see esimene jaanuar ning see ka õnnestus. Üks vabadus sõja tuntumaid lahinguid oli Paju lahing mis toimus Valga lähistel 30.jaanuaril seelahig peeti valga vabastamiseks ning selles lahingus sai pihta leitnant Julius Kuperjanov kes oli üks nendest kes moodustas Tartumaal partisanide rühmitus 1918. Aasta novembris. 2.veebruaril ta suri ja sellepärast hakkati kutsuma tema salka kuperjanovi partisanideks .Edasi liikusid eesti väed läti territooriumile. Aga sealt tuli peale Koiva jõe juurde jõudmist taganeda sest vaenlane hakkas kiirelt tugevnema ja nende jõud kasvas. 22. Veebruaril 1919 alustas vaenlane kallaletungi Narvale .Kallaletung hakkas hommikul vara ägeda suurtüki tulega meie kaevikute ja linna pihta.Pommitamise tagajärjel purunes maju ja vigastati kirikutorne kuni 25. Veebruaninikordas vaenlane oma kallaletungekuid iga kord taganesid vaenlased Lillenbachi mõisa ees
Jugoslaavia väed said lüüa ning 17. aprillil otsustati Saksa ohvitseridega kohtudes vastupanu lõpetada. Josep Broz Tito rajas kommunistlikus parteis sõjaväe osakonna ning hakkas rahvast üles kutsuma, et võidelda ülemvõimu vastu. 1941. aastal, kui Saksamaa ründas Nõukogude Liitu, kutsus Tito kokku partei kohtumise ning seal nimetati ta sõjalise osa ülemaks. Loodi ka esimene relvastatud vastupanuüksus Euroopas. Vastupanu osutajaid kutsuti partisanideks. Partisanid eesotsas Titoga võitlesid sakslaste vastu ning neil õnnestus vabastada mitmeid territooriume. Sakslased hakkasid aga selle eest karistama tavakodanikke. Iga surnud Saksa sõduri eest pidi surema sada jugoslaavlast ning iga vigastatud sõduri eest viiskümmend. Sellest hoolimata võideti alasid vabaks ja kaitsti neid. Vabastatud kohtades loodi komitee, mis pidi toimima nagu valitsus. Seda komiteed hakati kutsuma Jugoslaavia Vabastamise Anti- Fasistlikuks nõukoguks. 1943
jõudis Punaarmee jälle Balti riikideni. Eestlaste ja lätlaste rahvuslikud ringkonnad kutsusid mehi üles liituma Saksa armeega, et peatada Punaarmee edasitung ning võita aega iseseisvuse välja kuulutamiseks nagu seda korra juba tehtud oli. See oli paraku määratud nurjumisele. Raske oli vastupanuliikumine Ukrainas, kus juht Bandera seadis eesmärgiks samuti iseseisvuse saavutamise. Liituti Saksa armeega, et sõdida punaarmee vastu. Kui Saksa üksused taandusid, läksid Ukraina rahvuslased partisanideks. 3. Totaalne sõda ja sõjakuriteod. Teist MS nimetatakse seetõttu Totaalseks sõjaks, sest sinna olid haaratud paljude riikide kodanikud. Kadus piir rinde ja tagala vahel. Tsiviilelanikud kannatasid. Tsiviilil oli kõike vähe, toitu, seepi, muid tarbekaupu. Oli lõhe inimeste vahel. Inimeste valikud polnud kerged. Valiti halva ja veel halvema vahel. Mitmed riigid ja rahvad olid sunnitud sõjas osalema poolel, mis polnud neile meelepärane. Või võitlema võõraste ideede eest.
