. Ta peab ennast sõjakaks patsifistks aga teised peavad teda abstraktseks humanistiks. Muudab inimesi paremaks ning annab teada et inimene ise peab oma otsuseid langetama. Surm on eksistentsialistlik.
saksa rahva vaenlaseks. Seda bestsellerit müüdi üle 3,2 miljoni koopia vähem kui 18 kuuga ning sellest tehti 1930.a. ka film. 1933. aastal Hitleri võimule tulles Remarque'i raamatud keelati ja põletati ning Remarque ise jäeti Saksa kodakonsusest ilma. Remarque põgenes Saksamaalt Sveitsi, sealt edasi aga Ameerikasse, kus ta sai 1947.a kodakonsuse. 1948.a pöördus ta tagasi Euroopasse, Sveitsi, 1958 abiellus ta Ameerika filmistaari Paulette Goddariga (kes oli enne abielus olnud Charlie Chapliniga). Remarque suri 25. septemberil 1970.a Sveitsis. Remarque'i maailmavaade kujunes I maailmasõjas, sõda määras tema loomingu teemade ringi, tegelaste elutee ja iseloomu. Remarque armastab inimest, usub inimlikku headusesse. Tema tegelastel on hirm ilusate sõnade ja lubaduste ees, nad tahavad ise jõuda kõige tunnetamiseni, kuid saavad ikka ja jälle elult lüüa. Skeptitsism on neile inimvaenulikuks maailmas ainus enesekaitse.
Aastal 1931 lahkus Erich Maria Remarque Saksamaalt ning lks elama Lago Maggiore jrve rde Tessinisse. Aastal 1938 veti temalt Saksa kodakondsus. Aastal 1939 emigreerus ta USAsse, kus esialgu elas Los Angeleses (19391943) ning hiljem kolis New Yorki. Aastal 1947 sai ta USA kodakondsuse. Alates 1948. aastast elas Erich Maria Remarque vaheldumisi New Yorgis ja veitsis, Ronco sopra Asconas. 25. veebruaril 1958. aastal abiellus Remarque filminitleja Paulette Goddardiga. See oli tema kolmas abielu. Enne seda abiellus ta kaks korda Ilsa Jeanne Zambouiga. Erich Maria Remarque suri 25. septembril 1970. aastal Locarnos. Erich Maria Remarque sai oma 1929. aastal ilmunud romaaniga "Lnerindel muutuseta" kuulsaks peaaegu le. Tema romaan tlgiti umbes viiekmnesse keelde ning juba 1930. aastal vndati selle phjal ka film. Filmi reissriks oli Lewis Milestone. Aastal 1931 ilmus tema teine romaan "Tagasitee"
raamatut "Triumfikaar" ("Arc de "Triomphe"). Ka seda raamatut saatis suur edu. Ameerikas üksi müüdi seda raamatut üle 2 miljoni. Pärast seda kolis ta New Yorki, kus ta elas Ambassadori hotellis. Seal kirjutas ta ka raamatu "Varjud Paradiisis". 1948 pöördus ta aga tagasi Euroopasse, täpsemalt Sveitsi, Porto Ronco villasse Ascona lähedusse . Kuid aastal 1958 abiellus ta Ameerika filmistaari Paulette Goddardiga, kes oli enne abielus olnud Charlie Chapliniga. Seal kirjutas ta ka mõned novellid, mis jutustasid peamiselt I ja II maailmasõjast. Ta suri 25. septembril aastal 1970 Locarnos Sveitsis ... ja loomingust Nagu juba mainitud, ei suutnud Remarque unustada neid õudusi, mida ta oli kogenud I maailmasõjas. Sügavast sisemisest vajadusest jutustada, mis oli teda vapustanud ja hirmutanud,
