Demokraatilikult valitud juhid asendati keskvõimu omadega, juhtidele mitteallumine võrdus riigireetmisega ning sõna- ja teised kodanikuvabadused kaotati. Rahvas nimelt arvas, et vaid Hitleri juhitud partei suudab niinimetatud vaenlastele vastu seista. Niimoodi õnnestus Hitleril kantsleriks tõusta ja hiljem kogu võim enda kätte koondada. Alustati massilist terrorit vasakpoolsete parteide (kommunistide, sotsiaaldemokraadide) suhtes, mõningal määral ka aktiivse paremopositsiooni suhtes, NSDAP-s Hitleri võimalike konkurentide suhtes. Massiline terror viidi üle juutide ja teiste alamrassi esindajate vastu. Üheks natsionalistliku õpetuse tugisambaks sai rassilise puhtuse tagamine juutidelt võeti ära kodakondsus, abiellumine juutidega keelati ning vaimuhaiged ja kurjategijaid ei tohtinud saada lapsi. Riigivõim oli võtnud endale õiguse sekkuda inimeste eraellu. Noorte kasvatamine toimus noorsoliidu Hitlerjugendi kaudu
3. Natsionaalsotsialistliku diktatuuri olemus: (Vt.ka õpik lk.132-133;149-152) · Sisepoliitikas: Keelustati SKP; seejärel ka teised parteid ning kehtestati üheparteiline diktatuur. Riigipäev kaotas igasuguse funktsiooni (käis koos Hitleri kõnesid kuulamas). Riiki valitseti valitsuse määrustega. Alustati massilist terrorit (iseloomulik oli terrori süvevnemine aja jooksul): · vasakpoolsete parteide (SKP; sotsiaaldemokraatide) suhtes. · mõningal määral aktiivse paremopositsiooni vastu. · NSDAP-s Hitleri võimalike konkurentide vastu ("Pikkade nugade öö" 1934.a.; E.Röhmi ja teiste tähtsamate SA e. rünnakrühmade juhtide tapmine). · juutide ja teiste "alamrassi" esindajate vastu ("Kristalliöö" 1938.a.- juutide vastased pogrommid Saksamaal; kodakondsuse äravõtmine; soov teha Saksamaa juudivabaks jne.). Rajati koonduslaagrite süsteem; kus II maailmasõja puhkedes algas ka inimeste
Sisepoliitikas: Keelustati Kommunistlik Partei (SKP), seejärel ka teised parteid ning kehtestati üheparteiline diktatuur. Riigipäev kaotas igasuguse funktsiooni ning käis koos ainult Hitleri kõnesid kuulamas. Riiki valitseti valitsuse määrustega. Alustati massilist terrorit (iseloomulik oli terrori süvenemine aja jooksul): vasakpoolsete parteide (SKP; sotsiaaldemokraatide) suhtes, mõningal määral ka aktiivse paremopositsiooni vastu. NSDAP-s Hitleri võimalike konkurentide vastu (“Pikkade nugade öö” 1934; E.Röhmi ja teiste tähtsamate SA e rünnakrühmade juhtide tapmine). juutide ja teiste “alamrassi” esindajate vastu (“Kristalliöö” 1938 - juutide vastased pogrommid Saksamaal; kodakondsuse äravõtmine; soov teha Saksamaa juudivabaks jne). Rajati koonduslaagrite süsteem, kus II maailmasõja puhkedes algas ka inimeste füüsiline hävitamine
68-69. 2.2. Natsionaalsotsialistliku diktatuuri olemus: A) Sisepoliitikas: · Keelustati SKP; seejärel ka teised parteid ning kehtestati ühepartei diktatuur. · Riigipäev kaotas igasuguse funktsiooni (käis koos Hitleri kõnesid kuulamas). · Riiki valitseti valitsuse määrustega. · Alustati massilist terrorit (iseloomulik terrori süvenemine aja jooksul): vasakpoolsete parteide (SKP; sotsiaaldemokraatide) suhtes. mõningal määral aktiivse paremopositsiooni vastu. NSDAP-s Hitleri võimalike konkurentide vastu ("Pikkade nugade öö" 1934.a.; E.Röhm`i ja teiste tähtsamate SA / Rünnakrühmade juhtide tapmine). juutide ja teiste "alamrassi" esindajate vastu ("Kristalliöö" 1938.a.- juutide vastased pogrommid Saksamaal; kodakondsuse äravõtmine; soov teha Saksamaa juudivabaks jne.). · Rajati koonduslaagrite süsteem, kus II maailmasõja puhkedes algab ka inimeste füüsiline hävitamine.
