Pealinna tähtsamad punktid vallutati ilma erilise vastupanuta. Ajutise Valitsuse liikmed arreteeriti ja võim kuulutati üleläinuks nõukogudele. Bolsevike võimule tuleku vormistas 8. novembril II ülevenemaaline nõukogude kongress. Need sündmused on tuntud ka kui oktoobripööre või Oktoobrirevolutsioon. Bolsevike võimule tulek 1917. aastal ei olnud Venemaa jaoks ainuvõimalik lahendus. Bolsevikele kindlustas võimu nende oskuslik tegevus riigipöörde ettevalmistamisel, parteidistsipliin. Teised poliitilised jõud ei suutnud sellele vastu seista. Bolsevike loosungid( Rahu, Leiba, Maad) leidsid järjest rohkem toetajaid. Uue võimu üheks põhijooneks oli algusest peale vägivalla ja teisitimõtlemise eiramine. Lühikese aja jooksul keelustati kõik parteid, hakati vastaseid füüsiliselt hävitama. Nõukogude võimu vägivalla ohvriteks langesid miljonid inimese. Eesti Vabariigi loomine: I maailmasõja puhkemine ei andnud eestlastele mingit valikuvõimalust.
Aktiivne, reaktiivne, marginaalne, minimaalne. ESINDUSKOGU TÖÖTRADITSIOONID: Üldpoliitiline diskussioon(tööparlament):töö on komisjonides ära tehtud ja sõna antakse opositsioonile.(saksamaa, Rootsi) Poliitiline propaganda(kõneparlament):Istungil saab vähe muuta, domineerib vastasrind.(ühendkuningriigid) Valitsuse ettepanekute sõelumine ja diskrediteerimine(assambleeparlament).Parteidistsipliin ja kokkulepete kehtivus nõrk. Parlamendid võivad olla: Ühekojalised, mis moodustatakse perioodiliste valimiste kaudu Kahekojalised:alam ja ülemkoda. Alamkoda moodustatakse perioodiliste valimiste kaudu, valitakse rahva poolt. Ülemkoda moodustatakse kas tsensusliku printsiibi järgi e. Seisuse järgi LORDID või suurte territooriumiga
Odelstingist. Storting valib pärast parlamendivalimisi välja ühe neljandiku saadikuid, mis moodustab Odelstingi. Ülejäänud liikmed moodustavad Lagtingi, mis jääb sellesse koosseisu kogu Stortingi istungjärgu ajaks. Kumbki koda peab oma istungeid eraldi. Parteid Enamik praegu Norra poliitikas domineerivatest erakondadest on olnud parlamendis esindatud 1930. aastatest saadik, kuigi nende valijate lojaalsus on vähenenud, mille põhjuseks on tugev parteidistsipliin. Esimesena parteina tekkis Norras Venstre, järgmisena Høyre. Stortingis on hetkel esindatud järgmised parteid: Töölispartei (Arbeiderpartiet), Progressipartei (Fremskrittspartiet), Konservatiivne Partei (Høyre), Kristlik Rahvapartei (Kristelig Folkeparti), Keskpartei (Senterpartiet), Sotsialistlik Vasakpartei (Sosialistisk Venstreparti), Liberaalne Partei (Venstre). Rahvastik Rahvaarv Norra populatsioon on 2011. a. 1. jaanuari seisuga 4 920 305, millega on ta Euroopa riikide seas 28
Töökorraldus: erinevad struktuuriüksused ja nende roll Parlamendi töös: Poliitilised grupid: sarnanevad fraktsioonidega rahvuslikes parlamentides. Neil on parlamendis oluline roll. Grupid otsustavad parlamendi juhatuse ja komiteede juhtkonna, parlamendi päevakorra, peaettekandjad ja kõneaja, neil on suur ametnikkond ning nad saavad olulist rahalist toetust parlamendilt. Gruppides mängivad olulist rolli rahvuslikud delegatsioonid. Parteidistsipliin ei ole range. Komisjonid: kõik EP liikmed on vähemalt ühe komisjoni liikmed. Suur osa parlamendi tööst toimub komisjonides. Komisjonid koostavad kolme sorti arvamusi ja raporteid: 1. konsulteerivad nõukogu või komisjoni 2. komisjoni enda liikmete koostatud raportid 3. komisjoni omal initsiatiivil koostatud raportid. Ülesanded / roll seadusandlikus / poliitika kujundamise protsessis: Konsultatsioonimenetlus: nõukogu kohustus õigusaktide vastuvõtmisel konsulteerida parlamendiga
ülepaisutatud koalitsiooni. Tooge välja nende tugevused ja nõrkused. 68. Millised on parlamentide rollid demokraatias. Üldpoliitiline diskussioon (tööparlament): töö on komisjonides ära tehtud, sõna antakse opositsioonile. Saksa ja Rootsi Poliitiline propaganda (kõneparlament). Istungil saab vähe muuta, domineerib vastasrind. Ühendkuningriik. Valitsuse ettepanekute sõelumine ja diskrediteerimine. Parteidistsipliin ja kokkulepete kehtivus nõrk. Itaalia Valitsuse otsuste vormistamine. Ka esinduskogudes, millel on poliitika kujundamisele mõju. Reeglid piiravad parlamendiväitlust või annavad valitsusele eriõigusi. Ühendkuningriik ja Prantsusmaa Komisjonide otsuste vormistamine. Keskne töö komisjonides, erakonnadistsipliin madal. USA 69. Võrrelge töö- ja kõneparlamente? Millised on kummagi puhul parlamendi ja valitsuse suhetemustrid?