· võidusõitja · kirjanik' Kirjanikutee algus: · 1920ndate lõpus sai tuntuks ''Läänerindel muutusteta'' · 1933 teose keelustamine, põletamine · võeti ära saksa kodakontsus Suhted: · 1925 ja 1938 abielu näitlejatar Jutta Ilse Ingeborg Ellen Zambonaga · 2 MS ajal USAs Hollywoodis. · 1947 USA kodakondsus · 1940ndate lõpus tagasi sveitsi · 1958 abielu Hollywoodi näitlejaga Paulette Goddardiga Elu lõpp · 1967 Saksa valitsuselt liitvabariigi suur teenistusterist · Tervis halvenes · Suri kodus Locarnos pärast 6ndat insulti Looming · Tihti XX kirjandusloost välja jäetud · vaatamata ideoloogiaskeptilisusele, siiski poliitilised teosed -vajadus kujundada oma seisukoht ja hoiak -ülekutse otsustada ja tegutseda · Remarque väärtustab -armastust -sõprust -tolerantsust Võtmeteosed: 1) Läänerindel muutuseta (1929)
(Scholl 2005: 89-91) Aastal 1931 lahkus Remarque Saksamaalt ning asus elama Põhja-Itaaliasse Lago Maggiore järve äärde Tessinisse. Aastal 1938 võeti temalt Saksa kodakondsus. 1939. aastal emigreerus Remarque USA-sse, kus aastatel 1939 kuni 1943 elas Los Angeleses ja hiljem kolis New Yorki. Aastal 1947 sai ta USA kodakondsuse. Alates 1948. aastast elas vaheldumisi New Yorgis ja Sveitsis. 25. veebruaril 1958 abiellus kirjanik Erich Maria Remarque filminäitleja Paulette Goddardiga. See oli tema kolmas abielu. Enne seda oli ta kaks korda olnud abielus Ilsa Jeanne Zambouiga. Erich Maria Remarque suri 25. septembril 1970 Sveitsis Locarnos. (Vikipeedia 2008) 5 1.2Teosed Romaanid: 1. ,,Unistuste tuba" (1920, eesti keeles 1993) 2. ,,Gam" (kirjutatud 1924, ilmus 1998; eesti keeles 2003) 3. ,,Jaam silmapiiril" (1927, eesti keeles 2001) 4. ,,Läänerindel muutuseta" (1929, eesti keeles 1929)
armumisest. 12. „Lissaboni öö“ ilmus 1962. aastal ning teos kirjeldab eredalt tundeid ja meeleolu mis möllab inimese sees, kes peab põgenema teda rõhuvate võimude ning vaenlaste eest. Pileti eest Ameerikasse on inimene võimeline kõigeks. 13. Saksa suurkirjaniku viimaseks, postuumselt ilmunud romaaniks jäi „Varjud paradiisis“. See ilmus 1971. aastal ning see avaldati Remarque’i viimase abikaasa, Paulette Goddardi poolt. Ajastu mõjud kirjaniku elule ja loomingule I maailmasõda kestis 28. juulist 1914 kuni 11. novembrini 1918, mil kirjutati alla Compiegene’i vaherahule. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks (Venemaa, Prantsusmaa ja Inglismaa) ning Keskriikideks (Saksamaa, Autria-Ungari, Türgi ning Bulgaaria, kes liitus 1915. aastal). 2. augustil 1914 okupeeris saksa armee Luksemburgi ning 21. augustil tungis armee ka Belgiasse
seiklushimu. Hiljem rentis ta korteri, mis mängis tähtsat rolli tema teoses ,,Varjud Paradiisis" (,,Shadows in Paradise"). (http://www.usc.edu/libraries/archives/arc/libraries/feuchtwanger/exiles/remarque.html) 1.4. Elu lõpuperioodil 1948. aastal kolis ta tagasi Sveitsi oma villasse ning reisis tihedalt Euroopa ja USA vahel. 1958. aastal abiellus ta Ameerika filmistaari Paulette Goddardiga. Remarque veetis järgnevatel aastatel aina rohkem aega kodus ning pühendus kirjutamisele. 1967. aastal autasustas Saksamaa valitsus kirjanikku Liitvabariigi Suure teeneteristiga. 25. september 1970. aastal Erich Maria Remarque suri pärast oma kuuendat insulti. (www.koolielu.ee/pages.php/03030210?txtid=5365&get=1) 2. Looming ,,Mida siis vastandab Remarque sõja koledustele? Kas on elus üldse veel helgeid jõude, millele võiksid toetuda tema kangelased
