kellele on lubatud kõik vahendid (petmine, mõrv, reetmine). Makjavellism:sõnamurdlik ja põhimõttelage poliitika. · Campanella ,,Päikeseriik ehk Ideaalne vabariik". Puudub eraomand, kõik teevad tööd, kõigile antakse vastavalt nende vajadustele, valitsejat valib rahvas, mehed ja naised võrdsed. · More ,,Utoopia". Eraomand puudub, ühisomand, kõikidele kohustuslik töö, vabariik, mis eksisteeri patriarhaalsel perekonnal. Utoopiline sotsialism. Reformatsioon Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus. Sageli oli sihiks algkristliku lihtsuse juurde tagasipöördumine, kiriku/kloostrite maadevalduste ja kirikumaksude kaotamine ja paavstivõimu vähendamine. TSEHHI: 13. saj lõpul oli Tsehhist saanud Kesk-Euroopa suurim riik, 15. sajandit iseloomustasid arenenud feodaalsuhted. Talupoegadelt püüti palju väljapressida (feodaalkoormused + kirikuküm- nised)
tema öukonnas töötanud saksa kunstnik Hans Holbein noorem, kes löi kuningast palju portreemaale. Henry VIII aja Inglismaa tuntuim humanist oli Thomas More (1478-1535). Ta kirjutas teose ,,Utoopia", milles kirjeldab ta reisi kujutluslikule Utoopia saarele. Sealse ühiskonna eripäera on eraomanduse puudumine, ühisomand ja köikidele kohustuslik töö. Füüsilisel ja vaimsel tööl pole vahet, kuid autor hindab enneköike käsitööd. Sisuliselt pöhineb saarel eksisteeriv vabariik patriarhaalsel perekonnal. Mmere'i teos pani ühiskonnakäsitluses aluse uuele suunale, mida hakati hiljem nimetama utoopiliseks sotsialismiks. KONFLIKT PAAVSTIVÖIMUGA Henry VIII valitsemisaja esimesel poolel kehastas Inglismaal kirikuvöimu Yorki peapiiskop ja paavsti legaat Thomas Wolsey, kes oli ka riigi lordkantsleri ametis. Seega oli Inglismaal kas kuningat. Katolikule kirikule kuulusid suured maavaldused, peale selle pidi riik Rooma paavstile makse maksma
süsteemidena ning levinud arusaama kohaselt väljendab kirjandus inimkonna kõrgemaid huve ning näiteid inimmõtteist. Seega on kirjandus mõjuvõimas kultuuriline praktika, millel on ka sookategooriate üle suur võim. Feministlikke kirjandusteoreetikuid huvitab see, kuidas kirjandus kui kultuuripraksis osaleb tähenduste ja väärtuste loomisel, mis põhjustab naiste ebavõrdset seisundit ühiskonnas. Fem. kirjandusteooria alused: * kirjanduskaanon põhineb patriarhaalsel ideoloogial: meeste kirjutatud, meessoost peategelased, suunatud meessoost lugejale) * kirjanduse hindamine: traditsiooniliselt maskuliinsed eeldused, huvid, mõtteviis Fem. Kirjandusteooria arengujooni. Algselt uuriti naistegelaste kujutamist kirjandusteostes, võimusuhete kujutamist, meeskriitikute suhtumist naiste loomingusse. Hilisemal ajajärgul liikus fookus naiskirjanduse uurimisele. Vaadeldi, kuidas on kirjandustekstides soolisust markeeritud, milline on soolisuse roll
See on põhjuseks, miks feministid on huvitatud kirjandusest kui mõjuvõimsast kultuurilisest praktikast, mida kehastavad võimsad institutsioonid. Feministlikke kirjanduskriitikud huvitab see, kuidas kirjandus kui kultuuripraksis osaleb tähenduste ja väärtuste loomisel, mis põhjustab naise ebavõrdset seisundit ühiskonnas, mitte ei peegelda naiste elurealiteete. Pam Morris "Literature and Feminism" (1993, 8). Feministliku kirjanduskriitika lähtekohti 1) Kirjanduskaanon põhineb patriarhaalsel (androtsentristlikul) ideoloogial, see on meeste kirjutatud. meessoost peategelased (Oedipus, Ulysses, Hamlet, Tom Jones, Huck Finn), mehelike joontega, tegutsevad mehelikus huvisfääris. Naistegelased: teisejärgulised ja vähetähtsad & marginaalsed, aitavad kaasa meeste püüdlustele ja tegemistele suhtes kaasaaitavana või on opositsioonis. Suunatud meessoost lugejale. Naislugeja > autsaiderina või võtab omaks mehelikud väärtused, tegutsemisviisid ja tundetooni.
