humaansuse vahel, see on kapitalismi ja sotsialismi vahel. Tootmises leiavad kasutamist optimaalsemad lahendused. Sotsiaalselt paneb mõõdukus eelistama mõõdukust suursugusele, mahendab piire äärmusliku rikkuse ja vaesuse vahel ning muudab rootslased tüütult enesega rahulolevaks. Lühidalt on mõõdukus Rootsi Mudeli alustala. Patriotism Kogu maailmas koonduvad inimes oma rahvuslipu alla, väljendades oma rahvuslikku väärtust ja ühtekuuluvustunnet. Rootslased irvitavad avalike patriootlike manifestide üle mingi riidetüki ümber. Nad lihtselt unustavad, et tegelikult on nemad maailma kõige enam lipuga vehkiv rahvus. Kuna Rootsi sini- kollast lippu võib näha kõikjal aedade lipuvardas, postkaartidel, sünnipäevatortidel, jõulupuude okstel. Lipuvärve jäljendatakse küünaldel ja salvrätikutel, pudelisiltidel ja küpsistekarpidel isegi Rootsi firmade logodel. Rootslaste jaoks on rahvuslipp eelkõige silmarõõmustav taust, mis ei õhuta inimesi sõtta
Juudid omasid ka suhteliselt suurt tähtsust majanduses. 1934. aastal elas Eestis 4381 juuti. Neist 2203 elas Tallinnas, 920 Tartus, 262 Valgas, 248 Pärnus, 188 Narvas ja 121 Viljandis.[2] Eesti okupeerimisel Nõukogude Liidu poolt liitus Nõukogude võimuga suhteliselt suur osa kohalikust juudi kogukonnast. 1940.1941. aastal tegutses Nõukogude repressiivorganis NKVDs ja 1941. aastal asutatud hävituspataljonides, eriti nende juhtkonnas ebaproportsionaalselt suur arv patriootlike eestlaste juudi rahvusest represseerijaid. [3][4] 1942. aasta jaanuaris kuulutasid Saksa võimud Eesti juudivabaks. Pärast Teist maailmasõda hakkas aga juudi elanikkonna arv Eestis jõudsalt kasvama. 1970. aastal oli see 5288. Peale Eesti taasiseseisvumist vallandunud emigratsioonilaine on juutide arvu taas kahandanud. 1997. aastal oli neid 2553 ja 2006. aastal vaid 1900. Mõju poliitikas Olenemata juutide väiksest arvust on nende mõju poliitikas üsna suur.
Kuni sellist kindlust pole saavutatud, ei saa inimest süüdi (ja võimalikult ka surma) mõista. Isegi kui oleks justkui silmaga näha, et ta on mölakas ja pätt. Iraak pole kaugeltki rahuarmastav ja demokraatlik riik, kuid tema probleem pole lahendatav ainuüksi Saddam Husseini isiku või tema kliki võimult kõrvaldamisega. Ka Vietnami sõda andis ju tegelikult loodetule täpselt vastupidise tulemuse. USA tegi punase Vietnami. Ho Chi Minhi juhitud kirju patriootlike jõudude koalitsioon sõdis koos ameeriklastega jaapanlaste vastu, kellega Prantsuse koloniaaladministratsioon tegi koostööd, aga pärast Roosevelti surma pöördus USA toetus prantslaste poole, kes tahtsid seal kolooniat edasi pidada. Kui prantslased olid vahepeal muudkui vasakpoolsemaks kujuneva Vietnami käest lüüa saanud, kirjutati alla lepe, mille järgi 1956 pidid toimuma demokraatlikud valimised. Need jäid ära USA toetusel tegutseva kindral Diemi vastuseisu
