Suur Hiina kanal. portselani ja püssirohu valmistamine, X saj tulirelvad. paber ja trükikunst Hani ajastul. Ühiskond: Hiina keiser oli piiramatu võimuga valitseja, enamuse ajast veetis palees. Valitsemine jäi ametnikkonna hooleks. Sõjaväeline aristokraatia liikmed üritasid keisrivõimu kukutada. Seadusandlik kogu (ametnikud), eunuhhid, valdkondade eest hoolitsesid 6 spetsiaalset nõukogu. piirkondi valitsesid piirkonnakohtunikud, igal linnal oli omavalitsus. Perekond : perekond oli partiarhaalne. noored peavad kuuletuma vanematele ja naised meestele. kui poeg lõi isa, võis ähvardada surmanuhtlus. naise puhul ihunuhtlus. mees võis veidi mõlemaid nuhelda. kehtis paariabielu(ühel mehel korraga üks naine), v.a. keisrid. abielu korraldasid tavaliselt vanemad. poegi hinnati rohkem kui tütreid. naistel seoti jalalabad kokku, et mahuksid väiksemasse kinga. Filosoofia : Nii inimene kui ka jumalad oli seotud kolmainsusega : taevas, maa ja inimene.
gladius– lühike kahe teraga mõõk; kutselised võitlejad) võitlusi ning lavastati merelahinguid ja kiskjate ajujahte. Rooma suurim amfiteater Colosseum mahutas 50 tuhat pealtvaatajat. teatrid – kreeka eeskujude järgi ehitatud poolringikujulise orkestraga katuseta ehitised, mida ümbritsesid tribüünid. Esimese kivist teatri Rooma linna lasi 55 eKr ehitada Pompeius. 24. Rooma perekond Partiarhaalne, Isal on võimutäius. Naisel oli õigust mehega lahku minna. 25. Keisririigi aegsed seisused Keiser Senaatoriseisus Senaatoriseisus Lihtrahvas Orjad 26. Rooma keisrid ja nende teod Keiser ja tema nimi: Kirjeldus: ESIMENE RIIGIJUHT KERS HAKKAS RIIGIVÕIMU KOONDAMA ÜHE INIMESE KÄTTE JULIUS CAESAR võim koondub ühe isiku
Aja jooksul kasvas ka keiserlike eunuhhide (kohimeeste) mõju. Eunuhhide esialgne ülesanne oli kanda hoolt keisrinnade ja keisri arvukate liignaiste eesti. Lähedaste sidemete tõttu keisri perekonnaga said mitmed neist riigipoliitika olulisteks mõjutajateks. Riigielu valdkondade korraldamisega, st ametnike väljavalimise, kohtumõistmise ja riiklike tööde korraldamisega, tegeles kuus spetsiaalset nõukogu. 2.5 Perekond ja naiste positsioon ühiskonnas Hiina perekond oli partiarhaalne ning lähtus kahest kindlast põhimõttest: nooremad peavad kuuletuma vanematele ja naised meestele. See kajastus ka seadustes. Poega, kes oli löönud isa, võis ähvardada surmanuhtlus. Kui aga isa peksis surnuks sõnakuulmatu poja, võis ta karistusest pääseda. Kui naine lõi meest, oli karistuseks ihunuhtlus. Mees aga võis naist karistamatult nuhelda, juhul kui ei tekitanud tõsisemaid kehavigastusi. Üldiselt kehtis paarabielu, st ühel mehel oli korraga üks naine. Ainult keisrid olid
Nende p�lde harisid orjad ja s�ltlased. Aristokraadid harisid ennast. Aristokraatia seas kujunesid v�lja s�pruskonnad. Neid hoidsid koos �hised pidus��gid e. s�mpoosionid. S�gavalt oli juurdunud konkurentsivaim. Kreeka �hiskond oli orjanduslik. Orjat��d kasutati palju. Enamasti j�eti orjadele k�ige raskemad ja ebameeldivamad t��d. Vaasimaal - geomeetriline stiil, looma- ja inimfiguurid, mustafiguuriline stiil, punasefiguuriline stiil. Kreeka �hiskond oli partiarhaalne. Naistel polnud mingeid �igusi. Kreeklaste arust oli naiste koht kodus. Abielu eesm�rk oli soetada seaduslikke j�rglasi. Rikkad ja suursugused mehed pidasid �leval ka het��re e. armukesi. *********************************************************************************** ******** KREEKA LINNRIIK Kreekas kujunes linna�hiskond. Polis oli enamasti v�ike kogukond. K�ik polise kodaniku osalesid linnriigi valitsemisel ja moodustasid ka s�jav�e. K�igil
Naistel oli kõrge positsioon. Naised olid meestega peaaegu võrdväärsed. Kreeka ja Roomaga võrreldes oli etruski naiste elu lausa kõlvatu. Etruskid olid jumalakartlikud. Pöörasid tähelepanu elule pärast surma. Etruskide arust oli surmajärgne elu meeldiv. Kreeklased nimetasid neid türreenlasteks. 3 2. Riigikorraldus Arenes sugukonna jagunemisel. Ühiskonnaks oli Partiarhaalne talupojaühiskond. Sugukond jagunes perekondadeteks. o Sugukonnas oli umbes 300 liiget. o 10 sugukonda = kuuria. o 10 kuuriat = hõim e triibus. o 3 triibust = Rooma rahvas Omapäraks oli nimede traditsioon. Reeglina 3 nime, eesnimi, sugukonna nimi ja lisanimi. Sageli adopteeriti poegi. 2.1 Seisused kuningate ajal: o Patriitsid auväärsed kodanikud. o Plebeid lihtrahvas. o Kodanikud olid arvuliselt ülekaalus, suur osa sõjaväest.
