Egeuse arhitektuur ja kujutav kunst Koostaja: Knossos Aerofoto Phaistos Aerofoto Knossos Phaistos Knossos. Rekonstruktsioon Knossos. Põhjapoolne sissekäik Knossos Pühad sarved Knossos. Piilarihall Knossos. Toiduladu Phaistos. Suur trepp Troonisaal Vann "Pariisitar" Jumalanna madudega Jumalanna madudega Sarkofaag Hagia Triadast Merestiilis vaas Knossosest "Kamarees# stiilis vaas Phaistosest Phaistose ketas Kalur Thera saarelt Seinamaal Thera saarelt Mükeene rekonstruktsioon Mükeene Mükeene. Atreuse varakamber Tiryns. Tsitadell Tiryns Kükloopilised müürid Mükeene jumalanna
Egeuse kultuuris oli valitseja ka peapreester. Seintel maalid müütilistest loomadest (greifid). Saali keskel on kauss (ohverdamine). Kuninga vastas pingil istusid süüdistatavad ja nende üle mõisteti kohut. Tihti trahviti töö tegemisega. Kreeta saarel ei olnud orje. Piktogramm piltmärk (logo), midagi sümboliseeriv. "Liiliate prints" oletatav kuningas Minos. Kuninganna vann - väike vann, kus kuningannale meeldis eesli piimas vannis käia. Megaron - keskne ruum hoones. "Pariisitar" preestrinna. Pariisitar on hüüdnimi. 1500 eKr. Uss-jumalannad (paljaste rindadega) - väikesed keraamilised figuurid, ca 1600 eKr. Fajanss põletatud savifiguur, glasuuritud. Madu (uss) - maod olid koduloomad, nad olevat kuulutanud ette maavärinaid. Phaistos, Radamanthys, Radamanthyse palee Phaistose ketas - savist ketas, u. 16cm läbimõõduga, mõlemal pool on spiraalne kiri (lineaarkiri A), ei ole desifreeritud.(1700-1450 eKr) Kamares - koht keset Kreeta saart
Et enamikel üksteise kõrvale ehitatud ruumidest puudusid väliseinad, ei saanud neile aknaid teha. Valgus tuli avaustest laes, mis mõnikord ulatusid nagu valguskaevud läbi mitme korruse. Omapärased on ka sambad. Need jämenevad ülaosas ning värviti piduliku punase, musta ja kollasega. Seinamaal delfiinidega Sõnnimäng Naise kujutis, nn. Pariisitar Knossose palee Heledad rõõmsad värvid hõõgusid ka seinamaalidel. Nende säilinud osadel võib näha pidulikke sündmusi, eriti neide ja noorukeid usulise sisuga härjamängude juures, jumalannasid, naispreestreid või ka taimi-loomi. Seinu kaunistasid ka värvilised reljeefid. Inimesi kujutati neil küll egiptusepäraselt - jalad ja nägu kõrvaltvaates, õlad ja silm otsevaates- kuid nad mõjuvad palju vabamalt ja loomulikumalt kui inimesed egiptuse reljeefidel.