Rahvuse teadvustamine algas revolutsioonilisel Prantsusmaal ning laienes sõjakäikudega edasi teistele Mandri-Euroopa aladele. Ka rahvuslus Saksa aladel tekkis Napoleoni mõjul: algul nimelt opositsioonilise liikumisena Prantsuse okupatsioonile Preisimaal. Ka eestlaste rahvuslik ärkamine sai sellest kindlasti mõju. Kasvav rahvustunne ja rahvuslik eneseteadvus, ülikoolid ja patriootlikult meelestatud kirjandusringkonnad, tugevnenud vastupanu võõrvõimule, patriootlike salaühingute loomine ning sõjalise ülestõusu kavade koostamine need kõik on asjad, mis seostuvad Eesti ärkamisajaga, kuid täpselt samad asjad olid Napoleoni sõdade tagajärjed Saksamaal. Seega on tagajärgi loetletud üsna palju, aga millised neist on positiivsed ja millised negatiivsed? Ning muidugi, kumb pool on ülekaalus? Positiivseteks tagajärgedeks loeksin ma kindlasti rahvustunde tõusu, Prantsusmaal monarhia
vahel tekkis peagi tihe sõprus, mida kinnitav mõtterikas kirjavahetus katkes alles C. Maffei surmaga 1886. a. Clara ja tema mehe, luuletaja ja tõlkija Andrea Maffei maja külastav rühmitus oli koosseisult mitmekesine. Kohalike kirjanike, näitlejate, muusikute, kunstnike, kriitikute ja teiste vaimuinimeste kõrval viibisid siin vahel ka nimekad välismaalased nagu H. de Balzac, F. Liszt ja mitmed teised. Tundes eelkõige huvi patriootlike aadete vastu ning unistades killustatud kodumaa ühendamisest sõltumatuks riigiks, peeti siin Garibaldi ja Mazzini tegevust eriti au sees. Seltskonna otseseks ideeliseks innustajaks oli kirjanik-patrioot Alessandro Manzoni. Palju kõneldi Maffei salongis ka kirjandusest ja kunstist, mis enamiku vestlustest osavõtjate arvates pidid olema elulised, kaasaegsed ning rahvale mõistetavad. Kuna Verdi neile progressiivseile
Kampmaa õpik mitte ainult kooliraamatuna, vaid teosena, millest loetu jäi paljudele taluinimestele ainsaks kokkupuuteks nii looduskirjan- dusega kui kirjandusega üldse. Mart Mäger (1994: 62) osutab, et näiteks leevikese nimetus on rahva seas levinud just tänu Kampmaa luge- mikule. Kampmaa koostas ka ülevaateteose "Eesti kodumaa", mille esimene osa ilmus 1918. aastal. Siitpeale algas aga juba emakeelse tea- duse kiire arengu ajajärk, samuti iseseisvale vabariigile patriootlike kodanike kasvatamise ja harimise periood, milles lõi kaasa kujunev looduskirjandus. Vahetu koduümbruse looduse kirjeldamiselt nihkus rõhuasetus laiemaid alasid hõlmavate tutvustuste suunas. 248 Kadri Tüür, Timo Maran Kodumaa tundmaõppimise kirjad Seoses Eesti Vabariigi loomisega 1918. aastal ning sellele järgnenud ema- keelse hariduse kohustuslikuks muutumisega kõigil koolitasemetel alg-
aga kaldusid üldiselt säilitamise poole: Крючков В. А. Личное дело. Три дня и вся жизнь, 308–309. 151 1991. aasta 13. jaanuari veristest sündmustest Vilniuses on Krjutškovil oma versioon. Seal olevat KGB, armee ja siseministeerium hoidnud ära suure kokku- põrke “patriootlike jõudude”, Päästekomitee družiina ja Sajudise ekstremistide vahel. Eraisikute ja sõjaväelaste tulistajateks olevat olnud hoopis huligaanid.69 KGB erukindral Vjatšeslav Šironini sõnul olid Balti liiduvabariigid valitud mondialistliku eriprojekti polügooniks, kus vabalt tegutsenud lääne eriteenistused katsetasid KGB-vastase võitluse meetodeid. Seal olevat loodud relvastatud põranda- alune organisatsioon ja tehtud ettevalmistusi, kuulutamaks regioon USA eluliste
annaabi.ee 