Aliide annab ära kõik kapist leiduva viina ja kõik muu, mida nad majast tahavad. Võtku kõik. Tuleb lahti tõmmata konku põrandalauad. Seejärel läheb ta Hansu kõrvale lebama, omaenda majas, omaenda Hansu kõrvale. Võib-olla jõuab ta enne neid poisse, või kavatsevad nad viia juba täna öösel oma kavatsused ellu. " VÕIM Rahvas kartis Punaarmeed, spioone, nuhke. Iga vale liigutus ning sõna võisid nende saatust muuta. Kõik, kelle pereliikmed oli teadaolevalt läinud partisanideks jälgiti aga väga hoolega. Iga liigutus ning sõnavõtt oli teada. Pereliikmeid viid pidevalt ülekuulamistele ning korraldati läbiotsimisi. Ülekuulamistel koheldi naisi aga väga alandavalt. Naisi mõnitati, ähvardati, vägistati ja tehti kõike, mida heaks arvati. Aliidel ja Inglil on eri aegadel olnud kokkupuuteid nii vaimse kui füüsilise vägivallaga. (121) Kui Zara kuulis Oksanalt jutte Lääne elust(,,Oksana sättis ennast laua taha ja asetas boa
Osutasid natsireziimile vallutatud aladel elavad rahvad. Vastupanuliikumise vormideks olid natsidevastane propaganda, diversioonid, sabotaaz ja relvavõitlus, mis kulmineerus ülestõusudes (Varssavi ülestõus, Pariisi ülestõus jt.). Laiaulatuslikum vastupanuliikumine kujunes Poolas, Prantsusmaal, Kreekas ja Jugoslaavias. Tsehhide vastupanuliikumine algas juba 1939. a. suvel, seega enne II maailmasõja algust. NSV Liidus kutsuti vastupanuliikumises osalejaid põrandaalusteks ja partisanideks. Rahustamispoliitika- lääneriikide tegevusetus põhines lootusel,et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. Usuti,et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida,kuid see lootus osutus lühinägelikuks. Lääneriigid ei võtnud midagi diktaatorite vastu ette. Potsdami konverents-17.07-02.08 1945. Võitjariikide konverents. Ida-Preisimaa põhjaosa Nõukogude Liidule,Saksamaa tegelik jagamine,kohtumõistmise korraldamine, reparatsioonid saksa-le ja tema
Eestist lahkus kokku ca 25 000 inimest. Vangide evakuatsioon Venemaale (4000). Metsavendluse põhjused, aktiivse võitluse algus, peamised võitlusvormid, piirkondlikud eripärad, suuremad lahingud, Tartu ülestõus. Erna rühm, Talpaku ja Hirvelaane pataljonid. Põhjused: arreteerimiste ja küüditamise eest varjunud, mobilisatsioonist kõrvalehoidmine (neid metsades üle 30 000). Aktiivsed relvastatud vabadusvõitlejad, nimetati metsavendadeks, linnades partisanideks, aga ka malevlasteks, laialdane nimi ka Omakaitse. Arvu täpselt ei tea, aktiivseid metsavendi 8000-12 000. Metsaläinute koguarv tunduvalt suurem. Salkade üldarv 350-380, siit v.a. Harju- ja Järvamaa. Aktiivselt hakati võitlema pärast 14. juuni küüditamist juba, aga eriti rinde lähenedes. Algul hävituspataljonide ja Punaarmee vastu. Teine aktiivsuse periood pärast 22. juunit. Kulmineerus juuli esimestel nädalatel. Võimutühjuse ajal mood. Omakaitse ja sakslastega kohe koostöö.
· Vastupanuliikumise vormideks olid natsidevastane propaganda, diversioonid, sabotaaz ja relvavõitlus, mis kulmineerus ülestõusudes (Varssavi ülestõus, Pariisi ülestõus jt.). · Laiaulatuslikum vastupanuliikumine kujunes Poolas, Prantsusmaal, Kreekas ja Jugoslaavias. · Tsehhide vastupanuliikumine algas juba 1939. a. suvel, seega enne II maailmasõja algust. · NSV Liidus kutsuti vastupanuliikumises osalejaid põrandaalusteks ja partisanideks. Atlandi harta, Lend-leasi seadus ja lääneriikide abi NL-e · 14. aug. 1941 sõnastasid Churchill (Inglise peaminister) ja Roosevelt (USA president) Atlandi harta põhimõtted. · See toimus Atlandi ookeanil Kanada ranniku lähedal USA sõjalaeva pardal. · Märts 1941 võttis USA Kongress vastu nn. lend-lease`i /lend-liisi/ seaduse. · Lend-lease oli USA abiandmissüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt
annaabi.ee 
