Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"patogeensust" - 7 õppematerjali

Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused
32
doc

Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused

Plasmiidide olemasolu on rakkudele kasulik: paljud plasmiidide omadused aitavad rakul kindlates tingimustes ellu jääda. Need tunnused jagatakse nelja peamisse rühma: 1. resistentsus ­ kannavad resistentsust raskmetallide, antibiootikumide suhtes; 2. energeetiline metabolism ­ võimaldavad peremeesrakul lagundada saasteaineid; 3. patogeensus, sümbioos ja virulentsus ­ plasmiidid sisaldavad virulentsusgeene, mis tõstavad bakterite patogeensust ja põhjustavad haigusi, näiteks katku ja teetanust. 10. Mis on alleel, homosügootsus, heterosügootsus? Alleel on geeniteisend, geeni esinemisvorm ehk üks kahest või mitmest alternatiivsest geenivariandist, mis asuvad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samas lookuses ja toimivad sama tunnuse kujunemisele, tekitades selle eri vorme või avaldumisastmeid. Dialleelsus- geeni esinemine 2 alleelina, diploidne organism.

Bioloogia → Geenitehnoloogia
14 allalaadimist
Mikrobioloogia kordamiskusimused
19
doc

Mikrobioloogia kordamiskusimused

premeesrahul paremini kohaneda keskkonnatingimustega ning püsida konkurentsis mikroobikoosluses. Esinevad nii tsirulaarsed kui lineaarsed plasmiidid. Suurus varjeeruv. Plasmiidide ellüjäämisfunktsioone kodeerivad geenid moodustavad plasmiidide selgroo. Plasmiididel on resistentsus antibiootikumide, UV kiirguse, raskemetallide ja bakeriotsiinide suhtes. Neil on orgaaniliste ainete metabolism. Ellujäämiseks kasutavad nad virulentsust, patogeensust ja sümbioosi. Plasmiide leidub nii eukarüootidel, eubakteritel kui ka arhedel. 22. Konjugatsioon kui üks geneetilise ülekande viis bakteritel Konjugatsioon - on geneetilise materjali ülekandumine ühelt bakterilt teisele rakkude vahetus kontaktis olles. Rakud, millised annavad geneetilist materjali nimetatakse doonoriteks, sed vastuvõtvad rakud on retsipiendid. Protsessi toimumiseks on vajalik F-plasmiidi olemasolu (doonor-)bakterirakus. Neid nimet

Bioloogia → Mikrobioloogia
57 allalaadimist
BIOMEDITSIIN
36
docx

BIOMEDITSIIN

· Monoinfektsioon · Segainfektsioon · Sekundaarne infektsioon: uus nakkus teise tekitajaga · Reinfektsioon: uus nakkus sama tekitajaga · Superinfektsioon: uus nakkus sama tekitajaga haiguse ajal · Retsidiiv: nakkuse taasägenemine paranemiseperioodil Infektsiooni tekitab patogeenne ja virulentne mikroob: 1. Patogeensus on mikroobi omadus kutsuda esile infektsiooni 2. Virulentsus mõõdab mikroobi patogeensust ja on konkreetse mikroobitüve omadus Mikroobide virulentsusfaktorid: 1. Võime kinnituda e. adhereeruda peremehe epiteelrakkudele või neid katvale limale 2. Kolonisatsioon e. püsimine ja paljunemine organismi sekreetides 3. Sisekeskkonda tungimine e. invasiooni võime 4. Antifagotsütootiline toime 5. Organismile kahjulike ensüümide ja toksiinide eritus 6. Antibiootikumresistentsuse kujunemine Infektsiooni levik: 1. Otsene kontakt 2

Meditsiin → Biomeditsiin
105 allalaadimist
Mikrobioloogia
39
docx

Mikrobioloogia

kahjustamine 4.Organismi kaitsemehhanismide vältimine 5.Eraldumine makroorganismist Patogeensus ja virulentsus Patogeensus/patogeen ­ mikroorganism, mis on võimeline esile kustuma infektsioonhaigust Virulentsus ­ patogeensusse kvantitatiivne aste, infektsiooni esilekutsumise tõenäosus Adhesiivsus Invasiivsus Toksigeensus Virulentsusfaktor ­ mikroobi komponendid (nt. geenid) või tema poolt produtseeritud ained, mis vahendavad tema poolt esilekutsutud kahjustust Mikroobide patogeensust määravad omadused Adhesioonivõime - P- fimbriad võimelised seostuma urotrakti epiteeliga (uropatogeenne E.coli). Polüsahhariidkapsel - S. pneumoniae kihnuga tüved põhjustavad invasiivseid infektsioone, kihnuta tüved vähepatogeensed. Omadus läbida barjääre - meningiiti tekitab E.coli K1:H7 serotüüp. Mikroobide hulk - TBC (10 rakku); shigelloos (>103 raku); salmonelloos (>108 raku). Mikroobide paljunemiskiirus ­ inkubatsiooniperiood