on roomlaste ajaarvamise algus. · Romulus ja Remus olid sõjajumal Marsi ja preestrinna Rhea Silvia pojad. · Tüdruku onu käskis pojad Tiberi jõkke visata, et ei täituks ettekuulutus, et poisid ta võimult kukutavad. · Vool uhtus vennad kaldale, emahund kasvatas nad üles. Ettekuulutus täitus. · Romulus tappis Remuse, linna nimi tema järgi Rooma. · Ülioliuline legend roomlastele. Riigikorraldus: · Arenes sugukonna lagunemisel. · Partiarhaalne talupojaühiskond. · Sugukond, mis jagunes perekondateks. Sugukonnas 300 liiget. · 10 sugukonda = kuuria. 10 kuuriat = hõim e triibus. 3 triibust = Rooma rahvas · Omapära: NIMEDE TRADITSIOON Reeglina 3 nime: eesnimi Gaius sugukonna nimi Julius lisanimi- Caesar Märkis eripära, omadust. Pärandati. Sageli adopteeriti poegi. Said kasuisa 3 nime +oma sugukonna nimi +liide anus. Nt
Kõik etrusik linnad läksid aja jooksul Rooma kätte. Hauakambrid on laitud tuhandeid. Naistel oli kõrge positsioon. Naised olid meestega peaaegu võrdväärsed. Kreeka ja Roomaga võrreldes oli etruski naiste elu lausa kõlvatu. Etruskid olid jumalakartlikud. Pöörasid tähelepanu elule pärast surma. Etruskide arust oli surmajärgne elu meeldiv. Kreeklased nimetasid neid türreenlasteks. 2. Riigikorraldus Arenes sugukonna jagunemisel. Ühiskonnaks oli Partiarhaalne talupojaühiskond. Sugukond jagunes perekondadeteks. o Sugukonnas oli umbes 300 liiget. o 10 sugukonda = kuuria. o 10 kuuriat = hõim e triibus. o 3 triibust = Rooma rahvas Omapäraks oli nimede traditsioon. Reeglina 3 nime, eesnimi, sugukonna nimi ja lisanimi. Sageli adopteeriti poegi. 2.1 Seisused kuningate ajal: o Patriitsid auväärsed kodanikud. o Plebeid lihtrahvas. o Kodanikud olid arvuliselt ülekaalus, suur osa sõjaväest.
Mäe ja metallitööstus: Juured viikingiajas ja algus 13.sajandil (oskustöölised). Faluni vase- (keskajal ½ Euroopa vasest) ja Bergslageni rauamaagi- ja hõbedakaevandused. 19. sajandil Põhja-Rootsi uued kaevandused: Kiruna. Rootsi rauamaagi tootmismaht: 1840.aastatel alla 300 000 tonni, 1914. aastal 7 miljonit tonni. Rootsi majandusareng (1815-1914): mäe- ja metallitööstus Rootsi kaevandused ja rauatööstused arenesid moodsaks suurtööstuseks 19.sajandil. Likvideerus partiarhaalne eluviis ja proletariseerumine. Esialgu siseturu vajaduste rahuldamine: nt raudteede võrgustik, põllumajanduse mehaniseerumine, terasest laevad. Kõrvale areneb (eksportiv) relvatööstus. (Bofors: Alfred Nobel, 1894, kahurid) Rootsi majandusareng 19.sajandil: metsatööstus Alguses 1850.aastatel: puit, tselluloos, paber. Koondas Norrlandi (Põhja-Rootsi, kus elanike arv neljakordistus). ,,Metsiku Põhjala" juhutöölised (raiusid metsa ja parvetasid palke sessoonselt).
annaabi.ee 