huvitatud kirjandusest kui mõjuvõimsast kultuurilisest praktikast, mida kehastavad võimsad institutsioonid. Feministlikke kirjanduskriitikud huvitab see, kuidas kirjandus kui kultuuripraksis osaleb tähenduste ja väärtuste loomisel, mis põhjustab naise ebavõrdset seisundit ühiskonnas, mitte ei peegelda naiste elurealiteete. Pam Morris “Literature and Feminism” (1993, 8). Feministliku kirjanduskriitika lähtekohti 1) Kirjanduskaanon põhineb patriarhaalsel (androtsentristlikul) ideoloogial, see on meeste kirjutatud. meessoost peategelased (Oedipus, Ulysses, Hamlet, Tom Jones, Huck Finn), mehelike joontega, tegutsevad mehelikus huvisfääris. Naistegelased: teisejärgulised ja vähetähtsad & marginaalsed, aitavad kaasa meeste püüdlustele ja tegemistele suhtes kaasaaitavana või on opositsioonis. Suunatud meessoost lugejale. Naislugeja > autsaiderina või võtab omaks mehelikud
inimmõtte ja teo haardest Kirjandus kui võimas kultuuriline praktika Kuidas kirjandus osaleb tähenduste ja väärtuste loomisel, mis põhjustab naise ebavõrdset seisundit ühiskonnas, mitte ei peegelda naiste elurealiteete. Miks on sugu nii olnuline? Kuna sugu on alati kohal olev nähtus, lisaks soo mõiste on universaalne ning on kõikide kultuuride kesksemaid jooni. Kirjanduskaanon põhineb patriarhaalsel ideoloogial. On kirjutatud eelkõige meeste poolt, valdavalt on peategelased meessoost ning ka suunatud meessoost lugejale. Naised on kõrvaltegelased, teisese positsiooni omaksvõtjad. 56.Mida uurivad feministlikud kirjandusteoreetikud? Paljastavad eelpooltoodud väidete toimimist kirjandusteoses ja kriitikas. Kriitline pilk kaanonile, naisautorite toomine kaanonisse. Uurivad ka naiskirjanike loomingut, traditsioone (kuidas kirjutatakse, kuidas erineb meesautoritest, teistest naisautoritest)
algab optimism jällegi uuesti ilma ühegi märgita seesmisest vastuolust. Siin moodustavad inimene, maailm ja Jumal terviku; ühtsuse, mida kriitika ei varjuta. See on Isa ning lapsepõlve arengustaadiumis inimese maailm. Vaatamata faktile, et kaksteist tundi igast kahekümne nelja tunnisest ööpäevast veedetakse pimeduse maailmas ning ängistavas uskumuses sellesse pimedusse, ei kerki kunagi üles kahtlus, kas Jumal ei võiks samuti olla ka Teine. Kuulsat küsimust kurja päritolust patriarhaalsel ajajärgul veel ei eksisteeri." (JUNG 1977: 133- 134) Seega siis taolist maailma iseloomustab jagamatu ühtsus ning ei ole oluline, kas see maailm on ilus või mõneti kole ja inetu. Kui aga juba küsitakse kurjade haiguste ning hädade päritolu järele, siis on alanud Isa üle otsustamine tema nähtava loomingu järgi. Tekib kahtlus, mis juba iseenesest on märk algse ühtsuse lõhenemisest. Nii jõutakse järeldusele, et loodu ei ole täiuslik.
annaabi.ee 
