mehe-naise-lapsed-vanemad ja ka ise juba kiirgusest nii läbi imbunud, et kartmiseks polnud enam põhjust. See on emotsionaalne pilk Valgevene inimeste tragöödiasse. Raamatus puudub autori tekst, intervjueerija küsimused on tekstist eemaldatud, jäänud on vaid oma lähedased ja kodu kaotanud inimeste tagasivaade neile sündmustele. Jutustusi on palju ja autor on suutnud esitada meile läbilõike tervest ühiskonnast, alates metsatalus elavatest memmedest ja taatidest kuni vastutavate parteilaste ja tervishoiutegelasteni välja. Aga mis juhtus tuuma jaamas ? Tuuma elektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. Põhjuseks oli elektrijaama personali viga reaktori ja selle turvasüsteemide katsetamisel välise elektritoite katkemise tingimustes katastroofi toimumisele aitasid kaasa ka puudujäägid reaktori konstruktsioonis avarii oli rahvusvahelise skaala järgi 7-palline ning
Süsteemi sees valitses ränk plaanimajandus, välismaailmale püüti tõestadam et toimub ,,maailma kõige eesrindlikuma ühiskonna areng ja õitseng". Stalinism lähtub sellest, et sobiva õpetusega on võimalik muuta nii ühiskonda, majandust kui isegi mõningaid loodusseadusi. Rahva mälu püütakse kustutada põhimõttel ,,mis silmast, see südamest", hävitades kultuuripärandit. 1944. aasta septembris sai EKP ette Nikolai Karotamm. Nõukogude võimu kindlustudes kasvas järsult parteilaste arv, mis siiski jäi 5-8 korda väiksemast teistest liidumaadest. Loodeti, et suure sõja lõppedes on ka Nõukogude võim muutunud leebemaks, kuid okupatsioonivõimu taastamisega algasid ka arreteerimised. 40. aastate lõpus toimus märgatav pööre stalinismi poole, mis oli tingitud nii tugevnevast stalinismist NLis kui ka NL positsioonide tugevnemisest Eestis. Alanud stalinismilainega kaasnes ka muulaste massiline vool Eestisse ning üha ägenev propaganda. 1945
olustikulisi ebatäpsusi: 1947. ei marineerinud eesti naised seeni, 1950. ei olnud meil kasutusel kleeplinti, 1951. polnud veel laste sukkpükse, 1986. sai eesti rahvas ametlikult Tsernobõli katastroofist teada enne maipühi, mitte kümme päeva hiljem. Autor toob meieni kõik, mis on seotud nõukogude ajaga, väga negatiivses valguses. Näiteks NKVD-mehed (venekeelne lühend; NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat) olid vägistajad, karjatalitajate välimus oli kasimatu, parteilaste lapsed tahtsid saada lapsi Leninilt, suitsuvorstid lettidel kubisesid ussidest jm. Veel oli teoses välja toodud see, et hambaarste peaaegu ei leidunud tollel ajal (Aliide hambaarst sama mees kes ta keldrisse pani) ning velenastel oli komme viinale peale nuusutada käist või hammustada leiba. Teos ei seleta Eesti ajalugu (vaid on pigem näide sellest, kuidas sünnib müügiedu). Nooremale lugejale ja Euroopa lugejale jääb mulje eestlastest kui närusest ja oma rahvuskaaslaste ning kas
· Repressiivpoliitika teisenemine · GULAGi süsteemi järk-järguline likvideerimine · Represseeritud rahvaste rehabiliteerimine · Kriminaalseadusandluse uuendamine Mingil moel heastada nende inimeste positsioon, kes olid kannatada saanud. Nii elavad kui surnud. Samas tuleb kohe rõhutada seda, et päevakorral ei olnud mitte mingil ajal totaalne heastamine. Ka rehabiliteerimine sisulises plaanis saab alguse ikkagi just parteilaste hea nime taastamisest. Esmatähtis oli see, et rehabiliteeritaks vanad kommunistid. Teine oluline moment see, et kui ka hiljem jõutakse nende inimeste rehabiliteerimise juurde kes olid poliitilistel põhjustel kannatanud, siis rehabiliteerimine ei tähendanud täielikku rehabiliteerimist. Ankeedis oli olemas, et tegemist oli rehabiliteerituga ja see ei soodustanud tema igapäevast toimumist vaid paljudel juhtudel, eriti nende inimeste osas, kes olid
