· hulk ärisid ja tööstusettevõtteid läks pankrotti · elukallidus tõusis Mis vahendeid kasutas valitsus kriidiga võitlemiseks? · Kokkuhoiupoliitika · kehtestati kontroll väliskaubanduse üle · toetati ulatuslikult põllumehi · korraldati hädaabitöid · kroon devalveeriti 7. Sisepoliitiline kriis. Õpik lk. 47-48, TV lk. 19 tabel. Rahvas hakkas majandusliku olukorra halvenemises süüdistama erakondi. Valitsused vahetusid alates 1932. aastast sagedasti. Parteilisi huve eelistati riiklikele. Rahva rahulolematus poliitikute vastu süvenes. Esile kerkis uus poliitiline jõud- vabadussõjalased, kes toetusid rahvale ning hakkasid nõudma uuendusi riigivalitsemises. 8. Põhiseaduse kriis. TV lk. 19 tabel. Hakati nõudma põhiseaduse muutmist, et vähendada parlamendi võimu ja suurendada valitsuse võimu ning seada sisse presidendi ametikoht. 1932.a pani parlament hääletusele uue põhiseaduse, mille rahvas maha hääletas. 1933
5)Rahva ja riigi rahaline olukord halvenes 6)Tollimaksud tõusid Kriisiga võitlemiseks: 1)Rakendati kokkuhoiupoliitikat 2)Väliskaubanduse üle kehtestati kontroll 3)Kroon devalveeriti 4)Toetati põllumehi 5)Töötute abistamiseks korraldati hädaabitöid:raudteede, maanteede jms käsitsi tegemine 7. Sisepoliitiline kriis. Rahvas hakkas majandusliku olukorra halvenemises süüdistama erakondi. Valitsused vahetusid alates 1923. a sagedasti. NT: 1932 oli võimul neli valitsust. Parteilisi huvisid eelistati riiklikele. Esile kerkis uus poliitiline jõud Vabadussõjalased(vapsid), kes toetusid rahvale ning hakkasid nõudma uuendusi riigi valitsemises. 8. Põhiseaduse kriis. Hakati nõudma põhiseaduse muutmist, et vähendada parlamendi ja suurendada valitsuse võimu ning seada sisse presidendi ametikoht. 1932. a pani parlament hääletusele uue põhiseaduse, mille rahvas maha hääletas. 1933. a esitas parlament uue parandatud variandi taas läbikukkumine. 1933
pikaajalise demokraatiatraditsiooniga brittidelt leida piisavat toetust. Mark Hagopian nimetab pärast Esimest maailmasõda Itaalias ja mujal Euroopas tekkinud fasistliku ideoloogia olulisimateks põhimõteteks etatismi, karismaatilist juhtimist, elitarismi, hüpernatsionalismi, voluntarismi, antiparlamentarismi ning antimarksismi (Hagopian 1993, 388). Lisaks on erinevad autorid nimetanud fasistliku ideoloogia põhitunnustena veel antikonservatismi, antiliberalismi, parteilisi võitlussalku ja eesmärki totalitarismile. Kahtlemata sobinuks vähemalt mõned neist põhimõtetest (etatism, elitarism) rakendamiseks ka Suurbritannia ühiskonnas, kuid näiteks hüpernatsionalismi ja antiparlamentarismi viljelemine ei tulnuks toonases koloniaalimpeeriumi pidanud ja 13. sajandisse ulatunud parlamentarismiga riigis kõne alla. Fasistlikud liikumised Suurbritannias 1920. aastail Fasistlikke liikumisi Suurbritannias maailmasõdade vahelisel perioodil on
29. Haile Selassie I Oli Etioopia keiser aastatel 19301974.Tänu tema tegevusele kuulutati Etioopia ametlikult vabariigiks. Tegi palju moderniseerivaid reforme. 30. Sisepoliitiline kriis Eestis millal, kuidas ja miks lõppes demokraatlik kord Eestis? Rahvas hakkas majandusliku olukorra halvenemises süüdistama erakondi. Valitsused vahetusid alates 1923. a sagedasti. Näiteks 1932. aastal oli võimul neli valitsust. Parteilisi huvisid eelistati riiklikele. Esile kerkis uus poliitiline jõud Vabadussõjalased(vapsid), kes toetusid rahvale ning hakkasid nõudma uuendusi riigi valitsemises. 1935. a lõpuks oli demokraatlik riigikord Eestis asendunud autoritaarse diktatuuriga, mida hakati nimetama ,,Vaikivaks ajastuks". 31. Vabadussõjalased kes olid, mida tegid, mida õpetasid? (vapsid) Uus poliitiline jõud
