2 tööle Draamateatrisse, töötas seal 23 aastat. Ta hakkas kirjutama luuletusi alates 1965. aastast ja juba 1973. aasta algusest kuulus Kirjanike Liitu. Juhanile omistati 1977. ja 1978. aastal A. Lauteri nimelised näitlejapreemiad (seda preemiat antakse noortele näitlejatele), 1980. aastal ENSV teenelise kunstniku aunimetus. Ta osales paroodilises ansamblis "Amor Trio" ning esitas klaveri saatel oma tekste. Juhan sai ka J.Smuuli nimelise kirjandusliku aastapreemia (1983) ja J.Liivi luuleauhinna (1983). Tema loomingu tippaeg oli seitsme- ja kaheksakümnendad. Ta ütles "Näitleja ja kirjaniku kooselu on keeruline ja rahutu aga kumbki ei taha alla jääda". Juhanil on tütar Elo Viiding (Elo Vee), kes on ka kirjanik. 1995. aastal kirjanik tegi enesetappu. On luuletus kuidas sellese reageeris poetess Urve Karuks: Final Exit
Tallinna 7. keskkoolis, Kose- Lükati Sanatoorses Metsak-s, Otepää keskkoolis ja veel mitmes Tallinna koolis ning TRK-s. Keskhariduse omandas lõpuks töölisnoorte keskkoolis. 1968. 1972. aastatel õppis ta konservatooriumi lavakunstikateedris. Tema loomingut mõjutasid nii kunsti kui ka kirjanduse seosed. Temast ei läinud mööda nii tollased noortekultuuri sündmused, hipiliikumised kui ka rockmuusika, kuid ühegi massiliikumisega Viiding lõpuni ei samastunud. Lisaks osales ta ka paroodilises salongimuusikaansamblis ,, Amor trio". Pärast kooli lõpetamist asus Viiding näitlejana tööle Tallinna Draamateatrisse. Hiljem proovis ta kätt ka lavastaja ja draamakirjanikuna, Viidingule pakkus huvi ka absurdidraama. 1977. ja 1978. aastal omastati talle Ants Lauteri nimelised näitlejapreemiad, 1980. aastal ENSV teenelise kunstniku aunimetus. Juhan Viidingul on ka tütar Elo Viiding ( pseudonüüm Elo Vee), kes on samuti kirjanik. Juhan Viidingu elutee lõppes tema enda soovil 1995
on kasutatud kirjavahemärke. Ka esimesed viited enesetapule on juba ilmunud. 1975. Aastal kirjutas Juhan Viiding nii: ,,Aeglast enesetappu ei anna ma iial endale andeks." See, mis ma ütlesin, olgu mu elu truuduse vandeks. Paljud Viidingu luuletused on viisistatud, mitmeid tema sõnastatud laule on laulnud näiteks rokkansambel ,,Ruja" ja Tõnu Tepandi. J.Viiding on kirjutanud ning lavastanud näidendi "Olevused" (1980). Kirjutas ka filmi ,,Nipernaadi" filmistsenaariumi. Osales paroodilises ansamblis ,,Amor trio" ning esitas klaveri saatel (klaveril Tõnis Rätsep) ka oma tekste. Teatris mängis ta väljapaistvaid rolle Hamlet, Peer Gynt. Tema oskus hingeliselt luulet väljendada tegi temast legendi laval. Ta tegutses ka lavastajana, esitas luule- ja lavakavu, neist ,,Öötöö" (1987) oli kabareeprogramm. Aastal 1980 avaldas Jüri Lina Stockholmis heliplaadil Üdi filosoofilisematest värssidest koostatud luulelavastuse "Katarsis tardumuskrampides" (koostaja Jaak Lõhmus)
"Lohehambad" (1970), "Kahekordnemäng" (1972).Kolmandatsükli romaanidesonühteromaani koondatud kaks lugu. Tegevus toimub paralleelselt kahel eri ajastul. Üks lugu peegeldab teist. Ristikivi ajaloolistes romaanides on tunda autori mängulusti. Iga triloogia esimene romaan on täidetud suurtest ideedest ja pühendunud tegelastest, teises romaanis võib aimata soovide täitumist, kolmas romaan on kirjutatud paroodilises vaimus, pöörab algse hingehardavaimsuse peapeale. "Kahekordnemäng" tahaks nagutagantjärelekinnitada,etmitteajaloolisetõeotsing ei olnud autori ajaloolistes romaanides eesmärgiks. Ristikivi huvitus sellest kuidas inimesed elavad suurte ideede nimel. Oluline pole mitte inimese saavutatu vaid püüded ja inimene ise, tema isiksus, tähtisonteekond.Ristikivi viimaneromaan"Roomapäevik" (1976) onkirjapandud18.sajandil Rooma linnas oma elu viimaseid päevi veetva Kaspari päevikuna.
