Failisüsteemid FAT Pikemalt artiklis Failipaigutustabel. FAT16 FAT16 on lihtne failisüsteem, mille lõplik versioon loodi 1987. aastal Compaq poolt. Selle eelis on väga hea tugi kõigilt tähtsamatelt operatsioonisüsteemidelt. Suurimad miinused on piirang partitsiooni suurusele (kuni 2 GB) ja failinimede pikkustele (kuni 11 tähemärki, millest 3 on failinimelaiend). Failinime pikkuse piirangu ületamiseks on kasutusel VFAT nimeline failisüsteemilaiendus, mis võimaldab kuni 255-tähemärgilisi failinimesid. FAT32 FAT32 on edasiarendus FAT16-st. Peamine edasiminek on maksimaalse klastrite arvu suurendamine, mistõttu on võimalik kasutada partitsioone suurusega kuni 2 TB. Sarnaselt
juhendit, kuidas seda kasutada. 1.3.2 Recovery Recovery on pisike operatsioonisüsteem, mis töötab Androidis eraldi, kuid on igas Android seadmes olemas. Tavaliselt on see paigaldatud eraldi partatsioonile seadme mälus. Kui laadida recovery režiim, siis ei käivitu tüüpiline Android ja selles ei kehti ka kasutajapõhised piirangud. Recovery süsteemis on täielik kontroll telefoni üle, saab kustutada /data/ partitsiooni sisu (tehase algseadmete taastamine) ning lisada operatsioonisüsteemi uuendusi. Failid peavad asuma /sdcard/ partitsiooni juurkaustas ning olema tootja poolt kinnitatud. Seetõttu ei saa lisada kolmanda osapoole operatsioonisüsteemi, kuid tootja uuenduste lisamine on võimalik. 1.3.3 ADB (Android Debug Bridge) Android Debug Bridge on osa Androidi arendustarkvarast. See pakub terminalil baseeruvat kasutajaliidest, et ühendada arvuti Androidi failisüsteemiga. Kuna Android
b) D Delete Partition [kustuta partitsion] c) F3 Quit [välju] Meie vajutame ENTER, kuna soovime Windowsi paigaldada olemasolevale kettale. Omal käel võid eksperimenteerida (juhul kui sul on ainult üks partitsion), teha kõvaketas kaheks partitsiooniks. Partitsioonide tegemisel jälgi hoolega juhiseid, mis on ekraani all servas kirjas. Juhul, kui on üks partitsioon ja soovite teha vähemalt kaks, siis tuleb teha järgnevat: *) Kustuta olemasolev partitsioon D - delete *) Tee vabanenud partitsiooni osale [unpartitioned space] uus, kasutades klahvi C - create *) Sisesta uue partitsiooni suurus megabaitides (MB) ja vajuta Enter NB! Kui teed esimest partitsiooni, siis muuda kindlasti vaikimisi väljapakutud suurust. *) Vabanenud unpartitioned space reale liikudes kasuta noole klahve ja vaata teisest *, et teha uus partitsioon. *) Kui partitsioonid on tehtud vali nooleklahvidega partitsioon kuhu soovid paigaldada Windows XP ning vajuta Enter Samm 6
ga. Põhjuseks on lindi jadapöördus (suvalisele failile ligipääsuks on halvemal juhul tarvis kogu lint ümber kerida). Tänapäeval on levinud DDS40 -4 (20 GB) ja DAT41 72 (36 GB) lin- dikassetid. Lindiseadet tuleb puhastuskassetiga regulaarselt puhastada. Lintide plussiks on nende vähemalt 10-aastane eluiga. Kettaseadmeid tähistatakse Windowsis tähtedega A:, B: jne, kusjuures esimesed kaks tähte (A:, B:) on reserveeritud disketiseadmete jaoks, C: tähistab kõvaketta esimest partitsiooni ning ülejäänud tähed ka kõvaketta partitsioone või muid seadmeid. UNIX-tüüpi süsteemides asuvad kettaseadmed ,,failidena" kataloogis /dev, kusjuures dis- ketiseadmete tähis on tavaliselt fd, kõvakettaseadme tähis hd, laserkettaseadme tähis cdrom ning USB-välismälu tähis sd. Mitme seadme (partitsiooni) korral on nummerdus operatsioo- nisüsteemist sõltuv, näiteks /dev/hda1 või /dev/cdrom0. 1.7. Sisend-väljundseadmed 1.7.1 Sisendseadmed
Olukord saavutatakse administraatori tõrjeprogrammiga. õigusi kuritarvitades. Operatsioonisüsteemi uuesti paigaldamine Teiseks võimalikuks lähenemiseks viiruste eemaldamisel on opsüsteemi uuesti paigaldamine. See tähendab arvuti kõvaketta vormindamist ning platvormi ja programmide installeerimist või partitsiooni taastamist puhtalt varutõmmiselt. Niimoodi on garanteeritud pahavara täielik eemaldamine. Tuleb arvestada, et kogu operatsioonisüsteemi ja programmide uuesti paigaldamine vajab palju pingutust ja aega. Seevastu varutõmmise kasutamine on kiire, täiesti turvaline ja taastab probleemideta kõik koopia loomise seisuga kehtinud seaded.
sektoris killustatult. Failipaigutustabeli kanne võib sisaldada üht viiest: järgmise klastriahelas oleva klastri number klastriahelat lõpetav klaster riknenud klaster reserveeritud klaster kasutamata klaster FAT16 FAT16 on lihtne failisüsteem, mille lõplik versioon loodi 1987.[7] aastal Compaq poolt. Selle eelis on väga hea tugi kõigilt tähtsamatelt operatsioonisüsteemidelt. Suurimad miinused on piirang partitsiooni suurusele (kuni 2GB) ja failinimede pikkustele (kuni 11 tähemärki, millest 3 on faililaienduseks). Failinime pikkuse piirangu ületamiseks on kasutusel VFAT nimeline failisüsteemilaiendus, mis võimaldab kuni 255 tähemärgilisi failinimesi. FAT16 ilmus 1984. aastal koos MS-DOS 3.0-ga. FAT16 on väga sarnane FAT12-le, selle erinevusega, et klastrite aadressiruumi suurendati 16 bitini, võimaldades adresseerida 65 536 klastrit. Sealjuures jäi maksimaalne sektorite arv samaks
Arvutiviirused Autor : Margus Sakk See uurimistöö on on avaldatud autori teadmisel ja nõusolekul. Sisukord Sissejuhatus. 1.Esimesed arvutiviirused. 2.Interneti uss. 3.Good Times. 4.Viiruste klassifitseerimine neid iseloomustava "käitumise" järgi. 4.1. Spawning tüüpi viirus 4.2. Katalooge nakatav viirus (DIR II). 4.3. MBR- (Partitsiooni tabeli) viirus (Stoned). 4.4. Ülekirjutav viirus (Bad Brian). 4.5. Parasiitviirused. 4.6. Zaraza. 4.7. Shifting Objective. 4.8. *.BAK ja *.PAS failide viirus. 5. Viiruste klassifitseerimine nakatamiskiiruse järgi. 6. Arvutiviiruste "abi"tehnoloogiad 6.1. Stealth tehnoloogia. 6.2. Polümorfsus 6.3. Koodi pakkimine. 6.4. Ketta krüpteerimine. 6.5. "Antiviirus" viirus. Kokkuvõte. Summary. Kasutatud kirjandus. Lisa1. Kasulikke näpunäiteid viirustest hoidumiseks
7) Decrypteeri key - gpg -d id_rsa.gpg > id_rsa (Suunab decryptitud key id_rsa’sse) 8) chmod 640 /kasutaja/.ssh/id_rsa 9) Proovi logimist Tunnitöö 12.11 sshfs/sftp kasutamine, Roberti kausta mountimine virtuaalmasinaga. Suht putsis ikka väga aru ei saanud 19.11 kuupäeva seisuga on asi lebo nüüd Tunnitöö 19.11.2014 - kõvaketta mountimine 1. Virtualboxile lisakõvaketas 2. Virtualboxis teeb uue partitsiooni ( fdisk /dev/sdb ) 3. Vormindab partitsioonile EXT4 failisüsteemi ( mkfs.ext4 ) 4. Teeb kausta mkdir /mnt/Tunnitoo 5. mount /dev/sdb1 /mnt/TUNNTOO 6 Tunnitöö 03.12.2014 - Kordamine Õigused 755 - Omanik saab kõike teha; grupid saavad lugeda(4) ja käivitada(1); teised saavad lugeda(4) ja käivitada(1)
Operatsioonisüsteemidel on laialdaselt toetatavaid failisüsteeme. Linuxil on see valik suurim ext2, ext3, ReiserFS, Reiser4, GFS, GFS2, OCFS, OCFS2, NILFS ja Google File System. Linuxil on samuti täis tugi XFS, JFS ja FAT failisüsteemidele, lisaks toetab Linux NTFS failisüsteemist lugemist. Windowsil teisest küljest aga on tugi ainult FAT12, FAT16, FAT32 ja NTFS failisüsteemidele. NTFS on nendest uusim ja efektiivseim. Kõikidel FAT failisüsteemidel