Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 8. Laevaruumid ja ehituse detailid 9.1 Tekiehitised ja tekihooned. Tekiehitis - see on peatekist kõrgemal paiknev ehitis, mille laius on võrdne laeva laiusega või mille välisseinad ei ole pardast kaugemal kui 0,04 laeva laiust. Parrastest kaugemal olevate seintega ehitisi nimetatakse tekihooneteks. Tekiehitiste ja tekihoonete ülesandeks on mahutada mitmesuguse otstarbega laevaruume. Samuti osalevad nad üldtugevuse tagamisel. Harilikult on tekliehitised ja tekihooned mitmekordsed (välja arvatud pakk). Materjaliks on teras, kuid kaasajal kasutatakse tekihoonetes üha sagedamini kergeid sulameid, mis vähendab laeva kaalu ja viib raskuskeskme madalamale. Kergsulamist tekiehitiste ja -hoonete ühendamisel
Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust. Tekiehitiste arvu ja paigutuse järgi liigitatakse laevu järgmiselt: Tekiehitis - see on peatekist (vabapardatekist) kõrgemal paiknev ehitis, mille laius on võrdne laeva laiusega või mille välisseinad ei ole pardast kaugemal kui 0,04 laeva laiust. Parrastest kaugemal olevate seintega ehitisi nimetatakse tekihooneteks. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani (Joon. 3.1). Näit. mõned sadamapuksiirid ja puistlastilaevad (Joon. 3.2.). Joon. 3.1. Joon. 3.2. 1
lõplikus tühjenemises. 21. Laevakere välisplaadistus. Plaadistuse pinnalaotus, vööde nimetused. Kereplaadistuse pinnalaotus on mastaabis joonestatud plaanid, mis näitavad kere kõiki plaate Vööd tähistatakse tähtedega alates kiilust. Horisontaalse kiilu plaadid tähistatakse numbritega.Iga vöö plaadid nummerdatakse ahtrist vööri suunas Välisplaadistus koosneb laeva põhjast, parrastest, tekist ja moodustab laeva veekindla kesta (shell plating ) mis tagab põhilise seosena laeva üld- ning kohaliku tugevuse. Plaadistus on seestpoolt toetatud piki ja põiki vaheseintega, vahetekkide ja platvormidega ja talastiksüsteemidega. Kõigi nende osade paigutus, suurus, tugevus sõltub laeva otstarbest. RoRo laevadel on palju tekke ja vahetekke samuti reisilaeval Välisplaadistuse paksus valitakse lähtudes tugevusnõuetest (üldtugevus, sõit jääs)
maksimaalse survega. · Teine võimalus on kasutada õhkkatsetusi, täites topeltpõhjad 0,14 kg/cm3 rõhu all õhuga ning seejärel otsides seebilahuse abil võimalikke lekkekohti. · Tuulutustoru võetakse ära, täidetakse tekini veega, jälgitakse taseme alanemist 21. Laevakere välisplaadistus. Plaadistuse pinnalaotus, vööde nimetused. Laevakere välisplaadistus · Väl isplaadistus (pannul) koosneb laeva põhjast, parrastest, tekist ja moodustab laeva veekindla kesta (shell plating) mis tagab põhilise seosena laeva üld- ning kohaliku tugevuse. · Plaadistus on seestpoolt toetatud piki ja põiki vaheseintega, vahetekkide ja platvormidega ja talastiksüsteemidega.