Bioloogia → Mikrobioloogia
70 allalaadimist
Viirused
58
pdf

Viirused

Virioni DNA sünteesi käigus duplitseeritakse mõlemas genoomi otsas U3 ja U5 järjestused, tekivad LTR. See protsess toodab integreerimiseks vajalikud enhancer- ja promootorjärjestused transkriptsioooni reguleerimiseks. DNA-koopia genoomist on seega suurem kui algupärane RNA. RT on vigadealdis. HIVi RT teeb ühe vea 2000 bp kohta, 5 viga genoomi kohta (9000 bp). Selline geneetiline tasakaalutus vastutab uute tüvede tekke eest ühe inimese haiguse jooksul ja võib muuta patogeensust, päästa immuunvastuse eest. Kaheahelaline cDNA kantakse tuuma, splaissib peremehe kromosoomi viirus-kodeeritud virioni pakitav ensüüm integraas. Integratsiooniks on vaja, et rakk kasvaks, aga HIVi ja teiste lentiviiruste cDNA võib tuuma ja tsütoplasmasse integreerimata rõngas-DNAna jääda, kuni rakk aktiveerub. Pärast integreerumist transkribeeritakse viiruse DNAlt kui raku geenilt peremehe RNA polümeraas II poolt, tekib täispikkusega

Bioloogia → Bioloogia
32 allalaadimist
INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED
63
doc

INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED

ehk inimene, kelle immuunsüsteemi talitusvõimest sõltub immuunsus ja organismi vastupanuvõime. Patogeensus tähendab mikroobi võimet vallandada nakkusprotsess ja põhjustada haigust. Üks tähtis patogeensuse tunnus on võime tungida organismi kaitsemehhanismi ja põhjustada rakuhävingu. Patogeensusega tihedalt on seotud virulentsus, invasiivsus ja adherentsus. Virulentsust iseloomustab mikroobi põhjustatud haiguse raskusaste. Mõõdab mikroobi patogeensust. Mikroob võib olla kas väikese, mõõduka või suure virulentsusega. Mikroobide virulentsusaste oleneb mikroobide võimest produtseerida toksiine. Invasiivsust iseloomustab mikroobivõime tungida organismi ja selle kudedesse. Adherentsust iseloomustab mikroobide võimet kinnituda kudede või nende limaskestale. Sissepääsuvärat on elund või kude, mille kaudu patogeenne mikroob tungib inimese organismi. Patogeense mikroobi haigustekitava võime määrab rida virulentsusfaktoreid, nagu

Meditsiin → Õenduse alused
161 allalaadimist
Mikroobifusioloogia
147
docx

Mikroobifusioloogia

QslA hoiab ära süsteemi aktiveerumise varajases logaritmilises faasis. QslA seondub LasR-ga ning takistab LasR-l DNA-ga seondumist ning transkriptsiooni aktivatsiooni. QslA ei mõjuta LasR-i stabiilsust ega RhlR-i kaudu hulgatunnetuse signaali aktiveerimist. QteE on neljas hulgatunnetuse vastuse modifitseerija. QteE mõjutab LasR ja RhlR stabiilsust ning sellest johtuvalt regulaatorvalkude kuhjumist bakteris. QteE üleekspressioonitüved pärsivad P. aeruginosa patogeensust Drosophila mudelsüsteemis. PQS-süsteem (Pseudomonas quinolone signal) on P. aeruginosa kolmas hulgatunnetuse süsteem, mida vahendab PQS (2-heptüül-3hüdroksü-4-kinoloon) ja HHQ signaalmolekulid (PQS eellasmolekul). Kinoloonisüsteemi signaalmolekul sünteesitakse antranilaadist ning pole AHL-süsteemiga seotud. Signaaliraja regulaator PqsR tunneb ära nii PQS kui ka HHQ ning tekkinud kompleks aktiveerib kinolooni sünteesigeenide pqsABCDE ekspressiooni. Erinevalt PQS

Bioloogia → Mikroobifüsioloogia
23 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun