MRP realiseerimine: 1. septembril rünnak Poola vastu. 3. september sõjakuulutus Saksamaale, mis paraku ei tähendanud ei reaalset sõda ega ka abi Poolale. Läänerindel toimus nii-nimetatud istumissõda, kuni Saksamaa selle lõpetas 10. mail 1940. 17. september Nõukogude Liidu rünnak Ida-Poolale. Septembri lõpuks oli Poola riik hävitatud. Lääne-Poola aga Saksa võimu all. Ida-Poola annekteeriti Nõukogude Liitu (Valgevene ja Ukraina koosseisu). Ühiskond Riigipea parlamentarismis ja presidentalismis ning vabariigis ja monarhias. Eesti Vabariigi President. Vabariik on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale ja see jaguneb: Parlamentarismis rajaneb võimukorraldus parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on vaid esindusfunktsioon, valitsuse on ametisse nimetanud parlament ja ta on parlamendi ees asuandekohustuslik (ntks Eesti, Lõuna-Aafrika)
,eesti langes NSV liidu võiu alla. agressioon - relvastatud kallaletung teisele riigile selle territoorumi hõivamiseks ja poliitilise korra muutmiseks annektsioon - riik liidab (tavaliselt ebaseaduslikult) enda külge territooriumi, mis varem kuulus teisele riigile autoritaarne valitsemisviis - valitsemisviis, mille puhul kodanikuõigused (N: ühingute-, koosolekute-, sõnavabadus) on piiratud ja ja kogu võimu teostab ükiskisik või grupp (puudub võimude lahusus nagu parlamentarismis) inkorporeerimine - endasse liitmine, N: territooriumi oma valdusega ühendamine korruptsioon - ametiseisundi kuritarvitamine isiklike hüvede loomiseks (N: riigiametnik võtab altkäemaksu, korraldab endale riigi kulul puhkusereise välismaal) okupatsioon - võõra riigi või selle osa hõivamine ja kontrollimine teise riigi relvajõudega parlamentarism - riigivorm, mille puhul seadusandlik võim (parlament/Riigikogu) ja
karistamist. Mõisteti nö. hukka poliitika. · juunis 1640.-sõlmiti sotlastega vaherahu 3ks nädalaks. · 30.jaanuar 1649.-Hukati tapalaval Charles I · 19.mai 1649.-kuulutati välja Vabariik. Täidesaatva võimu organina loodi Riiginõukogu. 8. Kes oli viimane Stuartite dünastia valitseja? Millised sündmused toimusid tema valitsemisajal? Nimeta kaks. Charles I, 9. Tooge välja kolm uuendust, mis kujunesid 17.-18. sajandil Inglise parlamentarismis ja on jäänud püsima tänaseni? *2 koda alamkoda ja ülemkoda tänapäeval. *Kuningas peab arvestama valitsemises ka parlamendiga. *Kedagi ei tohi vangistada ja sundida tegema makse seaduse väliselt. 10. Mõisted: Merkantilism- on 15. sajandil Euroopas (Holland, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund. Absolutism-on valitsusvormi, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. Nekrutikohustus- Regulaararmee peamiseks komplekteerimisviisiks oli see
14.juuni 1941 - massiküüditamine Mõisted: agressioon - relvastatud kallaletung teisele riigile selle territoorumi hõivamiseks ja poliitilise korra muutmiseks annektsioon - riik liidab (tavaliselt ebaseaduslikult) enda külge territooriumi, mis varem kuulus teisele riigile autoritaarne valitsemisviis - valitsemisviis, mille puhul kodanikuõigused (N: ühingute-, koosolekute-, sõnavabadus) on piiratud ja ja kogu võimu teostab ükiskisik või grupp (puudub võimude lahusus nagu parlamentarismis) inkorporeerimine - endasse liitmine, N: territooriumi oma valdusega ühendamine korruptsioon - ametiseisundi kuritarvitamine isiklike hüvede loomiseks (N: riigiametnik võtab altkäemaksu, korraldab endale riigi kulul puhkusereise välismaal) okupatsioon - võõra riigi või selle osa hõivamine ja kontrollimine teise riigi relvajõudega parlamentarism - riigivorm, mille puhul seadusandlik võim (parlament/Riigikogu) ja täidesaatev võim on üksteisest eraldatud