Tunnused: · enamus eelnõusid valitsusest. · Parlamendis eelnõude algataja harilikult opositsioon ja need ei lähe harilikult läbi; · üksiksaadikutel vähe võimalusi protsesse mõjutada. Tänapäeva kontekst: Parlamentide positsioon on nõrgenenud, sest: valitsemine ja probleemid on liiga leeruliseks muutunud; valitsusi toetavad ametnikud, eksperdid, spetsialistid ja neil on rohkem infot; meedia mõju-valitsus on pidevalt pildis. Kas parteidistsipliin on tugevam Euroopas või USA-s, selgita Euroopas, sest Euroopas hääletatakse partei poolt ja seetõttu peavad parteiliikmed olema ustavad, kuna nende edu sõltub partei edust, USA-s aga on kõik isiklikus edus kinni. Eur-s on suhtlemine valijatega väga aktiivne (Belgia, Prantsusmaa), kuna partei toetusbaasist sõltub ka poliitiku enda edu. Mis on unitaarriigi ja föderatsiooni erinevus, näited
Malawi jt vähearenenud riigid n Aktiivne, reaktiivne, marginaalne, minimaalne Esinduskogu töötraditsioonid n Üldpoliitiline diskussioon (tööparlament): töö on komisjonides ära tehtud, sõna antakse opositsioonile. Saksamaa, Rootsi n Poliitiline propaganda (kõneparlament). Istungil saab vähe muuta, domineerib vastasrind. Ühendkuningriik n Valitsuse ettepanekute sõelumine ja diskrediteeri-mine (assambleeparlament). Parteidistsipliin ja kokkulepete kehtivus nõrk. Itaalia n Valitsuse otsuste vormistamine. Ka esinduskogudes, millel on poliitika kujundamisele mõju. Reeglid piiravad parlamendiväitlust või annavad valitsusele eriõigusi. Ühendkuningriik ja Prantsusmaa n Komisjonide otsuste vormistamine. Keskne töö komisjonides, erakonnadistsipliin madal. USA Täitevvõim ® Valitsuse ülesanded: n juhtida riiki parlamendi suuniste alusel: määra-ta
olnud parteid, kuigi Norra põhiseadus neid kaua ignoreeris. Nende tähtsus on osalt tulenenud proportsionaalsest valimissüsteemist, osalt olnud selle üks eeldusi. Parteid on olnud märkimisväärselt stabiilsed: enamik Norra poliitikas praegu domineerivatest parteidest on olnud Stortingis esindatud 1930. aastatest saadik, kuigi valijate lojaalsus parteidele on vähenenud. Seda seletab võib-olla suhteliselt tugev parteidistsipliin: Stortingi liikmed astuvad seal suhteliselt harva oma partei vastu välja. Pärast Teist maailmasõda on Stortingis olnud esindatud 6–9 parteid. Samad parteid, mis konkureerivad parlamenti, konkureerivad ka kohalikel valimistel; see võib seletada parteiorganisatsiooni suhtelist tugevust. Esimese parteina tekkis Venstre, teisena Høyre. Stortingis on esindatud järgmised parteid: Töölispartei ehk Tööpartei (Det norske Arbeiderparti, Arbeiderpartiet; Ap/DNA)
annaabi.ee 
