PARK Koostajad:Riina Lumpre Karolin Pedius Üldiselt: Park puiestik Looduskeskkonna osa. Park võib olla puhkekoht või asula kujunduselement. Park püsib pargina vaid inimese abiga. Metsistumine. Park võib olla täies ulatuses tehiskooslus või vähesel määral kohendatud looduslik kooslus (pärandkooslus). Kadrioru park Loodustingimused pargis Liigirikkad. Tehnogeensed mullad. Rohurinne on väga mitmekesine. Põõsarinne sõltub enamasti siiski sellest, mida inimene sinna istutanud on . Pargis leiavad endale kodu:nahkhiir,orav, tuvi jne. Erinevaid parke Kaks suurt gruppi- inimese kujundatud pargid ja poollooduslikud pargid.
Vaatamisväärsused Kopli kalmistupark- Kopli kalmistu rajati 18.sajandi teises pooles, mil Tallinnas keelati kirikutesse matmine, Pärast mitmeid nõukogude ajal toimunud vandalismiakte suleti kalmistu 1950. aastal. Mõnikümmend aastat tagasi võeti ala pargina looduskaitse alla ning 2006. aastal see korrastati. Lisaks puhkealale ja mänguväljakutele rajati alale purskkaevuna mälestustähis, mille ülesanne on meenutada kunagisele kalmistule maetud linnakodanikke. Kopli kasepark- Kopli Kasepark on looduskaitse all olev kivikülviga metsapark, kus on valgustatud pargiteed ja treeningseadmed. Püha piiskopi Nikolause kirik- Koplis olev puukirik on üks esimesi pühale Nikolausele pühendatud kirikuid Tallinnas
loomade jootmiseks. Villa fruticosa - on välja kasvanud esialgsest puuviljaaiast. Seal olid juur- ja puuviljad, aiatööliste majakesed, jalutamisaed. Lisaks neile veel park. Teed ja alleed. Teed sillutatud, pöetud hekid, varikäigud, harva lilleparterid. Vaadete mitmekesistamiseks ehitati koopiaid maailma vaatamisväärsustest (väga rikkad suutsid seda endale lubada). Osa villa fruticosast oli kujundatud pargina. Seal peeti loomi (vaatamiseks, mitte jahtimiseks). Veel kuulus sinna viinamarjaaed (pergola-tüüpi). Pargi jalutamise osas palju skulptuure, mis oli sageli röövsaak vallutusretkedelt. Villa suburbana (eeslinnavilla) - eeslinnas asuv linnasuvila, mitte nii luksuslik. Ehitamisel arvestati ümbritsevat maastikku ja loodust, kohandati sellega oskuslikult ruumide paigutus ja vundamendi konstruktsioonid (olenevalt maa-ala pinnamoest). Rooma aedades olid populaarsed ka nn filosoofidia aiad
kuna magasiait on ulatuslikult ümber ehitatud. Park, mis mõisasüdant vääristab, on suhteliselt väike 3,8 hektarit. Selle esiosa moodustab hoonetega raamitud nelinurkne väljak, mil ringtee. Ehitiste fassaadid on avatud, vaid väljaku nurkadel on puudegruppe. Peaväravalt kulgeb Kulna sihis puiestee, varemalt oli härrastemaja sihilt puiestee ka põllul paiknenud rehehoone suunas. Kunstipärane haljastus jätkub teisel pool peahoonet vabakujulise pargina. Alleedena istutatud põlispuud, tiik (mis teenis ka viinavabriku huve), lilleparter, rohtaed ja mõisaansamblit piirav puiestikuna kujundatud tee moodustavad harmoonilise terviku. Lõpuks nimetatagu ka puuviljaaeda see hõlmab ulatusliku kivimüüriga piiratud ala endise aida taga. Eraldi tuleb rääkida ühest tänaseni säilinud kõrvalhoonest valitsejamajast. Hoone puudub 1828. aasta plaanilt, ta on märgitud alles 1849. aasta mõisasüdame üldkaardistusel. See
pöörata haljastuselementidele. Suuremad ümberkujundused toimusid Ülemises aias. Likvideeriti Miraazi tiik. Teedevõrk kujundati uusbaroksena, madalamale terrassile rajati purskkaev ja Roosiaed. 16. Klassitsism; vabaplaneeringulise pargi võidulepääs. Inglise maastikuaed. Sissejuhatus maastikuaeda kui nähtust käsitletakse 18.sajandi inglise maastikustiilina, inglise stiilis pargina, varaste avalike parkidena, romantismiaja aedadena, vabakujulise aiana, loodusliku aiastiilina. Maastikupark kui looduslik lahendus on eksisteerinud paralleelselt regulaaraiaga, kuid pole domineerinud, 18.sajandil toimus üleminek regulaaraiast vabakujuliseks maastikuaiaks. Maastikupargi ajaloolised eelkäijad: Mesopotaamia aiad ja Pärsia jahipargid, Antiikaja pargid ja pühad salud/hiied, Keskaja Euroopa looduspargid jahialad linnalähedasemad metsad, Renessanssaja puhke- ja jahipargid.