Selle asemel jõudis Prantsusmaa lepingu sõlmimiseni NSVL-iga, kuna nägi just NSVL-s seda jõudu, kes oleks valmis vastu seisma Saksamaale. Suur terror Stalin tappis ja represseeris enda vastaseid (need, kelle ideed ei ühtinud täielikult tema omadega) Komparteis. Sai alguse 1934. Ajendiks oli Kirovi tapmine. Kirovis nägi Stalin endale konkurenti, lasi ta tappa. See aga lubas Stalinil algatada ,,rahvavaenlaste" otsimise kampaania ka parteilaste seas. Suure terrori alla sattusid ka impeeriumi piires elavad rahvusvähemused. Omakeelsed raamatud, ajalehed jm keelati, mehed arreteeriti; alles jäid naised ja lapsed. Kui 1920ndatel oli NSVL-s eestikeelseid koole ja ajalehti, eesti küladest arreteeriti mehed ja saadeti vangilaagritesse. GULAG vangilaagrite süsteem. SAKSAMAA Saksamaal toimus 1918 novembrirevolutsioon. Selle tulemusena Saksa keiser Wilhelm II kaotas võimu. Võim läks Ajutisele Valitsusele
osa moodustasid demobiliseeritud, kes olid end elanikkonna rahvuslikku koosseisu, olid mitte täiendanud parteiharidussüsteemis. Viimane eestlased EKPs kogu aeg selgesti üleesindatud. loodi juba 1940. aastal ning hakkas tootma 1988. aastal, mil 10% täiskasvanud kaadrit, kellele nõukogude võim võis tugineda. elanikkonnast olid parteilased, oli parteilaste 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate alguses osakaal eestlaste seas alla 8% ja mitteeestlaste partei või nõukogude aparaadis karjääri teinud seas üle 13%. inimesed kujundasid paljuski Eesti NSV Enamik sõjajärgsetest kommunistidest olid võimuladviku palet kuni 1970. aastateni välja. mitmesugused funktsionäärid, kes töötasid
liikmeskonda oluliselt muutnud. Sõja eel oli kommunistlikus parteis NL-s u 4 milj liiget, 1941 alguses, sõja lõppedes oli parteiliikmeid 6 milj. 1945 võeti vastu ühel aastal parteisse 2,4 milj inimest. Sõja ajal astus kokku kompartei liikmeks 9 milj inimest. Sõja ajal astus välja kokku 7 milj inimest. 1946 a alguseks oli partei liikmeskonnas 70% inimesi, kes olid sõja ajal parteisse astunud. See oli täiesti uus parteilaste põlvkond, kellesse Kremli võimuladvik ei suhtunud sümpaatiaga. Uut parteilaste põlvkonda käsitleti kui potentsiaalset ohu allikat. Sellel põlvkonnal puudus suuresti sõjaeelne terrorikogemus, polnud ka nii kuulekad kui kindlasti 30ndate lõpu parteilaste seltskond, kes oli suure terrori üle elanud ja selle järel parteisse tulnud. Teisalt oli seltskond ka ohtlik, kuna enamus neist olid rindemehed
parteisiseselt järjekordne fraktsioon- marksistide-leninistide rühm. Selleks ajaks 30ndate alguseks oli hakatud kõnelema ka stalinismist. Vanasse kaardiväkke kuuluvad fraktsiooni loojad olevat tahtnud tagasi pöörduda marksismi-leninismi tõdede juurde. Stalin kasutas seda jälle oma huvides, käivitas järjekordse parteipuhastuse, 1932-33 heideti välja kuni 18% kõigist kommunistidest, domineerisid just vanad. Parteis suurenes hiljem kommunistidega liitunud parteilaste osakaal, nomenklatuuri osakaal. Pärast marksistide-leninistide rühma purustamist kutsuti 1934 kokku partei järjekordne kongress, mida hakati nimetama ka võitjate kongressiks. Ametlikult kõlasid väited, et igasugune opositsioon on NL-s likvideeritud, nüüd toimub võitjate edasimarss ja sots ühiskonna lõplik üles ehitamine NL-s. On räägitud ka sellest, et võitjate kongress polnud sugugi väga