hakkas avaldama 1970-ndatel. Esimesed tõsisemad kirjanduslikud katsetused pärinevad aastast 1978. "Eesti kirjanduslugu" nimetab teda üheks vähestest 1980- ndatel tähelepanu äratanud proosadebütantidest.Prosaistina on Mutt tuntud vaheda iroonilise kirjutusviisi poolest. 1980. aastal ilmunud kogumiku "Fabiani õpilane" esseistlikes novellides ning 1982. aastal ilmunud romaanis "Hiired tuules" kirjutab Mutt kirjandusloo sõnul "modernismi peateemad, hoiakud ja ideed üle kriitilis-paroodilises võtmes".Romaan kirjeldab teatraal Kalle Jermakoffi teatriuuenduskatset kultuuritegelase Victor Kaku vaatenurgast. Selles on nähtud dialoogi Mati Undi romaaniga "Via regia", kuid ka vihjet Hugo Raudsepa "Põrunud aru õnnistusele". Diloogia "Keerukuju" (1985) ja "Kallid generatsioonid" (1986) kirjeldab sugupoolte vahelisi suhteid "n-ö vaimse mehe vaatepunktist".Algul tajuti Muti proosat alternatiivkirjandusena, nähes selles paralleele ka Jüri Üdi luulega
jaoks nagu Kolgata tee kass oli ,,nagu märter" ja sai "omal nahal tunda, mida tähendavad eksitus ja laim". · Juuda ja Niza kohtumine Meistri ja Margarita kohtumine (silmapilkne äratundmine rahvamassis, seda rõhutab ka lause ,,Armastus seisis äkitselt meie ees nagu mõrtsukas, kes põiktänavas otsekui maa alt välja kargab, ja tabas meid mõlemaid." · Uuestisündijad eelkõige Pilatus ja Ivan, aga paroodilises võtmes ka paljud teised tegelased. Ülestõusmise paroodiad: Lihhodejev mõtleb: ,,Ma suren" ja ärkab ,,ellu" Jaltas e Paradiisis; Ärarebitud peaga Varieteeteatri konferansjee ärkab ellu, Bossoi unenäos tenor sureb aaria lõpus, siis aga tõuseb üles, pühkides pükstelt tolmu, Beemoti elluärkamine arreteerimisel. · Meister põletab käsikirja leegitsevad kaustad Gribojedovi majas (ametliku
Teater on mõeldud loodust järele aimama. Teatris nägi universaalset eksistentsi sümbolit. Kuulsaim essee 1908 ,,Teatraalsuse apoloogia". Sarnaselt Meierholdiga propageeris teatri alglätete juurde pöördumist ja vanade vormide taaselustamist. Ta tahtis autentselt taastada ja tema käe all valmisid mitmed retrolavastused. Oli äärmiselt produktiivne: teoreetilised tööd + üle 30 näidendi. 1912 Gogoli ,,Revident": iga vaatus lahendatud erinevas paroodilises stiilis: üks vaatus parodeeris Stanislavski kunstiteatrit, teine Craigi stiilis, kolmas Reinhardti stiilis, neljas parodeeris kömöödiafilme jne. 1920 ,,Talvepalee vallutamine", massispetaakel: 10 000 osalejat, 100 000 pealtvaatajat. Taastati bolsevistliku revolutsiooni pöördepunkt kolm aastat hiljem täpselt samas kohas. Efekt hämmastav. Suure väljaku ääres poodiumid, millel etendati veriste sündmusteni viinud sündmusi. Korralik propagandalavastus
annaabi.ee 