II maailmasõja tulemused (lk 201-202) Mõisted: agressioon - relvastatud kallaletung teisele riigile selle territoorumi hõivamiseks ja poliitilise korra muutmiseks annektsioon - riik liidab (tavaliselt ebaseaduslikult) enda külge territooriumi, mis varem kuulus teisele riigile autoritaarne valitsemisviis - valitsemisviis, mille puhul kodanikuõigused (N: ühingute-, koosolekute-, sõnavabadus) on piiratud ja ja kogu võimu teostab ükiskisik või grupp (puudub võimude lahusus nagu parlamentarismis) inkorporeerimine - endasse liitmine, N: territooriumi oma valdusega ühendamine korruptsioon - ametiseisundi kuritarvitamine isiklike hüvede loomiseks (N: riigiametnik võtab altkäemaksu, korraldab endale riigi kulul puhkusereise välismaal) okupatsioon - võõra riigi või selle osa hõivamine ja kontrollimine teise riigi relvajõudega parlamentarism - riigivorm, mille puhul seadusandlik võim (parlament/Riigikogu) ja
II maailmasõja tulemused (lk 201-202) Mõisted: agressioon - relvastatud kallaletung teisele riigile selle territoorumi hõivamiseks ja poliitilise korra muutmiseks annektsioon - riik liidab (tavaliselt ebaseaduslikult) enda külge territooriumi, mis varem kuulus teisele riigile autoritaarne valitsemisviis - valitsemisviis, mille puhul kodanikuõigused (N: ühingute-, koosolekute-, sõnavabadus) on piiratud ja ja kogu võimu teostab ükiskisik või grupp (puudub võimude lahusus nagu parlamentarismis) inkorporeerimine - endasse liitmine, N: territooriumi oma valdusega ühendamine korruptsioon - ametiseisundi kuritarvitamine isiklike hüvede loomiseks (N: riigiametnik võtab altkäemaksu, korraldab endale riigi kulul puhkusereise välismaal) okupatsioon - võõra riigi või selle osa hõivamine ja kontrollimine teise riigi relvajõudega parlamentarism - riigivorm, mille puhul seadusandlik võim (parlament/Riigikogu) ja
regulaarsed valimised) proportsionaalse valimisüsteemi järgi. Liikmeid 101. Riigikogu 1 tööd juhib spiiker e esimees (Riigikogu esimehe ülesanded: 1. juhtida riigikogu tööd; 2. vajadusel täita presidendi ülesandeid). Parlamendi ülesanne on kinni peaministri koostatud valitsus (kuni 15 ministrit) ehk täidesaatevvõim Umbusalduse korral peaministrile peab tagasi astuma kogu valitsus. See on parlamentarismis üks olulisemaid omadusi: parlament saab valitsust umbusaldada (presidentalismis ja poolpresidentalismis ei saa). Seega Eesti Vabariik on parlamentaarne riik, sest 1) Riigikogu (parlament) saab valitsust umbusaldada ja 2) Riigikogu valib presidendi, kes ei juhi valitsuse tööd. Seda teeb peaminister. Eesti Rigikogu ülesanne on valida EV president (ametiaeg 5 aastat, peab olema vähemalt 40-aastane, sünnijärgne EV kodanik). Presidendil on ühiskonnas tasakaalustav roll.
