* 1710 - ~150'000 (Põhjasõda ja katk). --- * Eestimaa kubermang Põhja-Eesti, keskus Tallinn, juht kuberner Harju-, Viru, Järva- ja Läänemaakond). * Liivimaa kubermang Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti; keskus Riia, juht kuberner Tartu, Pärnu, Riia ja Võnnu; hiljem ka Saaremaa. --- * Aadli omavalitsus < Rüütelkond (Saare- ja Eestimaa oli enne Liivimaad) koos käidi Maapäevadel (üle kolme aasta; otsused fikseeriti Maapäeva retsessis, mille kuberner avaldas patendina) > vahepeal oli Maamõisnike kolleegium (tegutses kuberneri eesistumisel; maanõunik suri = teised valisid uue). --- * Eestimaa kohtud: 1) Adrakohtunik (talupoegade tagaotsimine ja nendevahelised tülid); 2) Maakohus (talupoegadevahelised tülid); Kubermang e ülemmaakohus (edasikaebamine ja aadlike probleemid) Eestimaa Maanõunike Kolleegiumisse. * Liivimaa kohtud: 1) Sillakohtunikud; 2) Maakohus; 3) Liivimaa õuekohtu Stockholmi õuekohus. ---
Teatavad muutused toimusid, kui võimule sai Katerariina, kes oli võimul 1762-1796. 1765. Aastal lm Brown, parandada talupoegade olukorda (Kateriina tahtis nii). Lm rk oli sellele nõudmisele igati vastu. Rk arvas, et keskvõim on oma piire ületanud ( Lm siseasjadesse sekkunud). Brown andis teada, et kui seadusi vastu ei võeta, Kateriina kehtestab jõuga. Maapäev otsustas vastu võtta (retsessi), see avaldati kindralkubermang oma Browni patendina (positiivne määrused). Liivima majandusreglemendiga sarnases. Seal oli: Talupoegadel oli õigus vallasvarale. Mõisakoormistele seati ülempiirid. Talupoegadele anti õigus oma ülejääke vabalt turustada kui mõisakoormised olid täidetud. Kodukariõigust piirati 30 pitsahoobini. Talupoeg sai õiguse nendest seadustest mitte kinnipidajaid kohtusse kaevata. See kehtis ainult Liivimaa kubermangus ja Ek ei kehtinud, kontroll seaduse täitmise üle oli nõrk. Katerariina 2
1695. aastal sadas läbi suve, pärsis kasvu, ka sügis vihmane, talv varakult, jaanuaris tuli kevad, märtsis tuli tagasi, mais uuesti, 1997 hakati kärvama, mõisnikel veel oli teravilja (veeti Rootsi). Aadli omavalitsus Selle omavalitsuse aluseks olid rüütelkonnad. Oli kolm: Saaremaa, Eestimaa, Liivimaa rüütelkond. Üle kolme aasta käidi koos Maapäevadel (igal rüütelkonnal oli oma Maapäev). Otsused, mida rüütelkond tegi fikseeriti maapäeva retsessis. Tihti avaldati retsessid patendina. Maanõunike kolleegium tegutses vaheajal (kolme aasta vältel). See kujutas kõrgemat võimuasutust. Oli 12 liiget E ja L rüütelkonnal (S vähem). Seda juhatas kuberner. Eestimaa Maanõunike kolleegiume täiendas end ise, aga teistel (S ja L) Maapäev valis liikme. Rüütelkonda juhtis jooksvate asjadega E peamees ja S ning L maamarssal. Kohtuvõim Erinevatele seisustele olid erinevad kohtud. Kuna erineval ajal läksid Rootsi võimu kätte maad olid ka natukene erinevad.
Aadli omavalitsus: · Eestimaa rüütelkond · Saaremaa rüütelkond · Liivimaa rüütelkond Rüütelkond seisuslik omavalitsusorgan. Selle moodustasid maavaldajatest aadlikud. Kõikide rüütelkondade liikmed käisid koos Maapäeval. Maapäev käis koos iga 3 aasta tagant. Maapäev oli kõige kõrgem otsustusorgan. Maapäeva retsess: seal avaldati vastuvõetud otsused. (Kindral)kuberner kinnitas otsused need avaldati patendina. Talupojad said seadustest teada kirikus. Loodi Maanõunike Kolleegiumid, mis käisid koos Maapäeva vahelisel ajal. MK tegutses kuberneri juures, aidates kuberneril antud alasid valitseda. Kuias maanõunikuks sai? Oli eluaegne. Esimesed maanõunikud valiti, hiljem hakati neid juurde nimetama nende endi poolt. Saaremaal ja Liivimaal maanõunikud valiti Maapäeval. Kohtusüsteem: Eri kohtud eri seisuslikele.