on erinevad piirangud partitsiooni ja faili suuruse suhtes, mis põhjustavad probleeme FAT-i kasutamisel. Enamusel ülaltoodud failisüsteemidel on kettajaotuseks kaks meetodit. Iga süsteem võib olla päevikuga (journaled) või ilma (non-journaled). Esimene on turvaline valik kui arvestada süsteemi taastatavust. Kui süsteemi töö katkeb ootamatult, süsteem hangub, tuleb ilma päevikuta süsteemi taastamiseks kasutada süsteemi kontrolltööriistu, aga päevikuga süsteemis toimub taastamine automaatselt
Operatsioonisüsteemidel on laialdaselt toetatavaid failisüsteeme. Linuxil on see valik suurim ext2, ext3, ReiserFS, Reiser4, GFS, GFS2, OCFS, OCFS2, NILFS ja Google File System. Linuxil on samuti täis tugi XFS, JFS ja FAT failisüsteemidele, lisaks toetab Linux NTFS failisüsteemist lugemist. Windowsil teisest küljest aga on tugi ainult FAT12, FAT16, FAT32 ja NTFS failisüsteemidele. NTFS on nendest uusim ja efektiivseim. Kõikidel FAT failisüsteemidel on erinevad piirangud partitsiooni ja faili suuruse suhtes, mis põhjustavad probleeme FAT-i kasutamisel. Enamusel ülaltoodud failisüsteemidel on kettajaotuseks kaks meetodit. Iga süsteem võib olla päevikuga (journaled) või ilma (non-journaled). Esimene on turvaline valik kui arvestada süsteemi taastatavust. Kui süsteemi töö katkeb ootamatult, süsteem hangub, tuleb ilma päevikuta süsteemi taastamiseks kasutada süsteemi kontrolltööriistu, aga päevikuga süsteemis toimub taastamine automaatselt
Seejärel tuleb panna Time Machine programm tööle navigeerides uuesti tööriista ribal olevale ikoonile ning valida „Enter Time Machine“. Seejärel avaneb vaade kus saate enda kausta sisus ajas tagasi kerida ning otsida ülesse koha kustkohast fail taastada. Kui aga tekib vajadus taastada kogu masina seis teatud ajast tuleks käivitada arvuti ja hoida all Command + R nuppe. Seejärel avaneb aken „OS X utilities“ kus saate enda masinat taastada, mõnda kõvaketta partitsiooni parandada või operatsioonisüsteemi uuesti installida. 54 55 Valida tuleks „Restore from Time Machine backup“ ning seejärel vajutada „Continue“ nuppu. Järgmisena saate valida mis ajast teie arvuti taastatakse. Viimasel lehel antakse kasutajale lisainformatsiooni Time Machine Backupist ja kontrollitakse kas kasutaja ikka soovib seda teha. Vajutada tuleks lihtsalt „Continue“. Seejärel algab masina taastamine
alates Windows 3.1, Windows NT 4 kasutajaliides oli ümber kujundatud, et viia see täiesti uus Windows 95 , liikudes Program Manager , et Start menüü / Taskbar disain. NTFS , journaled, turvaline failisüsteem loodi NT. Windows NT võimaldab ka teiste asennattavaa failisüsteeme, ja versioonid 3.1 ja 3,51, NT võiks paigaldada ka DOS's FAT või OS / 2's HPFS failisüsteeme. Uuemad versioonid võiks paigaldada FAT32 partitsiooni, et valida juhtudel, sealhulgas Vista versioonides. Windows Vista ja Windows 7 nõuavad FAT32 partitsiooni boot EFI põhinev süsteem. 1.5.1.Arendamine Microsoft otsustas luua kaasaskantav operatsioonisüsteemi, mis on kooskõlas OS / 2 ja POSIX toetada ja koos multi oktoobris 1988. Kui areng algas novembris 1989, Windows NT pidi olema tuntud OS / 2 3.0, kolmas versioon operatsioonisüsteemi poolt ühiselt välja töötatud Microsoft ja IBM
