3. N mandibularis segaiseloomuga 1. Eesmine tüvi ( põhiliselt eferntne) n massetericus, nn temporales profundi, n pterygoideus medialis et lateralissamanimelised lihased, põse limaskesta ja naha aferentne innervatsioon 2. Tagumine tüvi (põhiliselt aferentne): · N alveolaris inf - m mylohyoideus, m digastricuse eesmine kõht eferente osa, alumised hambad ja igemed, alahuule ja lõuatsi nahk · N auricotemporalis glandula parotidea, kõrvalesta eesmise osa nahk, väline kuulmekäik, trummikile, alalõualiiges, oimupk nahk · N lingualis suupõhja limaskest, keele eesmise 2/3 limaskest 2. N. facialis 7, 2. Vistseraalkaare närv Nucl n facialis branhiomotoorne, innerveerib miimilisi lihaseid Nucl salivatorius sup visteromotoorne, innerveerib chorda tympani ja n petrosus majori asju Nucl gustatorius maitsmistundlikkus Ganglion geniculi tundeneuronite kehad Harud: 1
lingualis tagumine tüvi n. mandibularis gangl. trigeminale n. trigeminus nucl. pontinus n. trigemini 3.2 N. facialis (VII), näonärv Tuumad: a. Nucl. n. facialis: EVE (päristuum) miimilised ja suupõhja lihased: m. levator veli palatini, m.stapedius, sealt algavad branhiomotoorsed kiud b. Nucl. salivatiorius superior: ÜVE nina limaskesta, pisara- ja nüljenäärmete innervatsioon (va gl. parotidea ja gll. buccales), parasümpaat. tuum, närvid lülituvad ümber parasümp. ganglionites: gangl. pterygopalatinum (gl. lacrimalis) et submandibulare (gl. sublingualis et submandibularis) c. Nucl. gustatorius: EVA maitsmine d. Nucl. solitarius: ÜVA suuõõne piirkond e. Nucl. pontinus n. trigemini: ÜSA naha tundlikkus f. Nucl. spinalis n. trigemini: ÜSA naha tundlikkus Kõikide tundeneuronite kehad on ganglion geniculis, mis paikneb n. facialise 1.
Redaktor: Alexey Nesterovich SÜLG Sülg on kompleksne biovedelik, mis mõjutab suu tervist läbi oma füüsikaliste ja keemiliste omaduste. Organismi tervise süsteemsed muutused viivad sülje süsteemsele muutusele. Sülg on plasma suhtes hüpotooniline, Na- ja Cl-ioonide kontsentratsioon on väiksem kui plasmas. Gl.submandibularis 70%, segasülg (rohkem seroosne) Gl. parotidea 25-27%, seroosne Gl.sublingualis 3-5 %, segasülg (rohkem mukoosne) MÕISTED Sülg on süljenäärmete limane, kergelt aluseline sekreet. Täissülg on süljenäärmete sülg+igemetasku vedelik+ lima. Parodontiit hambajuurt ümbritsevate igemete progresseeruv põletik. Esmased nähud on igemete veritsemine, mille tagarjärjel hävineb hammast ümbritsev luu ning hambad hakkavad loksuma. Esineb nii lastel kui täiskasvanutel ja reeglina kroonilise iseloomuga.
Nägemisnärvis on kahte tüüpi motoorseid kiude: somaatilisi ja sekretomotoorseid kiude. Somaatilised motoorsed kiud innerveerivad miimilisi lihaseid (koos platysma´ga), suupõhjalihaseid (m. stylohyoideus, m. digastricus´e tagumine kõht), m. levator veli 3 palatini, m. stapedius. Sekremotoorselt innerveeritakse nina limaskesta, pisara- ja süljenäärmeid ( v.a. gl. parotidea, gll. buccales) ( Lepp jt 1990: 12). 4 2 PERIFEERNE NÄONÄRVIHALVATUS Perifeerne näonärvi halvatus põhjustab terve näopoole halvatuse ning toob kaasa ka mitmeid eri sümptomeid. Sageli, lisaks näo miimilise muskulatuuri töö häirumisele, kaasub näonärvi halvatusega maitsetundlikkuse nõrgenemine (keele eesmiselt kahelt kolmandikult), pisaraerituse lakkamine ja hüperakuusia (m
kanalisisesed harud · N mandibularis n mentalis (alahuule ja lõuatsi innervatsioon) N auriculotemporalis (lateraalne haru) rr parotidei (gl parotidea'le) harud kõrvalesta eesmise osa nahale, välisele kuulmekäigule, trummikilele, alalõualiigesele rr temporales superficiales (oimupiirkonna nahale)
alumine keele pikilihas – kiududekimp tipust juureni all. B.Keele välised lihased: kokku 3 paari: 1) lõuatsi-keele lihas – alalõualuult keelde; 2) keeleluu-keele lihas – keeleluult keelde; 3) tikkeljätke-keele lihas – oimuluult keelde. Süljenäärmed (glandulae salivariae) A.Väikesed süljenäärmed: kõikjal suuõõnes limaskesta epiteelis, päriskihis ja submukoosas. B.Suured süljenäärmed: 3 paari: 1)Kõrvasüljenääre (glandula parotidea), ka parootis; asub kõrvast eespool, alalõualuu ümber; kaal ca 30 g; juha avaneb suuesikusse, põse sisepinnale. 2)Lõuaalune nääre (glandula submandibularis), asub alalõuluu-keeleluu lihase tagumise ääre all, ca 15g, juha avaneb keele alla (keelealusel lihakesel). 3)Keelealune nääre (glandula sublingualis), asub keele all keelealuses kurrus, ca 5g, mitu juha, mis avanevad keele alla (kurru ja lihakese pinnale). Sülg (saliva)
toidu- ja õhuteede ristumine mukoossed suulae- ja keelejuurenäärmed - pars laryngea (hypopharynx) seroossed vallnäsade näärmed kõri taga ja ulatub külgedele recessus piriformis Suured süljenäärmed - Glandula parotidea ühendub ees kõrijuurdekäigu (auditus laryngis) kaudu kõriõõnega suurim, umbes 30g Limaskest fossa retromandibularis'es - pars nasalis mitmerealine ripsepiteel (hingamistee)
1/3 keha valkudest on kollageen. 1 kiud – palju fibrille. Iga mikrofibrill koosneb tropokollageeni molekulidest (3 polüpeptiidahelat – glütsiin, hüdroksüproliin, hüdroksülüsiin). Tüübid: agregeerudes moodustavad filamente, fibrille või võrgustikke. On teada 42 tüüpi kollageeni polüpepeptiidahelaid (α-ahelad), mis põimudes moodustavad 28 erinevat kollageeni tüüpi - fibrillaarsed ja mittefibrillaarsed. 39. Suured süljenäärmed, ehitus Gl. parotidea Gl. sublingualis Gl. submandibularis kõrvasüljenääre Keelealune süljenääre seganääre Nääre Kõige suurem Kõige väiksem Alveolaarne (osaliselt alveolaarne liitnääre. tubuloalveolaarne, tubulaarne) liitnääre. Kihnuga. hargnenud. Koosneb Kihnuga. mitmest väiksest osast.
annaabi.ee 