teatriväljak laoruumid-annavad mõista, et võis olla vahetuskeskuseks troonisaal eluruumid esindusruumid vannitoad oma aja kohta eksisteeris väga kõrgel tasemel kanalisatsioon kasutati mitmeid korruseid läbivaid valguskaeve. nagu kõik muugi on ka freskod koopiad ,,akrobaadid sõnniga" ,,liilia prints"nr2. ,,kaks poksivat poissi" ,,pariisitar" ,,oliivikorjajad" / ,,viljalõikajad" / (,,sõja teema") Skulptuurid ,,Preestrinna" ,,kaheksajalavaas kreetalt" keraamikas dekoratiivse elemendina kasutati mereelukaid või ornamentikat võrreldes egiptusega olid tööd palju plastilisemad ja maalilisemad Mükeene väljakaevamist alustas H.Schliemann 1864 otsides Homerose ,,Illias" tegevuspaiku ,,Mükeene lõviväravad"
seinamaalidel. Nende säilinud osadel võib näha pidulikke sündmusi, eriti neide ja noorukeid usulise sisuga härjamängude juures, jumalannasid, naispreestreid või ka taimi-loomi. · Seinu kaunistasid ka värvilised reljeefid. Inimesi kujutati neil küll egiptusepäraselt - jalad ja nägu kõrvaltvaates, õlad ja silm otsevaates- kuid nad mõjuvad palju vabamalt ja loomulikumalt kui inimesed egiptuse reljeefidel. Sõnnimäng Naise kujutis aka Pariisitar Skulptuur · Palju on Kreetal säilinud väikesi kujukesi, eriti jumalannasid madudega- viimaseid peeti seal kodude kaitsjaiks. · Oma volangiliste seelikute, avatud pihikute ja kõrgete soengutega mõjuvad jumalannad üsnagi edevalt. · Omapäraseid, äärmuseni lihtsustatud vormiga kujukesi loodi Küklaadide saarestiku saartel. Keraamika · Kreeta keraamika kõrget taset näitavad näitavad kaunites toonides maalitud savivaasid, eriti
· Puust olid ka Kreeta lossidele omapärased allapoole peenenevad sambad. Sambad värviti punase, musta ja kollasega. Kujutav kunst. · Seinamaalingud freskod, keraamika, väikesed skulptuurid. · Kasutatakse rõõmsaid ja heledaid värve. · Kujutatakse pidulikke sündmusi, jumalannasid, naispreestreid, taimi, loomi. · Vahel kohtame ka figuure egiptuse poosis, aga nad mõjuvad vabamalt, on kujutatud elavalt, mänglevalt ja maaliliselt. ,,Pariisitar" Stseenid sõnnide ja akrobaatidega Keraamika oli väga hästi arenenud. Vanemad näited on tumedal põhjal heledamate abstraktsete mustritega savinõud. Uuemad kirjeldavate piltidega, keerukate inimese ja loomakujutistega. Nn ,,akvaarium vaasid" Suuremõõtmelist skulptuuri ei olnud. Väikesed terrakotast, fajansist ja pronksist jumalannakujukesed: jumalannad madudega Egeuse kultuuri keskus kandus ~1600 eKr KreetaltMükeenesse, pärast seda
seinamaalidel. Nende säilinud osadel võib näha pidulikke sündmusi, eriti neide ja noorukeid usulise sisuga härjamängude juures, jumalannasid, naispreestreid või ka taimi-loomi. · Seinu kaunistasid ka värvilised reljeefid. Inimesi kujutati neil küll egiptusepäraselt - jalad ja nägu kõrvaltvaates, õlad ja silm otsevaates- kuid nad mõjuvad palju vabamalt ja loomulikumalt kui inimesed egiptuse reljeefidel. Sõnnimäng Naise kujutis aka Pariisitar Skulptuur · Palju on Kreetal säilinud väikesi kujukesi, eriti jumalannasid madudega- viimaseid peeti seal kodude kaitsjaiks. · Oma volangiliste seelikute, avatud pihikute ja kõrgete soengutega mõjuvad jumalannad üsnagi edevalt. · Omapäraseid, äärmuseni lihtsustatud vormiga kujukesi loodi Küklaadide saarestiku saartel. · 15. sajandil e.m.a tulid Peloponnesose poolsaarelt seni Kreeta alluvuses olnud ahhailased ning purustasid Knossose