Saalemälu ehk virtuaalmälu on võimalus, kus operatiivmälu laiendusena kasutatakse ära osa kõvakettaruumist. Sellisel juhul jäetakse protsessile mulje, et vajalik info asub operatiivmälus, tegelikult kirjutatakse ja loetakse seda hoopis kõvakettalt. Erinevates operatsioonisüsteemides on see funktsioon realiseeritud erinevalt: UNIXi laadsetes operatsioonisüsteemides kasutatakse selleks reeglina spetsiaalselt selleks otstarbeks eraldatud kõvaketta loogilist osa ehk partitsiooni. Microsoft Windows operatsioonides samal otstarbel kasutuses eraldi fail või failid. Ressursside haldamist teostatakse tihti kasutades riistvaralisi vahendeid: näiteks on riistvaras realiseeritud võimalus kaitsta erinevate protsesside poolt hõivatud mäluruumi nii, et teised protsessid sinna ligipääsu (või kirjutamisõigust) ei oma, samuti on saalemälu tugi riistvaraline jne. Lihtsustatult võib seega öelda, et kasutaja
Seega saab sellises failisüsteemis olla vaid 65536 eraldi adresseeritavat ühikut. On näha, et kui selleks ühikuks oleks sektor, mahuks failisüsteemi vaid 32 MB. Selline barjäär on PC ajaloos kunagi tõepoolest olnud, kuid kuna see oli nii ammu (ikkagi 10 aastat tagasi!), siis me sellel rohkem ei peatu. Selleks, et failisüsteem saaks olla suurem kui 32 MB, on tegelikult vähimaks ühikuks mitut sektorit hõlmav nn. klaster(cluster). Kui mitut just, see sõltub failisüsteemi (partitsiooni) suurusest - mida suurem see on, seda rohkem sektoreid peab klastris olema. Üle ühe gigabaidise mahuga kettal on klastris 64 sektorit ehk 32 KB. Kuna sellest suuremaks ei soovinud 38 Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur
Võtit tuleks hoida eraldi. Näiteks võib selle kirja panna pangakaardi suurusele pappkaardile ja seda kaarti rahakotis hoida. Krüptograafilised võtmed tuleks salvestada vahetatavale andmekandjale, nt disketile, kiipkaardile või USBmälupulgale ning neid tuleks hoida kaasaskantavatest IT-süsteemidest eraldi (nt rahakotis). Krüpteerimine võib toimuda online või offline tööreziimis. Online tähendab, et krüpteeritakse kõik kõvaketta (või partitsiooni) andmed, ilma et kasutaja peaks seda ise aktiivselt korraldama. Offline-krüpteerimise peab kasutaja käivitama iseseisvalt. Kasutaja peab siis ka otsustama, millised failid vajavad krüpteerimist. Krüptograafiliste meetodite valimisel ja kasutamisel tuleb arvestada mooduliga B 1.7 Krüptokontseptsioon. Täiendavad kontrollküsimused: - Kas kasutajaid õpetatakse krüpteerimisprogramme kasutama? - Kas andmeid ja võtmeid hoitakse eraldi?
annaabi.ee 
