olulisemaks. Seda tpi hiskonda, kus infot majanduses ja poliitikas pidevalt ning oskuslikult kasutati nimetati TEADMUSHISKONNAKS. Teadmushiskond muudab samuti t iseloomu nagu eelnevad hiskonna tbid. Konveierit asendub paindlikuma ning vabama tkorraldusega. lemuse ja alluva roll pole enam nii rangelt mratud. SOTSIAALTEADLASED TSTUSHISKONNAST (nende phimtted) Adam Smith ( 1723-1790) - vabaturumajandusest Propageeris kujunevaid turumajandussuhteid, olles veendunud nende paremuses. Rhutas, et vrtusi loob majanduses inimt (nn. t-vrtusteooria). Vabaturumajanduse toetajad vitsid, et turg juhib majandust. Mistsid hukka vliskaubanduse piirangud ja riikliku protektsionismi ning toetasid vabakaubandust. Karl Marx (1818-1893) - kapitalistlikust tootmisest ja klassisuhetest Kapitalism thendas Marx'i jaoks niisugust tstushiskonda, kus tootmisvahendid (masinad jne.) ja toodang kuuluvad he klassi - kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse. Oma phiteoses ,,Kapital'' ti ta vlja
personali ja teenindussektori töötajate osakaal jõus ning on haritud spetsialistid. Teadmusühiskonnas muudab töö iseloomu, on vabam kord ning töös on tähtis loovus, oskus töötada rühmadena ja rakendada teadmisi. Töötaja peab oma tööd ise korraldama. 4) Kirjelda Adam Smithi, Karl Marxi, Marx Veberi ja Emile Durkheimi teooriaid tööstusühiskonna kohta. Adam Smith- · Propageeris kujunevaid turumajandussuhteid, olles veendunud nende paremuses. · Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö. · Indiviidid peavad oma kasu suurendamiseks osutama üksteisele teenuseid. Karl Marx- · Tööstusühiskond, kus tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi- kodanluse eraomandisse. · Kapitalistlik tootmine- 1)toota kasumit, 2) püsida konkurentsis. Marx Weber- · Uskus, et protestantlikud väärtused soosivad selliste turumajandusega
tervishoiueelarvest. Kuigi protsentuaalselt tähendab see, et haigekassa tulemist võib kasutada 39 miljonit, võetakse kasutusele siiski 9 miljonit. Põhjuseks, miks ei võiks seda teha maksimummahus, tuuakse riigieelarve tasakaalu. Leian, et streik on lääneliku kultuuriruumi normaalne koostisosa ning viimasel ajal ühe enam ka suhtekorralduslik mõõduvõtt, kus nii streikijad kui vastaspool üritavad avalikkust veenda enda argumentide paremuses. Ajalugu on näidanud, et vaid kõige drastilisematel 2 juhtumitel näiteks lennujuhtide streik USAs 1980ndate alguses või kaevurite väljaastumised Thatcheri-aegses Suurbritannias - tõid streigid kaasa püsiva muutuse majanduses või töösuhete korralduses. Sagedamini viib streik meeleavaldajate soovide (osalise) täitmiseni või lõpeb streik mistahes otsese tulemuseta, mis üldjuhul külvab seemne edasisteks aktsioonideks.
8. Istusin kaks tundi laua taga ja ikka ei saanud ülesannetega hakkama. 9. Pidin raamatu tagasi viima aga unustasin ära. 10. Ta on meid varem alt vedanud järelikult ei maksa talle loota. 11. Ära mine välja nende riietega vaid pane midagi korralikumat selga. 12. Hea, et sa tulid kõik on juba kohal. 13. Jaak jäi lõpuks vahele see on talle paras. 14. Pidin kirjandi valmis kirjutama ent kõik teemad tundusid liiga rasked. 15. Jalgpallimeeskond oli oma paremuses kindel ega viitsinud enne võistlust enam treenida. 16. Õpetaja on haige järelikult jääb tund ära. 17. Vanemad noomisid laiska Juhanit kuid poisile oli see nagu hane selga vesi. 18. Ära püüagi ennast õigustada see ei aita sind. 19. Päike kõrvetas tuult ei olnud ei jäänud üle midagi mud kui ujuma minna. 20. Pidime ju kell seitse kokku saama või oled sa selle juba unustanud?