Valged ei tahtnud kunagise impeeriumi äärealadel tekkinud riikide iseseisvust tunnistada, enamlased aga olid selleks valmis. Esimesena sõlmiti rahu Eestiga 2.veebruaril 1920, järgnevalt ka Läti, Leedu ja Soomega. Näilisele rahule vaatamata rikkus Venemaa neid lepinguid esimesel võimalusel. Talurahvasõda: Enamlaste võimu komplitseerisid talurahvaliikumised. Hakati vastu vilja konfiskeerimsiele, ei toetatud kollektiivmajandite loomist ning nõuti ühe parteilisi nõukogude moodustamist. 1920. aasta lõpuks oli valgete kätte jäänud vaid Krimmi ps, kus oli võimul admiral Peter von Wrangel. Aasta lõpul hõivas Punaarmee aga ps; Wrangelil aga õnnestus suurem osa oma vägedest evakueerida. 1920-1922 hõivas Punaarmee veel Azerbaidzaani ning Armeenia, kukutas iseseisva Gruusia valitsuse, vallutas suurema osa Kesk-Aasiast ning puhastas Jaapani vägedest ja valgekaartlastest Kaug-Ida. Kuigi partisanisõda enamlaste vastu jätkus veel aastaid, oli
Nõukogude väed hõivasid Buthapesti ja kogu maa. Relva kokkupõrked kestsid kaks kuud. Hukkus tuhandeid inimesi. Järgnesid massi represoonid. Umbes 200 000 inimest põgenesid kodumaalt. 1968 august--VLO väed tungisid Tsehhoslovakkiasse, kus sama aasta kevadel oli alanud demokatriseerimis protsese, mida nimetati Praha Kevadeks. Sooviti luua stalinliku mudelismi asemele inimnäoline sotsalism. Nõuti poliitilisi vabadusi mitme parteilisi süsteemi sisseseadmist jne. Nõukogude liidu juhtkond nägi Praha Kevades enda jaoks suurt ohtu. Tsehhoslovakkiasse saadeti võimas sõjaline suur jõud, mis koosnes enam kui 600 000 mehest. Demokratiseerimiskatsed suruti tankidega julmalt maha. Ning riigi etteotsa pandi Moskvale kuulekad tegelased. Breznevi sõnastatud suveräänsus doktriin: Kui kusagil on ohus sotsalismi alused (nõukogude sotsalismi mudel) siis on teistel sotsalistlikel riikidel õigus ja kohustus sekkuda.
al kui PAI loodi, siis direktori ametikoht kui sisepoliitilise võimu märgiks. 1947. aastal hakkas selgemalt piirjooni võtma Käbini ja Karotamme vaheline vastaseid. Käbin leidis, et teda ei soosita. Just Käbinist saigi esimene PAI direktor. Oli seal ametis kuni 1948. aastani. 1948. aastast sai Käbinist EKP keskkomitee sekretär, PAI direktori ametikoht oli talle alanduseks. 1948. a saab PAI etteotsa Joosep Saat, kes on seal kuni 1956. aastani ja tema on Eesti NSV puhul üks olulisemaid parteilisi ajaloolasi. Tema on esimene sisuline instituudi direktor ja instituudi töö käivitaja. Edasi oli instituudi direktor Adolf Päss kuni 1960. aastani. Sealt edasi direktoriks Aleksander Panksejev? - omas pikka aega olulist adminsitratiivset positsiooni, kõik tolleaegsed partei ajaloo alased teosed on tema juhtimisel välja antud. Pärast teda direktoriks Erich Kaup, tema oli see, kes instituuti juhtis see aeg, kui ühiskonnas muutused hakkasid toimuma. Saatis instituudi laiali.