Inimesed egiptusepärased, kuid palju vabamad ja liikuvamad. Ka veealune maailm veetaimede ja kaladega kütkestas kunstnikke. Frescomaaling Knossose paleest. Preester-kuningas või Prints liiliatega. http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf Frescomaaling Knossose paleest. Fragment teenijatega protsessioonikestes lõunaväravatel. http://web.zone.ee/marjukodukas/ Egeuse.pdf "Pariisitar" (preestrinna), seinamaal Knossose paleest (1500 eKr.). http://web.zone.ee/marjukodukas/ Egeuse.pdf Väikestest kujukestest säilinud nn. Jumalannasid madudega http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf EGEUSE TARBEKUNST Vaasimaali õitseng Kreetal kaeti nõu tumeda läikiva värviga ja sellele maaliti valge värviga Taimevormid, mereelukad, korallid jm. ning vaasid kaotavad oma värvirikkuse. EGEUSE KUNSTIST
Inimesed egiptusepärased, kuid palju vabamad ja liikuvamad. Ka veealune maailm veetaimede ja kaladega kütkestas kunstnikke. Frescomaaling Knossose paleest. Preester-kuningas või Prints liiliatega. http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf Frescomaaling Knossose paleest. Fragment teenijatega protsessioonikestes lõunaväravatel. http://web.zone.ee/marjukodukas/ Egeuse.pdf "Pariisitar" (preestrinna), seinamaal Knossose paleest (1500 eKr.). http://web.zone.ee/marjukodukas/ Egeuse.pdf Väikestest kujukestest säilinud nn. Jumalannasid madudega http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf EGEUSE TARBEKUNST Vaasimaali õitseng Kreetal kaeti nõu tumeda läikiva värviga ja sellele maaliti valge värviga Taimevormid, mereelukad, korallid jm. ning vaasid kaotavad oma värvirikkuse. EGEUSE KUNSTIST
valitsenud kuningas Minose järgi, kes olevat peajumal Zeusi poeg. 3. nimetus Egeuse kultuur. 2.Minotaurus-sõnni pea ja inimese kehaga koletis, Minos laskis rajada labürindi tema jaoks. Igal aastal toiduks 7 noormeest ja 7 neidu. 3.Knossose palee-sajad ruumid, vannitoad veetorustikega ja vesiklosetid. 4.Kreetalaste seinamaalid kujutati peamiselt inimesi, rõõmsalt värvikad, ühele seinamaalinaisele on tänapäeval antud hüüdnimi ,,Pariisitar". 5.Kreetalaste vaasid varasematel esineb üksnes geomeetrilisi mustreid, hilisematele maaliti lilli, tigusid, korallisarnaseid kaunistusi. 6.Kultuuri hääbumine- 15.saj.e. Kr tulid mandrilt ahhailased ja purustasid Knossose. Ahhailaste kunst oli karmim, ülistas sõda ja jahipidamist. 7.Ahhailaste võimsad linnad-Mükeene ja Tiryns Peloponnesose poolsaarel. 8.Trooja sõda suurim sõda vanakreeka mütoloogias, sõja reaalne asetleidmine on tänapäeval suure kahtluse all
Lossi plaan on väga keeruline, pealegi on see loss mitmekorruseline. Aknad enamasti puuduvad, valgus tuleb ülevalt laeavadest. Omapärased on sambad. Need jämenevad ülaosas ning on värvitud punase, musta ja kollasega. Rõõmsalt värvikad on ka losside seinu katvad reljeefid ja maalingud. Inimesed neil mõjuvad palju loomulikumana kui egiptuse kunstis. Ühele kenale seinamaalinaisele on tänapäeval antud hüüdnimi "Pariisitar". NB! Suurenda pilte! b) Knossose palee seinamaal hüüdnimega ,,Pariisitar" (originaal) a) Knossose palee osaliselt restaureetud tuba c) Jumalannakujuke Knossose paleest Kreetal harrastati ka vaasimaali. Varasematel vaasidel esineb üksnes geomeetrilisi mustreid, hiljem maaliti neile lilli, näiteks iiriseid ja liiliaid, samuti kalu, tigusid, kaheksajalgu, korallisarnaseid kaunistusi. Kreeta skulptuuri tuntuimateks näidisteks on
annaabi.ee 