optimaalne vastavalt distantsile. Kõige olulisem nüanss, vähendamaks õhutakistust, on õige kehaasendiga sõitmine. Tehti katse, kus võrreldi sama treenituse, kehaehituse ja võimsusega uisutajaid 3000 m distantsil. Uisutajate ainus vahe oli see, et esimene uisutaja hoidis oma ülekeha asendit 15-kraadise nurga all, võrreldes horisontaalasendiga ja teine 10 kraadi kõrgemal ehk 25 kraadi. Tulemustest selgus, et väike asendi erinevus kajastus 12-sekundilises paremuses esimese uisutaja kasuks. Sarnane uuring tehti ka põlveliiges nurgaga. Kaks võrdset uisutajat sõitsid distantsil 3000 m, ainsaks erinevuseks reie- ja säärevaheline nurk. 7- sekundilise paremuse saavutas see uisutaja, kelle nurk oli väiksem, istus uisuasendis nii-öelda madalamal. Madalamalt istudes on võimalik rakendada rohkem jõudu tõukesse, tõuge on pikem ja kehaasend aerodünaamilisem.
on veenda teisi selle kokkuleppe vajaduses ning oma seisukohtade ainuõigsuses ja vajalikkuses. Seejuures esindavad kõneluses osalevad isikud kellegi teise(partei, firma) huve. Kuna siinpuhul tähendab ,,teise tajumine teisena" teise tegelike huvide tajumist, mis on enese huvidega vastuolus, siis teiseneb see subjektiivseks kõnevõimetuseks, kuna inimene püüab veenda vastast oma seisukohtade paremuses ega süvene teise inimese seisukohtadesse. Seega peaks kõneluses osaleja loobuma egoistlikust seisukohast, et tema arvamus on ainuõige, ning oma kaasvestleja ära kuulama, et leida mõni kompromiss. 7) Ravikõneluse puhul seisneb inimese haigus tema võimetuses kõnelda: st võimetuses teist kuulama ning aru saama, leidma teistega ühist keelt. Inimene pöördub abi järele, sest ta mõistab oma haiguse olemust ega suuda taluda oma eraldatust teistest inimestest
1) Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine 2) Kirjaklassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud Tertsiaar- ehk teenindussektor. 1) Osatähtsus kasvas hankiva ja töötleva tööstuse arvelt Postindustriaalse ühiskonna juures tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Postindustriaalne ühiskond vajab: 1) Haritud spetsialiste 2) Tsentraliseeritust ja paremini kooskõlastatust Adam Smith propageeris kujunevaid turumajandussuhteid olles veendunud nende paremuses. Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö. Turumajandus toimub kõigi hüvanguks. Karl Marx kapitalism tähendas niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid ja toodang kuulub kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse. ,,Kapital" kapitalistliku tootmise 2 põhijoont: 1) Toota kasumit 2) Püsida konkurentsis Marx analüüsis tööühiskonda majandusest lähtuvalt. Max Weber sotsioloog. ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim".
42. Defineeri referentsgrupp, ,,in-" ja ,,out-" grupp Referentgrupp juhtgrupp, millest teised lähtuvad. Oluline hoiakute ja arvamuste moodustamisel. Enese identifitseerimine ja võrdlemine teiste gruppidega. In-grupp primaarsed ja sekundaarsed rühmad, kuhu meie kuulume. Out-grupp primaarsed ja sekundaarsed rühmad kuhu nemad(teised) kuuluvad. In-gruppidel on vaenulikkus out gruppide vastu, mida tugevam on meie-tunne seda suurem on vaenulikkus, sest ollakse kindel oma grupi paremuses (kui aru ei saa, siis seletan). 43. Milline mõju on grupisuhetele grupi suurusel? Mida suurem on grupp, seda keerulisem on hoida ühtekuuluvustunnet, saada aru ühtselt ühisest informatsioonist ja seda rohkem on eriarvamusi, mis võib põhjustada grupisiseseid konflikte. 44. Kuidas mõjutab grupidünaamikat sotsiaalne mitmekesisus (Peter Blau ja ta kolleegide uurimus)? Kuna sotsiaalselt mitmekesises grupis on erinevad kultuurid ja rahvused, siis see on jällegi konfliktiallikas.
annaabi.ee 