(Simone Aida osas ja Kelli Fournier Amnerise osas), parimale lavastajale (Robert Falls), parimale kujundusele (Bob Crowley lavakujunduse eest ja Natasha Katz valguskujunduse eest) ja parimatele kostüümidele (Bob Crowley). Auhinnad jagati 20. mail 2002. Aidale langesid parima muusikali, parima lavastuse, parima naispeaosatäitja (Simone), parima naispeaosatäitja ja parima kujunduse auhind. 2002/2003 Ameerika Ühendriikide ringreis jätkus. Osades olid Paulette Ivory (Aida), Jeremy Kushnier (Radames), Lisa Brescia (Amneris), Robert Neary (Zoser) ja Eric L. Christian (Mereb). Ringreis peatus ka Torontos. Etendused kestsid 7. maist 31. maini 2003. Zoserit laulis Micky Dolenz. Aida Hollandis 21. augustil 2001 esietendus hollandikeelne Aida Scheveningenis. Aida osas olid Chaira Borderslee, Carolina Dijkhulzen ja Leona Philippo. Radamest mängis Bastiaan Ragas, Amnerist Antje Monteiro, Zoserit Frans van Deursen ja Merebit Marlon David Henry
armumisest. 12. „Lissaboni öö“ ilmus 1962. aastal ning teos kirjeldab eredalt tundeid ja meeleolu mis möllab inimese sees, kes peab põgenema teda rõhuvate võimude ning vaenlaste eest. Pileti eest Ameerikasse on inimene võimeline kõigeks. 13. Saksa suurkirjaniku viimaseks, postuumselt ilmunud romaaniks jäi „Varjud paradiisis“. See ilmus 1971. aastal ning see avaldati Remarque’i viimase abikaasa, Paulette Goddardi poolt. Ajastu mõjud kirjaniku elule ja loomingule I. maailmasõda kestis 28. juulist 1914 kuni 11. Novembrini 1918, mil kirjutati alla Compiegene’i vaherahule. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks (Venemaa, Prantsusmaa ja Inglismaa) ning Keskriikideks (Saksamaa, Autria-Ungari, Türgi ning Bulgaaria, kes liitus 1915. aastal). 2. Augustil 1914 okupeeris saksa armee Luksemburgi ning 21. Augustil tungis armee ka Belgiasse
Aastal 1932 põgenes Remarque Saksamaalt Sveitsi, sealt edasi aga Ameerikasse, kus ta sai 1947 ka kodakondsuse.Sai kooliõpetaja hariduse, aga töö õpetajana ei meeldinud. Spordiajakirjanik. Palju naisi ja armukesi. Afäär Marlene Dietrich'iga. 1948 pöördus ta aga tagasi Euroopasse, täpsemalt Sveitsi, Porto Ronco villasse Ascona lähedusse . Kuid aastal 1958 abiellus ta Ameerika filmistaari Paulette Goddardiga, kes oli enne abielus olnud Charlie Chapliniga. Seal kirjutas ta ka mõned novellid, mis jutustasid peamiselt I ja II maailmasõjast. Ta suri 25. septembril aastal 1970 Locarnos Sveitsis Looming Kirjutab kui ühte romaani- pidevalt üks teema. Remarque'i teoste põhiteemadeks on pagulus ning sõja ajal kulgevad surematuna tunduvad armastuslood. R räägib, et inimene on sõja tõttu vaimselt läbi põlenud.
Ta põgenes Saksamaalt Sveitsi, sealt edasi USA-sse, kus ta sai 1947. a ka kodakondsuse. Kuna ta oli jõukas, sai ta aidata teisi pagulasi ja oli priviligeeritud seisundis. 1943 tapsid natsid ta noorema õe. Elas luksuslikult, tal oli seltskonnalõvi kuulsus. Tekkisid alkoholiprobleemid, temast kirjutati sageli klatsiajakirjanduses. 1948 pöördus ta aga tagasi Euroopasse, täpsemalt Sveitsi. Aastal 1958 abiellus ta Ameerika filmistaari Paulette Goddardiga, kes oli enne abielus olnud Charlie Chapliniga. Suri 25. septembril 1970 Locarnos Sveitsis Loomingust On kirjutanud 14 romaani, 3 näidendit jne. Tõlgitud vähemalt 55 keelde, on 20. saj loetavaim saksa keeles kirjutanud autor. 8 1920 - romaan "Unistuste tuba" räägib kunstnikest. 1927 - "Jaam silmapiiril" räägib noorteseltskonnast.
annaabi.ee 
