vihkamise poole. 4. Kui edukaks võis hinnata Gandhi tegevust? Põhjendage oma seisukohta paari lausega, tooge näiteid. Jah, võib hinnata edukalt, sest 1947. aastal India sai Suurbritannialt iseseisvuse. Vaatamata sellele, et ta propageeris oma vaateid üle 30 aasta, ta saavutas oma eesmärki. See näitab, et ikkagi on võimalus muuta igasugust olukorda ilma vägivallata, kui teha seda püsivusega. 5. Kas patsifistlikud ideed on reaalpoliitikas kasutatavad? Selgitage 8-10 lausega, tooge näiteid. Minu arvates patsifistlikud ideed ei saa kasutada reaalpoliitikas, sest see ei tööta, kuidas on vaja. See on võimalik sel juhul, kui ühegil riigil kunagi pole soovi rünnata teisi riike, näiteks, poliitilise vastuolude tõttu. See tähendab, et isegi riigid vaenuliku poliitikaga peavad ka seda võtma vastu. Näiteks, vaatamata sellele, et maailmas tuumarelva kasutamine on keelu all,
Itaalia astumine suurriikide perre lagunes 4 impeeriumi (Saksamaa, Austia-Ungari, Venemaa ja Türgi) tekkisid uued riigid (Austria, Ungari, Tšehhoslovakkia, Poola, Eesti, Läti, Leedu, Soome, Jugoslaavia) uued piirid ei arvestanud Euroopa rahvaste soove, vaid Antandi suurriigid tahtsid oma mõjuvõimu kindlustada ja kaotajatele kätte maksta 2. Patsifistlikud 20ndad a) Patsifism – maailmavaade, mis mõistab hukka igasugused sõjad: – eurooplastel olid värskelt meeles sõjakoledused – soov ära hoida uue sõja puhkemine – sõlmiti mitmeid rahvusvahelisi lepinguid sõjaohu vastu – tekkinud konflikte püüti läbirääkimistega lahendada – loodi Rahvasteliit b) Rahvasteliit (1919) - Pariisi rahukonverentsil loodud riikidevaheline organisatsioon:
· Eesmärk: maailmarevolutsioon. 1922 tuli võimule Stalin. USA MAJANDUSELU POSITIIVNE KÜLG: majanduselu õitseng NEGATIIVNE KÜLG : (sõltus liiga plaju Euroopa majandusest ) ; anti liiga kergekäeliselt laene ning õitseng ei jää püsima. LOCANO KONVERENTS 1925: kindlustas Saksamaa piiri ning see piir jäi nii nagu Versailles rahulepinguga lepitud. BRIAND'I KELLOGGI PAKT 1928: üritati konflikte edaspidi lahendada rahumeelselt. 1920-dad on patsifistlikud. MAJANDUSKRIIS SAI ALGUSE USA-ST 29.OKT.1929 : · Kehtestati sissetulevatele kaupadele kõrged tollimaksud ning kuna valitsesid vabariiklased, kes arvadvad, et riik ei peaks sekkuma riigi majandusse- languse alates ei võta riik midagi ette · Aetakse majanduslikku liberalismi- vaba majandus. · Vale majandamine- anti kergekäeliselt laene ning võeti. · Ületootmine. SUUR ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS (1929-1933)
* Saksamaalt võeti ära kõik tema asumaad; * otsustati sõjasüüdlaste üle kohut mõista (ei saanud kunagi teoks). * kehtestati reparatsioonid kohustati Saksamaad maksma võitjatele 132 miljardit kuldmarka. Saksamaad ja tema liitlasi konverentsile ei lubatud ja nemad otsustamise juures ei olnud. Nemad kutsuti alles pärast rahulepingute projektide valmimist. Saksa rahvas ei tundnud, et neid oleks alistatud ja ei mõistnud, miks neile nii liiga tehti. 3. 1920ndad aastad olid patsifistlikud ja usuti, et on võimalik elada ilma sõdadeta. 4. 1930ndatel hakkasid tekkima sõjakolded (tekkisid võimukad diktaatorid, keda valiti majanduslanguse tõttu; demokraatia oli noor ja ei olnud end tõestanud). Jaapan tekitab sõjakolde Aasias (Jaapanis oli agressiivne reziim; nähti, et on hea võimalus laieneda, võita maad, kui Prantsusmaa ja Inglismaa ei saa oma maid kaitsta), Rahvasteliit ei suuda enam
