Magdala oli esimesel sajandil õitsev kalastus-, paadiehitus- ja kauplemiskeskus. "Maarja" on üks sagedamini esinevamaid nimesid. Uues Testamendis on mitmeid Maarjaid. Lisades tema nimele Magdalast (Magdaleena), osutasid autorid, millist Maarjat nad silmas peavad. Maarja Magdalast oli üks tähtsaim naisesindaja ja ka naisterühma juht. Arvatakse, et Jeesusel oli lisaks meesjüngritele ka naisjünger, kelleks oli Maarja. Maarja Magdaleenat on samastatud amoraalse naisega, kes langes pattusid kahetsedes Jeesuse jalge ette, pesi oma pisaratega Jeesuse pead ja kuivatamiseks kasutas ta oma pikki juukseid. Seejärel määris ta meest alabasterpurgis oleva salviga. Kui Jeesus oli vabastanud Maarja teda kimbutavatest seitsmest kurjast vaimust, sai temast Jeesuse ustav jünger. Jeesus koos oma õpilastega sõi Maarja majas viimase söögikorra, enne kinnivõtmist. Tema maja ülemises toas kogunesid Jeesuse sõbrad, Jeruusalemmast ja lähiümbrusest, pühapäeviti õhtust sööma
kuid MAJAS hakkab juhtuma midagi kummalist. MAJA on justkui minategelase mälestuste ja südametunnistuse ruum. MAJAS · on inimesed, kes teda justkui tunnevad; · ei kehti tavalised aja ja rumi seaduspärasused; · ruumid muutuvad; · aeg liigub arusaamatult; · valitseb umbne ja ängistav õhkkond. Kulminatsiooniks on äraspidine kohtuistung jälgi pattusid, milles süüaluseid süüdistatakse! ,,Hingede ööd" võib mõista kui peategelase katset mõista omaenese eksistentsi praegu ja minevikus. Loe seletavaid märkusi ning proovi leida vastused neile järgnevatele küsimustele. Autori kiri Vihjeid HÖ (,,Hingede öö") mõtestamiseks pakub romaani vahepala, ,,Kiri proua Agnes Rohumaale". Autor mainib kirjas, et teost võib lugeda kui ,,realistlikku muinasjuttu" või kui ,,üht omamoodi reisikirjeldust, kuigi see teekond
või hüvelised teod ei aita sellele kaasa, veel vähem paavst ja kirik. Tema arvates oli ainuõige tõde Piiblis ja kiriku tõlgendusi tuleb ignoreerida. Samuti kahtles ta paavsti eksimatuses ja arvas, et kirikupea peaks olema hoopiski riigi valitseja. Selline usk muutis inimeste senist maailmapilti. Varem arvati, et inimene peab elama võimalikult tagasihoidlikku elu, et taevasse pääseda. Üks sakramentidest oli ka pihtimine, arvati, et kui inimene kahteseb kõiki oma pattusid, siis saab samuti taevasse. Kahjuks inimesed hakkasid seda aga ära kasutama ja sellest levis indulgentside e patukustutuskirjade müük. Inimesed lunastasid veel tegemata olevaid pattusid, seega see kaotas igasuguse mõtte. Martin Luther oli rangelt selle vastu ja tema usk kogus väga palju poolehoidjaid. Kui neid üritati peatada, avaldasid nad protesti sellest ka nende nimetus protestandid. Pika võitluse tagajärjel saavutasid nad oma eesmärgi ja 1555
Noormees muutus julgemaks paludes ja neiu tundis lõbu, et teda palutakse ning kaotas palju omatavalisest argusest ja häbelikkusest, kuni nad lõpuks ühiselt rõõmusid hakkasid maitsma. See meeldis mõlemaile väga, et nad isegi ei oodanud teise kutset, vaid olid valmis ise esimesena teist kutsuma. Nende rõõm jätkus päevast päeva ja leek nende südames aina kasvas. Pasquino tahtis Simona viia aeda, kus neil oleks mugavam ja julgem koos viibida. Simona rääkis isale, et läheb pattusid andeks paluma San Gallosse, kuid kutsus sõbranna Lagina ja läks aeda, kus oli Pasquino oma sõbra Stramba (Puccino). Stramba ja Lagina vahel algas värske armumäng nind Pasquino ja Simona jätsid nad ühte aianurka ja ise läksid teisele poole, et anduda oma armurõõmudele. Sinna kuhu nad läksid kasvas suur ja ilus salveipõõsas, mille kõrvale nad maha istusid ning õhtuootest rääkisid. Selle peale võttis Pasquino põõsa küljest lehe ja hakkas sellega