ballastvee tsisternina. Ka ahterpiigis on tugevdatud talastik, kuid see ei ulatu peegel- vaheseinast ettepoole. Kasutatakse ruumipiime. Kumera ristlejaahtri püsttalasid nimeta- takse pöördkaarteks. 30. Laeva tekiehitised ja tekihooned, otstarve omapära. Tekiehitis - see on peatekist kõrgemal paiknev ehitis, mille laius on võrdne laeva laiusega või mille välisseinad ei ole pardast kaugemal kui 0,04 laeva laiust. Parrastest kaugemal olevate seintega ehitisi nimetatakse tekihooneteks. Tekiehitiste ja tekihoonete ülesandeks on mahutada mitmesuguse otstarbega laevaruume. Samuti osalevad nad üldtugevuse tagamisel. Harilikult on tekliehitised ja tekihooned mitmekordsed (välja arvatud pakk). Materjaliks on teras, kuid kaasajal kasutatakse tekihoonetes üha sagedamini kergeid sulameid, mis vähendab laeva kaalu ja viib raskuskeskme madalamale. Kergsulamist
ballastvee tsisternina. Ka ahterpiigis on tugevdatud talastik, kuid see ei ulatu peegel- vaheseinast ettepoole. Kasutatakse ruumipiime. Kumera ristlejaahtri püsttalasid nimeta- takse pöördkaarteks. 30. Laeva tekiehitised ja tekihooned, otstarve omapära. Tekiehitis - see on peatekist kõrgemal paiknev ehitis, mille laius on võrdne laeva laiusega või mille välisseinad ei ole pardast kaugemal kui 0,04 laeva laiust. Parrastest kaugemal olevate seintega ehitisi nimetatakse tekihooneteks. Tekiehitiste ja tekihoonete ülesandeks on mahutada mitmesuguse otstarbega laevaruume. Samuti osalevad nad üldtugevuse tagamisel. Harilikult on tekliehitised ja tekihooned mitmekordsed (välja arvatud pakk). Materjaliks on teras, kuid kaasajal kasutatakse tekihoonetes üha sagedamini kergeid sulameid, mis vähendab laeva kaalu ja viib raskuskeskme madalamale. Kergsulamist tekiehitiste ja -hoonete ühendamisel
ballastvee tsisternina. Ka ahterpiigis on tugevdatud talastik, kuid see ei ulatu peegel- vaheseinast ettepoole. Kasutatakse ruumipiime. Kumera ristlejaahtri püsttalasid nimeta- takse pöördkaarteks. 30. Laeva tekiehitised ja tekihooned, otstarve omapära. Tekiehitis - see on peatekist kõrgemal paiknev ehitis, mille laius on võrdne laeva laiusega või mille välisseinad ei ole pardast kaugemal kui 0,04 laeva laiust. Parrastest kaugemal olevate seintega ehitisi nimetatakse tekihooneteks. Tekiehitiste ja tekihoonete ülesandeks on mahutada mitmesuguse otstarbega laevaruume. Samuti osalevad nad üldtugevuse tagamisel. Harilikult on tekliehitised ja tekihooned mitmekordsed (välja arvatud pakk). Materjaliks on teras, kuid kaasajal kasutatakse tekihoonetes üha sagedamini kergeid sulameid, mis vähendab laeva kaalu ja viib raskuskeskme madalamale. Kergsulamist
eemaldumisel. Sel juhul alustab sõukruvi tööd, imedes vett intensiivselt vööri poolt tahapoole. Kuna kanaliseina poolse parda poolt on vee juurdevool kitsendatud, alaneb seal veetase ja vastasparda poolt tekkib surve P (vaata Joon. 12.18.) Joon. 12.18. Kriitiliselähedaste kiiruste korral on laevakere ja kanaliseinte omavaheline mõju veelgi komplitseeritum. Üksiklaine tekkimise hetkest alates omandab parrastest mööda voolava vee tase Joonisel 10.19. kujutatud väljanägemise. Saabub niinimetatud "küllastumise efekt". Kriitilise kiiruse saabumise oleneb suuresti kanali ristlõike ja laeva miidli ristlõike suhtest n (vaata valemit 10.24. ja sellele eelnevat kriitilise kiiruse saabumist kirjeldavat tekstilõiku). Suhe n=4÷5 võimaldab veel laevu läbi kanali viia kriitilise-eelse kiirusega. (Näiteks Suezi kanalis on see kiirus: kui n=4 ÷ 8,4 sõlme, kui n=6 ÷ 10,5 sõlme ja kui n=8 ÷
annaabi.ee 