Läti Liivimaa kubermang, keskus Riia. Kubermangu juhtis kindralkuberner või lihtsalt kuberner. Kubermang jagunes maakondadeks: Harju, Viru, Järva, Lääne (+Hiiumaa). Eesti aladel Liivimaal olid Tartu, Pärnu, Saaremaa (mõnikord arvestatakse eraldi üksusena). Lätis Riia, Võnnu. Kuberner kontollis kohalikku sõjaväge, talle allsudid riigiametnikud ja postiteenistus, tema käes oli sildade ja teede järelalve. Seadused ja käsud avaldati patendina (kuberneri poolt välja antud seadus), sinna ette käib ka kuberneri nimi. Talupoegi puudutavad seadused loeti ette pärast jumalateenistust. Aadli omavalitsus Seoses Rootsiajaga on aadli omavalitsus. Erinevates piirkondades olid juba varem kujunenud rüütelkonnad P-Eestis Eestimaa rüütelkond, Saaremaal Saaremaa rüütelkond, need ühendasid nend piirkondade mõisaomanikke. Liivimaa rüütelkond tekkis alles pärast seda, kui L-Eesti ja P-Läti olid läinud Rootsi võimu alla
Ainuke linn, kelle esindajad maapäeval olid, oli Riia. Maapäevad pidid toimuma iga 3 aasta järel, kuid tegelikkuses toimusid need harvem. Rüütelkondade juhtorgan oli maanõunike kolleegium. Tegelik otsustamine oli maakonnasaadikute käes. Keskvõimu korraldused edastati ukaasidena, mis nö alama astmeni 1 Eesti 18. sajandil jõudsid tavaliselt 7-10 päeva jooksul. Käsud saadi kätte patendina. Maakondade tasandil kroonuametkond puudus. Kohtukorraldus: Aadlil oli kõrgem kohtuvõim. Alamastme kohtuteks Eestimaal olid meeskohtud, Liivimaal maakohtud. Kohtu koosseisu kuulusid kohaliku aadli hulgast valitud maakohtunik koos kahe kaasistuja ehk assessoriga. Eraldi kohtud olid linnakodanikele ja vaimulikele. Ülemastme kohtuteks Eestimaal oli ülemkohus ja Liivimaal õuekohus. Aadlile olid need esimese astme kohtud. Ülemkohtu moodustas Eestimaa rüütelkonna maanõunike
seesugust praktiliselt polnud). -) Aastal 1710 oli Eesti rahvaarv 120'000-170'000 inimest. *) Rahvaar langes läbi: 1) Põhjasõja; 2) katku. * Eesti haldusjaotus Rootsi ajal (kuna alad läksid Rootsi kätte erinevatel aegadel, siis tekkis kaks kubermangu): -) Põhja-Eestis oli Eestimaa kubermang, keskusega Tallinn, juhtis kuberner (ülesanded: kontrollida kohapealset sõjaväge; temale allusid riigiametnikud, postiteenistus, sillad ja teed. Kõik seadused ja käsud avaldati patendina, mis loeti talurahvale ette kirikus pärast jumalateenistust). *) Jäid ikka Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaakond (+ Hiiumaa). -) Lõuna-Eestis + Põhja-Lätis oli Liivimaa kubermang, keskusega Riia, juhtis kuberner. *) Eesti aladel oli kaks maakonda: Tartu ja Pärnu; Läti aladel oli samuti kaks maakonda: Riia ja Võnnu; samuti läks sinna alla hiljem ka Saaremaa. * Eestikeelne kirjasõna * Peamiselt ilmusid usulise sisuga tekstid, mis olid mõeldud vaimulikele lugemiseks.
sekkumist · Kuna K II kavatses reformi teostada ka ilma nõusolekuta, pidi maapäev nõustuma *eestlase igapäevaelu hõlbustamiseks hakati avaldama kirjandust Liivimaa ,,Postiivsed määrused" · LM rüütelkonna 14-punktine maapäevamäärus, mis põhines von Browne vahendatud ettepanekutele - Kindralkuberner avaldas kahe patendina 1765 ka eesti- ja läti keeles Sisu: 1. Tp sai I korda juriidilise kinnituse vallasvara omandiõigusele(va ,,raudvara": talude tegutsemiseks vajalikud vahendid) - Vilja ülejäägi sai tp vabalt turustada 2. Mõisakoormistele kindlad piirid ja suurendamine ilma rahalise kompensatsioonita keelatud 3. Tp sai õiguse kaevata sillakohtus oma isanda peale ja põhjuseta kaebused karistatavad
sajandil oli see suht erinev 19 sajandi omast. 18 sajand andis keskvõim välja suhteliselt palju erinevaid norme, need aga puudutasid reeglina õksikuid konkreetseid küsimusi. Alles 19 saj olukord muutub ja keskvõim hakkab välja andma suuremaid seadusi, mis hõlmavad suuremaid õigusi suuremale kontingendile. Ka rüütelkonna maapäevad võisid välja anda otsuseid, millest hiljem võis saada seadus. Küll aga pidi kubermangu valitsus selle välja andma oma publikaadi/patendina, siis sai sellest ka lõplikult seadus. Õiguse kodifitseerimine a) Olemasolevate normide koondamine ja süstematiseerimine. Ei pruugi lisanduda uusi õiguslikke norme. b) Õigusreformi läbiviimine, sisuliselt uue õiguse loomine sellega. Iseloomulik 19. saj Euroopa riikidele. Selle õiguse süstematiseerimise tulemusena valmisid 17-18 saj mitmeid õigusraamatuid. Küll aga, neile ei antud riigivõimu kinnitust, seetõttu neid ei saa nimetada kodifikatsioonideks e. Koodeksiteks
annaabi.ee 