Piiblifundamentalistid peavad endid piibelliku tõe valdajateks. Kristlikud fundamentalistid peavad Piiblit autoriteetseks Jumala sõna allikaks. Nad on ägedad kiriku sekulariseerumise ja eriti sekulaarse humanismi vastased. 46. Millal ja kelle poolt allkirjastati dokument, mis arvas protestantlikud kirikud välja Roomakatoliku kiriku mõiste alt "kirik"? 47. Loetleda judaistliku juutluse etteheited kristlusele. 1. Juudid usuvad, et teine inimene ei saa lunastada teiste inimeste pattusid. 2. juudid usuvad, et meie ei vaja vereohvrit (silmas on peetud Jeesuse vereohvrit ristil) pattude andeksandmiseks. 3. Juudid usuvad ,et Jeesus ei olnud Messias. 4. Juudid usuvad, et Jumal vihkab inimeste toodud ohvreid. Kes suri ristil? Kas see oli Jeesus kui Jumal või Jeesus kui inimene? Kui see oli Jeesus kui Jumal, siis juudid ei usu, et Jumal võiks surra. Kui see oli Jeesus kui inimene, siis oli kõikide kristlaste jaoks Jeesuse surm kui inimese surm, kui inimese poolt toodud ohver. 5
juuti vastu võtma. Natsistlikud informaatorid teatasid Hitlerile: "Te võite juutidega teha, mida te tahate, keegi ei taha neid." 22 Kutse meeleparandusele Katoliku preester ja ajaloolane Edward Flannery mõtiskles kristliku antisemitismi teemadel ja täheldas: "See on tragöödia, kus Jeesus osaleb - ta on paljude Tema nimesse ristitute läbi Tema oma rahva piinamise kaudu taas risti löödud. Antisemitismi patt sisaldab palju pattusid, aga lõpuks viib see kristliku usu ärasalgamise, kristliku lootuse nurjumise ja kristliku armastuse haigestumiseni. Ja kas ei olnud mitte see kristluse ülim hülgamine: kristlased, kellele nende Isand tõotas tagakiusu (Johannese 16:2-4) ei ole mitte kõige tagakiusatumad inimesed, vaid suurim tagakius on tabanud just ennekõike neid, kelle seast põlvnes Tema?! Ja ülim skandaal on see, et Jumala koormat kandes ei leidnud juudid kogu ajaloo vältel kristlikest kogudustest endale
Piiblifundamentalistid peavad endid piibelliku tõe valdajateks. Kristlikud fundamentalistid peavad Piiblit autoriteetseks Jumala sõna allikaks. Nad on ägedad kiriku sekulariseerumise ja eriti sekulaarse humanismi vastased. 46. Millal ja kelle poolt allkirjastati dokument, mis arvas protestantlikud kirikud välja Roomakatoliku kiriku mõiste alt "kirik"? 1517. 47. Loetleda judaistliku juutluse etteheited kristlusele. 1. Juudid usuvad, et teine inimene ei saa lunastada teiste inimeste pattusid. 2. juudid usuvad, et meie ei vaja vereohvrit (silmas on peetud Jeesuse vereohvrit ristil) pattude andeksandmiseks. 3. Juudid usuvad ,et Jeesus ei olnud Messias. 4. Juudid usuvad, et Jumal vihkab inimeste toodud ohvreid. Kes suri ristil? Kas see oli Jeesus kui Jumal või Jeesus kui inimene? Kui see oli Jeesus kui Jumal, siis juudid ei usu, et Jumal võiks surra. Kui see oli Jeesus kui inimene, siis oli kõikide kristlaste jaoks Jeesuse surm kui inimese surm, kui inimese poolt toodud ohver. 48