13897) Tollide perekonnakalmistu (kultuurimälestise reg. nr. 41) Kultusekivid (mälestise reg. nr. 9003-9005) * *Mis on muinsuskaitse alla võetud arhitektuurimälestisena kultuuriministri määrusega nr. 73 "Kultuurimälestiseks tunnistamine" (RTL 1997, 214, 1130) ning millele on moodustatud kaitsevöönd "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramise" käskkirjaga nr 144 (RTL 2007, 28, 516). Kukruse allee ja kalmistu on looduskaitse all (KKR kood KLO 1200444) kaitsealuse pargina, millele kehtib piiranguvöönd (RT I 2006, 33, 252). Keskkonnaregistri andmetel on Kukruse pargi ja alleega kui kaitsealuste objektidega seotud järgmised dokumendid: Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2006. a määrus nr 152 Ida- Viru maakonna kaitsealuste parkide piirid. Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006. a määrus nr 64 Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri. Keskkonnaministri 19. mai 2004. a määrus nr 52 Kaitsealade ja kaitstavate
.............................................................. 24 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................................ 25 3 EESSÕNA Eestis on üle tuhande pargi, paljud neist vanad mõisapargid. On ka linnaparke, kirikuparke ning kal- mistuidki tuleks hoolduse seisukohalt enamasti pargina käsitleda. Parkide väljanägemine ja seisund on väga erinev. Intensiivselt kasutatavaid linnaparke, mis on pidevalt valvsate linnakodanike pilgu all ning kus suur külastajate arv toob kaasa ka rohkem turvalisusriske, püütakse kas või minimaalsete hooldustöödega korras hoida, mõisaparkide seisund aga varieerub vastavalt sellele, kuidas nende omanikud või haldajad oskavad ja jaksavad pargiga toime tulla, sest pargi omamine on pigem kulukas kui tulus.
Villa fruticosa - on välja kasvanud esialgsest puuviljaaiast. Seal olid juur- ja puuviljad, aiatööliste majakesed, jalutamisaed. Lisaks neile veel park. Teed ja alleed. Teed sillutatud, pöetud hekid, varikäigud, harva lilleparterid. Vaadete mitmekesistamiseks ehitati koopiaid maailma vaatamisväärsustest (väga rikkad suutsid seda endale lubada). Osa villa fruticosast oli kujundatud pargina. Seal peeti loomi (vaatamiseks, mitte jahtimiseks). Veel kuulus sinna viinamarjaaed (pergola-tüüpi). Pargi jalutamise osas palju skulptuure, mis oli sageli röövsaak vallutusretkedelt. Villa suburbana (eeslinnavilla) - eeslinnas asuv linnasuvila, mitte nii luksuslik. Ehitamisel arvestati ümbritsevat maastikku ja loodust, kohandati sellega oskuslikult ruumide paigutus ja vundamendi konstruktsioonid (olenevalt maa-ala pinnamoest).
välja arvatud ). Ilmselt seetõttu ei domineeri klassitsism ( linnaehituslikus mõttes ) peaaegu üheski Inglimaa linnas, kuigi ka seda tuleb võtta mööndusega, sest, nagu juba eelpool öeldud, on inglise arhitektuur alates 17. sajandist tugevalt klassitsistliku suunitlusega. Klassitsismi buumiga seostub aga veel üks inglise arhitektuurile omane joon: maastikulise pargi loomine. Inglise aiakunsti algatajaks peetakse W. Kent`i (1685-1748 ), kes juba 1738. a. rajas esimese maastikulise pargina Stowe`i pargi. Maastikulise pargiarhitektuuri tuntud esindajaks on ka W. Chambers ( Kew park, 1757 - 62 ). Looduslikkusele tuginev pargiarhitektuur levib klassitsistliku arhitektuuri täiendusena kiiresti üle kogu Euroopa. KLASSITSISM VENEMAAL Klassitsismi algus Venemaal langeb enam - vähem kokku Katariina II valitsemisaja algusega. Peeti ju Katariina II ( vähemalt tema valitsusaja alguses ) üheks Euroopa
annaabi.ee 