mõõtmatust vägevusest. Esialgu ei suudetud mõista, et sõdadest ja revolutsioonidest nõrgestatud Venemaa pole ligilähedaltki sarnane tsaarivõimu hiigelaegade hiigelimpeeriumidega. Seniste arusaamades muutmine nõudis aega ja positiivseid praktilisi kogemusi. Küllaltki suurt rolli etendas kaitsetahte nappimises ja sõjatüdimus. Hiljuti ilmasõja kaevikutes naasnud mehed ei tundnud soovi rindele tagasi pöörduda. Patsifistlikud meeleolud, need olid ilmasõja jooksul levinud laialdaselt kogu Euroopas, ning enamlikud kalduvusedki, enamlaste loosungite ja lubaduste demagoogilist olemust ei osatud veel läbi näha. - 15 - „Ime Eestis“ 28 Ometigi ei järgnenud sügavale pessimismile ja resignatsioonile omariikluse kollaps, vaid „teise hingamise“ – uute jõureservide- leidmine. Kuulus „ime Vislal“, mis hoidis ära kommunistliku
Uus Testament vastupidiselt keelab tapmise üsna üheselt. Kristliku ,,õiglase sõja" doktriini loomine. Varakrsitlased järgisid doktriini ning keeldusid Rooma armees sõdimast (olid pigem nõus kandma karistust kui minna oma usu vastu). Kirikuisa Augustinus tema ajal muutus konflikt kristluse patsifismi ja reaalse elu vahel väga teravaks. 380 kristlus Rooma riigiusuks. 410 Rooma rüüstamine gootide poolt, süüdistati kristlasi, sest nad olid patsifistlikud. Augustinuse eesmärk : proovida lepitada Jumala ja inimeste riiki. Kristlase kohustused igavese elu suhtes, aga samas peab kristlane täitma enda kohuseid kodanikuna riigis (kaitsma riiki). Augustinuse teoloogia I : senine motivatsioon (enesekaitse v au ja kuulsus) ei sobinud, sest kristlastele polnud maapealsed väärtused piisavad. Augustinus pööras Piibli õpetuse ringi. Piibli käsk armastaus ja vastata kurjale heaga, Augustinus ütles, et sõjas tapmine võib olla õigustatud
Sellega seoses on suure küsimärgi all ka Euroopa ühisraha euro pikemaks ajaks püsima jäämine. Viimase puhul eeldab Euroopa Keskpank lähiajal nii eelarveliidu kui pangandusliidu loomist, mis omakorda eeldab aluslepingute tuntavat muutmist. Seega tänane Euroopa Liit on suurte muutuste lävel. Euroopa Ühenduse teke ja sellele eelnenud katsed. Esimesed katsed luua ühendatud Euroopat ilmnesid juba 20. sajandi algul, mil mitmed humanistlik-patsifistlikud rühmitused Euroopas käisid välja idee luua Euroopa Ühendriigid. Taoline moodustis pidi paljuski hakkama jäljendama USA-d. Paraku ei leidnud see idee aga Euroopas loodetud laialdast kõlapinda. Pigem kujunes otse vastupidine olukord. Mitmed Euroopa tuntud tipppoliitikud, nende hulgas ka Vladimir Uljanov-Lenin , arvustasid teravalt seda Ameerika Ühendriikidelt laenatud ideed. Üpris tabavalt märkis asja kohta V.I.Lenin, et Euroopas üha enam pead tõstev totalitarism ei võimalda 20
Balti-sakslased, kes teenisid Vene armees, ohvitserid keeldusid teenimast Vene armees ja soovisid minna erru kui Ilmasõda algas. Neil ei lastud mõisas olla, vaid küüditati Venemaa äärealadele. Balti-saksa pastoreid süüdistati selles, et nad kogunesid annetusi Vene armee poolt vangistatud Saksa-Austria sõduritele. Sõjatüdimus: Eestis positiivne meeleolu käis alla kui enam rohkem invaliidistunud mehi saabus koju. Oli sõja tüdimus. Lääne-Euroopast jõudis Vene impeeriumisse patsifistlikud meeleolud. Räägiti vene vägede lüüasaamisega oli süüdi Venemaa keisrinna, sest ta oli päritolult sakslane. Uued ühiskondlikud struktuurid (sõjatööstuskomitee, linnade liidu komitee, Põhja-Balti komitee): Sõjatööstuskomiteed moodustati Tallinnas ja Tartus ühiskondlikel alustel, tegelesid väikeettevõtetele sõjaliste tellimiste vahendamisega Eestlaste majanduslike ja poliitiliste huvide kaitseks ning valitsusele surve
annaabi.ee 