Piiblifundamentalistid peavad endid piibelliku tõe valdajateks. Kristlikud fundamentalistid peavad Piiblit autoriteetseks Jumala sõna allikaks. Nad on ägedad kiriku sekulariseerumise ja eriti sekulaarse humanismi vastased. 46. Millal ja kelle poolt allkirjastati dokument, mis arvas protestantlikud kirikud välja Roomakatoliku kiriku mõiste alt "kirik"? 1517. 47. Loetleda judaistliku juutluse etteheited kristlusele. 1. Juudid usuvad, et teine inimene ei saa lunastada teiste inimeste pattusid. 2. juudid usuvad, et meie ei vaja vereohvrit (silmas on peetud Jeesuse vereohvrit ristil) pattude andeksandmiseks. 3. Juudid usuvad ,et Jeesus ei olnud Messias. 4. Juudid usuvad, et Jumal vihkab inimeste toodud ohvreid. Kes suri ristil? Kas see oli Jeesus kui Jumal või Jeesus kui inimene? Kui see oli Jeesus kui Jumal, siis juudid ei usu, et Jumal võiks surra. Kui see oli Jeesus kui inimene, siis oli kõikide kristlaste jaoks Jeesuse surm kui inimese surm, kui inimese poolt toodud ohver. 48
ta need tagasi suudab maksta. Tema armukesteks olid Rodolphe ja Leon. Emma ei olnud õnnelik, ta ei teadnud lõpuks enam ise ka mida ta tahab või mida ta ei taha. Inimene peaks olema õnnelik ja rahul sellega mist al olemas on. Bovarysm- vaimuseisund e. inimesed kes püüavad ennast näha teistsugustena kui nad tegelikult on. Kirjanik on öelnud ,,Madam Bovary- see olen mina'' e. siis kirjanik käitus oma elas samamoodi nagu tema teose peategelane. Oma kangelannas nuhtleb autor iseenda pattusid. 19)P.Merimee looming. (1803-1870) Teda võib käsitleda realistina( Balzaci ja Stendali kõrval), aga eelkõige oli ta novellikirjanik. Sündis Pariisis kunstnike perekonnas ning tänu sellele oli ka ise väga hea joonistaja. Ta on arvustanud väga palju kunsti. Terve oma elu töötas muinsuskaitseinspektorina Pariisis. Debüütaastal kirjutas ta teose ,,Clara Gazuli teater'' Novell ,,Mateo Falcone,, ilmus 1829
Kui valitsejad eksivad, kuid on alandlikud ja palvetavad, siis annavad inimesed ja Jumal neile andeks. Kuningavõimust. Ptk. 10 Armastus ja sõprus saavad mõjutada isegi türanne. Siiski ei suuda türannid luua tõelist sõprussidet oma alamatega, mistõttu nende valitsemine on vähem stabiilne kui heade kuningate oma näidetena toob Julius Caesari ja Octavianuse. Sest need kasutavad hirmu. Siiski, kuigi Jumal lubab türannidel valitseda selleks, et karistada oma alamate pattusid, ei luba ta neil valitseda liiga kaua. Isegi rikkused saavad osaks rohkem neile valitsejatele, kes õiglaselt valitsevad. Stabiilsust, au, ja rikkusi saavutavad kuningad kindlamalt kui türannid. Sisuliselt materiaalsed tasud jõuavad kuningateni, kes neid ei taha. Ja vastupidi. Kuningavõimust. Ptk 13. Kui tahta teada, mida peaks tegema kuningas, tuleb vaadata, kuidas Jumal maailma valitseb.
Agnes katsus paari suutäit, aga temale ei maitsnud toit mitte; ta söögiisu oli äkisti kadunud. Ta kõneles edasi: «Meie perekonnas olen mina ainuke, kes tädile aeg-ajalt salamahti sõnumeid saadab ja tema käest sõnumeid saab. Ma ei vabanda tema eksimist, vaid arvan seda suureks patuks, aga . . . » «Kas see teie lugupidamist tädi vastu ei vähenda?» «Minu armastust tädi vastu ei vähenda see mitte. Ma võiksin temale veel palju pattusid andeks anda, enne kui armas mälestus kustuks. Tema teost võin ma küll aru saada. Ta eksis armastuse pärast ja tema eksitaja oli vähemasti puhtast saksa soost ja kena, viisakas noormees, kelle ülem püüdmine tänapäevani on olnud tädi igapidi õnnelikuks teha. Hoopis arusaamatu asi on aga minu meelest see, et kõrgesti sündinud naisterahvad koguni eesti või läti talupoegadega abielusse heidavad, nagu selle hirmsa sõja ajal mitu korda peab juhtunud olema.»