maailmas, kelleks oli parun Taruk. Kihlveoga tahtis Timm Jonnyle tõestada, et võidab tõepoolest kõik kihlveod, mida Jonny uskumatuks pidas. Mõne aja pärast kuulis Timm kapteni käest, et parun Taruk oli surnud ja et Timm oli määratud tema ainupärijaks. Timmi eestkostjaks määrati poisi täisealiseks saamiseni Taruki kaksikvend. Oma uue eestkostja, paruni väidetava kaksikvennaga kohtudes oli Timm väga õnnetu, arvates, et koos paruniga maetakse ka poisi naer. Ruudulises ülikonnas härrat nähes hakkas Timmi usk kaksikvenna olemasolusse kõikuma, kuid mehe naerus tundis ta hetkega ära enda oma. Ta mõistis, et Taruk elas, kuid lavastas enda surma, et Timm kihlveo võidaks. Lisaks sai parunist Timmi eestkostja ja poiss oli tema valvsa pilgu ja kontrolli all iga päev. · Kes on jesiidid ja miks Taruk Timmi nende maale viib?
hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt. Klassitsistlikus stiilis on paljud mõisahooned. Sargvere mõis loodi eraldiseisva üksusena aastal 1772. Mõisa kahekorruseline barokne peahoone on ehitatud 18. sajandi teisel poolel. Tegemist on ilusaima ja väljapeetumava barokse mõisahoonega Eestimaa pinnal. Omanikke on mõisal olnud väga palju, kuid viimane teadaolev omanik oli Emmeline von Stackelberg, kes oli Karl Riesenkampffi tütar ning Emmeliine oli abielus Kiviloo paruniga. Võõrandamisjärgsete aastakümnete jooksul tegutses antud koolis raamatukogu, kuid ka kool. Kõrvalhoonetega on kehvad lood, sest säilinud on vaid mõisat ümbritsev suur park. Mõisat vaadates torkab koheselt silma fassaadi liigendat kolmnurkse frontooniga keskrisaliit. Dekoratsioonidest on pilastrid ja akendel lamedad krohvraamistused. Ehitisel on sammasrõdu. Silma torkab ka sokkel, altaan, frontoon ja karniis. Kasutatud on barokiajale levinud väikeste ruuduga aknaid
Coco kasvab üles orbudekodus, kuna isa jättis ta 12-aastaselt koos õega maha, minnes ise õnne otsima. Vaatajale ei näidata kohe edukat ja silmapaistvat moeloojat, vaid seda, kuidas 10-aastaselt õega orbudekodusse sattunud tüdruk oma edukuse suunas alles pürgima hakkab.Õhtuti esitab ta õega kabareenumbreid pubides, kus ta kohtub rikka mehe Balsaniga. Ta aitab Cocot lauljakarjääriga, mis siiski nurjub ja Coco jätkab tööd õmblemisateljees. Ka tema õde tutvub rikka paruniga, nad abielluvad ja õde kolib ära. Coco otsustab üles otsida Balsani ja jääb mõneks ajaks tema poole elama, tutvub provintsi koorekihiga, vaatleb kombeid ja moodi. Ülejäänud lugu keribki ümber nende suhte, kuni tuleb mängu järgmine mees, karismaatiline ja rikas inglane Arthur Chapel ehk Boy, kelle rahaga ta Pariisis oma kübara-ja rõivasalongi avab. Boy sureb autoõnnetuse tagajärjel, mis viib Coco seisundisse, mida ta pole varem tundud
Uuetoa sauna, kus oli sees Päärn ja Päärna ema. Lapsed ja guvernant isegi jõid talupoegade tehtu kalja. Hiljem, kui paruness sellest teada sai, lasi ta teenijatel laste riided ära võtta ning kohe uued selga panna. Guvernant sai palju pahandada, et ta lasi lastel kalja juua talupegade kruusist. Guvernant ise oleks võinud aga lapsed...? Preili Marchand kaalus, et äkki peaks ta üldse sealt mõisat ära minema, sest ta ei saa õpetada lapsi nii, nagu ta tahab. Pärast rääkis ta uue paruniga, kes rääkis talle, kuidas Eestis asjad toimivad ja, kes pärast veenis teda ümbermõtlema. Miina saatus Miina oli juba 3 päeva kadunud. Perenaine ei osanud teda enam kuskilt otsida. Sel ajal kui ta mõtles, kus Miina veel võib olla, helises uksekell. Ukse taga oli Miina õde Mari. Ta rääkis, et Miina olevat tema juures ning ei tule enne tagasi, kui vanemad lubavad, et ei anna teda Kupja-Pritsule. Isa küll ütles, et kui ta vabatahtlikult ei tule,
Uuetoa sauna, kus oli sees Päärn ja Päärna ema. Lapsed ja guvernant isegi jõid talupoegade tehtu kalja. Hiljem, kui paruness sellest teada sai, lasi ta teenijatel laste riided ära võtta ning kohe uued selga panna. Guvernant sai palju pahandada, et ta lasi lastel kalja juua talupegade kruusist. Guvernant ise oleks võinud aga lapsed...? Preili Marchand kaalus, et äkki peaks ta üldse sealt mõisat ära minema, sest ta ei saa õpetada lapsi nii, nagu ta tahab. Pärast rääkis ta uue paruniga, kes rääkis talle, kuidas Eestis asjad toimivad ja, kes pärast veenis teda ümbermõtlema. Miina saatus Miina oli juba 3 päeva kadunud. Perenaine ei osanud teda enam kuskilt otsida. Sel ajal kui ta mõtles, kus Miina veel võib olla, helises uksekell. Ukse taga oli Miina õde Mari. Ta rääkis, et Miina olevat tema juures ning ei tule enne tagasi, kui vanemad lubavad, et ei anna teda Kupja-Pritsule. Isa küll ütles, et kui ta vabatahtlikult ei tule,