· võimude kokkusulamine · parlamendiliikme tugev positsioonis · kabinet kollegiaalse organina Tänapäeva paralmentarism: · parlamendi rolli vähenemine · usaldushääletuse piiramine · valitsusliikme roll olulisem parlamendiliikme omast · partei juhib parlamendisaadikut · valitsusjuht liidrina 1 Iseloomusta presidentalismi ja parlamentarismi suhet ning võimuharude rollide erinevusi presidentalismis ja parlamentarismis. 2 Esita ideaalse bürokraatia tunnused (Weber). Bürokraatia tunnused: · kindlate reeglite alusel püsiv töö · süsteemne tööjaotus · kindel hierarhi · erialane ettevalmistus · riiklik rahastamine koos avaliku vastutusega · keeld ametikohta osta või pärida · asjaajamise dokumenteerimine · umbisikulisus 1 Tutvusta tegeliku bürokraatia võimalikke puudusi. Bürokraatia vead: · korruptsioon
võimude kokkusulamine valitsusliikme roll olulisem parlamendi- parlamendiliikme tugev positsioon liikme omast kabinet kollegiaalse organina partei juhib parlamendisaadikut valitsusjuht liidrina 94. Iseloomusta presidentalismi ja parlamentarismi suhet ning võimuharude rollide erinevusi presidentalismis ja parlamentarismis. Võimude lahusus teistsugune, kohtuvõimu osa suurem. President võib olla: täitevvõimu pea, seadusandliku võimu pea, kõrgeim diplomaat, heaolu eest hoolitseja, parteijuht. 95. Esita ideaalse bürokraatia tunnused (Weber). Kindlate reeglite alusel püsiv töö Süsteemne tööjaotus Kindel hierarhia Erialane ettevalmistus Riiklik rahastamine koos avaliku vastutusega Keeld ametikohta osta või pärida Asjaajamise dokumenteerimine Umbisikulisus 96
parlamentaarse monarhia põhiseisukohad [kuningas ei saa peatada seaduste toimet ; parlament koguneb regulaarselt (et ei tekiks riigijuhtimises mingisugust lünka); maksude määramine ja sissenõudmine kuulub parlamendi kompetentsi] Võimuvõitluse kuninga ja parlamendi vahel võitis parlament. Parlamentaarse monarhia puhul ongi näidisriik Inglismaa. Absolutistliku monarhia puhul Prantsusmaa. Valgustatud absolutismi puhul oli kiirem ja lihtsam reforme läbi viia kui parlamentarismis. Inglismaal hakkas kõige varem muutuma feodaalomand eraomandiks. Nt maa feodaalomandis muutus eraomandiks. feodaalomandis maa maa oli mitmekordses omanduses (kuninga, suurfeodaali, väikefeodaali, rüütli). Eksisteeris oht, et senjöör võib selle feodaalomandi sinult ära võtta. eraomandis maa see maa oli tõesti sinu oma ja seda polnud võimalik ära võtta. reduktsioon mõisamaade tagasivõtmine riigile. Sellist nähtust oligi võimalik
Ususallivuse akt; Williamil ja Maryl polnud lapsi, 1701 troonipärimise akt järeltulijaks James II noorem tütar Anne, kui tal lapsi pole Stuartite kõrvalliin Hannoveri dünastia. Kuningavõim nõrgenes, parlament tugevnes Anne ajal (1702-1714). Annel polnud ellujäänud lapsi, troon läks saksa päritolu Hannoveri dünastiale. 2 esimest kuningat ei osanud inglise keelt, ei saanud osaleda Salanõukogu koosolekutel, Salanõukogu muutus Ministrite Kabinetiks. 2 uuendust Inglise parlamentarismis võimul see partei, millel on parlamendis enamus; parlamendi enamuse toetuse kaotanud valitsus lahkub täies koosseisus 44.Kolmekümneaastane sõda 1618-1648 Sõja põhjused: · Augsburgi usurahu 1555 · Konflikt protestantismi ja katoliikluse vahel · Euroopa suurriikide taotlused: - Hispaania Felipe II ei osalenud sõjas, aga hoiak oli, et osaleb - Prantsusmaa oli Habsburgide võimu kasvu vastu
terveid köiteid. Kuid mulle tundub, et on küllalt, kui kas või pinnapealselt tutvuda sellise pressiga ja sellise parlamentarismiga, et mõista, kuivõrd mõttetu on kogu see instituut. Et mõista selle inimliku eksimuse mõttetust ja ohtlikkust, on kõige parem vastandada minu poolt eelpool allakriipsu-tatud demokraatlikku parlamentarismi tõelise, Saksa tüüpi demokraatiaga. Kõige iseloomulikumaks demokraatlikus parlamentarismis on see, et teatud inimgrupile, ütleme 500 saadikule ja viimasel ajal ka naissaadikuile antakse kõikvõimalike küsimuste, mis vaid tekkida võivad, lahendamine. Tegelikult just nemad ju moodustavadki valitsuse. Kui nende hulgast valitakse ka kabinet, millele pannakse riigiasjade juhtimine, siis on see ju ainult asja välimine külg. Tegelikult see niinimetatud valitsus ei saa ju teha mitte ühtegi sammu, kindlus-tamata end eelnevalt üldkoosoleku nõusolekuga
annaabi.ee 
