vajalik sisse seada igale bilansikirjle eraldi arvestus, mida tehakse kontodel. Raamatupidamisregistrid Raamatupidamisregistreid kasutatakse majandustehingute jooksvaks arvestuseks ning arvestustulemuste fikseerimiseks. Algddokumendid kajastatakse kronoloogilises järjekorras. Peale perioodi viimase tehingu kandmist tehake kokkuvõtted kontodel ning tuuakse välja kontode lõpppsaldod, mille põhjal koostatakse bilanss. 1-bilansi aktivakirjed- vara 2- bilansi passivakirjed- kohustused 3- bilansi passivakirjed- omakapital 4-tulude kontod 5-kulude kontod Eesti vabariigi raamatupidamine seaduse kohaselt on raamatupidamiskohustalsed kohustatud koostama raamatupidamise siseeeskirja. Vara suureneb, vara väheneb. Sel juhul asedatakse üks varaobjekt teisega. Näide Näide: osteti 9600 euro eest kaupa, tasumine toimus sularahas. Deebet Kassa Kreedit Deebet Kaup Kreedit
Sellest tuleneb ka bilansi valem: VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Bilansi valemi teisendatud vorm oleks: OMAKAPITAL = VARAD - KOHUSTUSED Bilansi aktiva ja passiva omakorda koosnevad erinevatest bilansi kirjetest. Bilansi aktivakirjed moodustavad käibevara ja põhivara koosseisu ja paigutuse järgi. Bilansi koostamisel tuleb raamatupidamisseaduses etteantud kirjete järjekorda järgida, kuid kirjeid võib täiendavalt liigendada. Bilansi passivakirjed jagatakse kohustusteks ja omakapitaliks. Siit võime tuletada veel ühe laiendatud bilansi valemi: KÄIBEVARA + PÕHIVARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Järelikult: OMAKAPITAL = KÄIBEVARA + PÕHIVARA - KOHUSTUSED Kuna bilansi aktiva poolt nimetatakse vara pooleks ja passiva poolt vara katteallikate pooleks, siis siit saame tuletada järgmise bilansivalemi: VARA = VARA KATTEALLIKAD Vara katteallikaid nimetatakse sageli kapitaliks. Nii, et VARA = KAPITAL
tulemusega, kuna on üsna loomulik, et kõigepealt müüakse ära varem soetatud kaubad. 12. Bilansi valem. Bilansi aktiva ja passiva poolte kokkuvõtted peavad olema alati võrdsed ehk tasakaalus. Sellest tuleneb ka bilansi valem: VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Bilansi aktiva ja passiva omakorda koosnevad erinevatest bilansi kirjetest. Bilansi aktivakirjed moodustavad käibevara ja põhivara koosseisu ja paigutuse järgi. Bilansi passivakirjed jagatakse kohustusteks ja omakapitaliks. Siit võime tuletada veel ühe laiendatud bilansi valemi: KÄIBEVARA + PÕHIVARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL 13. Omakapitali osatähtsus varades. Omakapitali osatähtsus näitab, kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga omakapital omakapitali osatähtsus kogukapital Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on omaniku ja kreeditori risk. 14
Raamatupidamis seadus ei nõua otseselt kontode numereerimist, kuid hea raamatupidamistava järgi tähistatakse kontoplaanis aktivakontode numbrid alati tunnusega ,,1" ning passivakontode numbrid tunnusega ,,2" kontonumbri esimeses järgus. Samtui lihtsustavad kontode numbrid andmete töötlemist [7 : 21]. Ettevõte võib liigendada kontosid viieks rühmaks. Rühma tähistab konto koodi esimene number: 1 bilansi aktivakirjed vara; 2 bilansi passivakirjed- kohustused; 3 bilansi passivakirjed- omakapital; 4 tulude kontod; 5 kulude kontod [12]. Kontorühmad koosnevad kontoklassidest. Bilansi aktiva- ja passivakirjete kontode kontoklassi tähistavad koodi kolm esimestnumbrit, kusjuures kontoklassi teine ja kolmas number viitavad RPS- lisas 1 toodudbilansikirjetele ja alaliigendustele [12]. varad kontod (kontoklass 100-199) · käibevara kontod (kontoklass 100-159)
isikutele põhitegevuseks soetatud trükised ja muud teavikud (kas põhivara või 552300). · 550002 Paljundus- ja printimiskulud · Sh tahmakassetid Kontoplaani liigendus · Eesmärk - majandustehingute kohta andmete kogumine, rühmitamine, kontrollimine ja aruannete koostamine · klassifitseerimise aluseks raamatupidamisaruanded Kontode liigendus 5-de rühma: Rühma tähistab konto koodi esimene number: · 1 bilansi aktivakirjed vara · 2 bilansi passivakirjed- kohustused · 3 bilansi passivakirjed- omakapital · 4 tulude kontod · 5 kulude kontod Aktivakonto Passivakonto Üldreegel kontode lõppsaldo leidmiseks · Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive vastaspoole käive · Aktivakonto lõppsaldo = deebet-algsaldo + deebetkäive kreeditkäive · Passivakonto lõppsaldo = kreedit-algsaldo + kreeditkäive deebetkäive Veel kontosid · tulude ja kulude kontod
Aktiva (vara) kokku Passiva (kohustused ja oma- kapital) kokku RS-ga etteantud bilansivorm on toodud raamatupidamise seaduses lisas 1. Bilansi aktiva ja passiva elemente nimetatakse bilansikirjeteks. Bilansikirje eraldi nimetuse ja summaga väljendatud vara liik või vara katteallikas. Bilansi aktivakirjed on korrastatud kahaneva likviidsuse põhimõttel ja bilansi passivakirjed on liigendatud tähtajalisuse põhimõttel (millises ajalises järjekorras kuuluvad kohustused tasumisele). RTJ 2 lisas 1 on toodud bilansikirjete selgitus. 4. Bilansis toimuvad muudatused Bilansis toimuvad muudatused majandustehingute tagajärjel. Majandustehingud toimingud, mille tagajärjeks on muudatused raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste ja omakapitali koosseisus. Iga majandustehing muudab vähemalt kahte bilansikirjet, millega kaasneb kas bilansi
(kohustused ja omakapital). Kohustus see on raamatupidamiskohustuslase kohustus, mis nõuab tulevikus rahast loobumist, st. tasumist. Omakapital see on raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud tema kohustused. 1.3 Bilansi elemendid Bilansi aktiva ja passiva elemente nimetatakse bilansikirjeteks. Sõltuvalt bilansi poolest on tegemist aktivakirjetega ja passivakirjetega: · bilansi aktivakirjed näitavad ettevõtte käibevara ja põhivara koostist; · bilansi passivakirjed näitavad ettevõtte kohustuste ja omakapitali koostist. Bilansikirjed on liigendatud ja paigutatud läbimõeldud järjestuses. Tähtsaimaks liigendamiskriteeriumiks on aktivas likviidsusprintsiip ja passivas õigussuhetest tulenev tähtajalisuse printsiip ning omakapitali printsiip. 1.3.1 Aktivad Aktivad on ettevõtte varad reaalses väärtuses, mis osalevad majandustegevuses. Varad jagunevad käibevaraks ja põhivaraks. Käibevara raha ja raha ekvivalendid ning nõuded, mis muutuvad
annaabi.ee 