• Ohvitser – saadab M ja C oma venna juurde, kes neid veneetsiasse saab vist viia. • Vend Girofee – Paquette maksustatud kaaslane, C andis raha talle, talumaja - tisler • 6 võõramaalast – õhtusöök, ühe ori oli Cacambo, kõik olid troonilt tõugatud kuningad. • Türgi laevnik – viis sultan ahmeti nagunii konstantinoopolisse, viis C ja M ja Ca ka • 1 kirurg – hakkas Panglossi „surnukeha“ lõikama, ta ärkas üles, pani galeerile koos Paruniga. • Soof Derviš – kõiketeadja, pidi seletama miks inimene eksisteerib. • Vanamees, apelsinipuudevilus – saadab konstantinoopolisse puuvilju, 2 poega+2tütart, lõunatavad koos, hea äri ja põllumajandus, türklane, 20 vakamaad. KOHAD: • Vestfaal, Saksamaa • Põllu 2 vagu – lumi • Waldberghoff-trarbkdikdorff – lähim linn • Holland – liikus sinna
Parun vajab Timmist naeratava näoga fotot, selleks lae- lubab parun aidata Timmil võita ja soovib vastutasuks, et nab ta talle tema naeru viieks minutiks. Timm kogeb taas, Timm müüks talle oma naeru. Kuna Timm vajab raha, sõl- mis tunne on omada oma naeru, ning teeb katse paruni mibki ta paruniga lepingu. Üsna pae jõuab talle kohale, et lossist põgeneda, kuid see ebaõnnestub ja parun saab ta võidab küll kõik kihlveod, kuid on kaotanud oma naeru. naeru tagasi. Timm lahkub kodust ja annab isa haual lubaduse oma Sõidetakse Hamburgi ja pakikandjaks maskeeritud Jonny naer tagasi saada
aitaks mõelda plaani, mis Timmi aitaks tema hädas. Ta otsustas kirja saata Jonnyga, et Taruki käsilased seda kirja ei kõrvaldaks. Taruk oli ise peagi kõrtsis kohal. Kui ta poisiga hotelli jõudis, siis soovis ta teha kokkuleppe, et ta ei põhjusta poisi sõpradele halba, kui Timm nendega aasta jooksul kontakti ei otsi. Poiss muretses sõprade käekäigu pärast ja lubas seda. Edasi hakkas Timm elama ja reisima koos paruniga, elu oli luksuslik ja ta õppis palju maailma kohta, äride kohta. Ka enesevalitsemise kohta ja kuidas mitte reeta oma mõtteid ja emotsioone. Tema süütus ja naiivsus tegid ta ka tugevaks ja parun ei suutnud talle muljet avaldada oma hookuspookustega, ämblike ja laest kukkuvate lühtritega. See, et poiss ei paistnud pelgavat midagi üleloomulikku ega selle vastu ka huvi tundvat ning sellele
on hull ja räägib rumalusi, ent Isolde teab täpselt, millest jutt on. Kuid ta ei usu, et see on Tristan. Tõestab seda hoopis Husdent. Kes tunneb peremehe kohe ära. Mõne päeva oli ta nende lossis aga koheldi kui koera, kes magas kuudis. Paari päeva pärast ta lahkus, sest muidu oleks ta paljastatud. Vaevalt oli Tristan Bretoonimaale naasnud, kui tal tuli oma sõbra Kaherdini kõrval võidelda paruniga, kelle nimi oli Bedalis. Ta tappis seise venda aga sai haavata ise mürgitatud odaga. Mitte keegi seal ei oskanud teda aidata. Ei suudetud mürgist vabaneda. Tundis, et hakkab kustuma aga tahtis veel kord näha Heledapäist Isoldet. Ta rääkis Kaherdiniga, et tema tooks Isolde Bretoonimaale. Valgete Kätega Isolde kuulas kõike pealt seina taga. Ja mõtles välja kättemaksu. Kaherdin võttis Tristani laeva, millel oli kaks purje, üks valge, teine must. Tristan
iialgi mõisas vargil ega lubanud oma perelgi parunitelt suutäit leiba või killukest küttepuud näpata. Küll ei pannud ta kätt ette, kui keegi läks moonatretile mõne naabri aita või sahvrisse.“ (lk. 12). Reinul oli kindel suhtumine, kõik mis oli seotud mõisaga talle ei meeldinud. „See ei üllatanud kedagi, sest Rein oli tuntud kui isepäine mees, kes vihkas mõisa, sest Rein oli tuntud kui isepäine mees, kes vihkas mõisa, ning kuna kirikuõpetaja paruniga seotud oli ja sageli häärberit külastas, siis ei sallinud Rein ka teda.“ (lk. 25). Tänapäeval on inimesi, kellel on kindlad seisukohad ning neid mõjuta miski, nagu Rein, kes vihkas mõisa. Liina – Ta oli Räägu Reinu tütar, kelle ema oli surnud, kui Liina oli alles laps. Liina oli rõõsa ja veidi priske. Ta oli väga kangekaelne noor naine, mida tõestab see, et ta nõus tegema kõike, et
annaabi.ee 