Sisepoliitikas: Keelustati Kommunistlik Partei (SKP), seejärel ka teised parteid ning kehtestati üheparteiline diktatuur. Riigipäev kaotas igasuguse funktsiooni ning käis koos ainult Hitleri kõnesid kuulamas. Riiki valitseti valitsuse määrustega. Alustati massilist terrorit (iseloomulik oli terrori süvenemine aja jooksul): · vasakpoolsete parteide (SKP; sotsiaaldemokraatide) suhtes, mõningal määral ka aktiivse paremopositsiooni vastu. · NSDAP-s Hitleri võimalike konkurentide vastu ("Pikkade nugade öö" 1934; E.Röhmi ja teiste tähtsamate SA e rünnakrühmade juhtide tapmine). · juutide ja teiste "alamrassi" esindajate vastu ("Kristalliöö" 1938 - juutide vastased pogrommid Saksamaal; kodakondsuse äravõtmine; soov teha Saksamaa juudivabaks jne). Rajati koonduslaagrite süsteem, kus II maailmasõja puhkedes algas ka inimeste füüsiline hävitamine
220-222. Natsionaalsotsialistliku diktatuuri olemus: A) Sisepoliitikas: · Keelustati SKP; seejärel ka teised parteid ning kehtestati ühepartei diktatuur. · Riigipäev kaotas igasuguse funktsiooni (käis koos Hitleri kõnesid kuulamas). · Riiki valitseti valitsuse määrustega. · Alustati massilist terrorit (iseloomulik terrori süvenemine aja jooksul): o vasakpoolsete parteide (SKP; sotsiaaldemokraatide) suhtes. o mõningal määral aktiivse paremopositsiooni vastu. o NSDAP-s Hitleri võimalike konkurentide vastu ("Pikkade nugade öö" 1934.a.; E.Röhm`i ja teiste tähtsamate SA / Rünnakrühmade juhtide tapmine). o juutide ja teiste "alamrassi" esindajate vastu ("Kristalliöö" 1938.a.- juutide vastased pogrommid Saksamaal; kodakondsuse äravõtmine; soov teha Saksamaa juudivabaks jne.). · Rajati koonduslaagrite süsteem, kus II maailmasõja puhkedes algab ka inimeste
Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 10 kuulamas. Riiki valitseti valitsuse määrustega. Alustati massilist terrorit (iseloomulik oli terrori süvenemine aja jooksul): - vasakpoolsete parteide (SKP; sotsiaaldemokraatide) suhtes, mõningal määral ka aktiivse paremopositsiooni vastu. - NSDAP-s Hitleri võimalike konkurentide vastu ("Pikkade nugade öö" 1934; E.Röhmi ja teiste tähtsamate SA e rünnakrühmade juhtide tapmine). - juutide ja teiste "alamrassi" esindajate vastu ("Kristalliöö" 1938 - juutide vastased pogrommid Saksamaal; kodakondsuse äravõtmine; soov teha Saksamaa juudivabaks jne).
esimehena. Uus opositsioon, mida hakati nimetama paremkallakuks, ei saanud forsseerida asju nii, nagu olid seda teinud Trotski ja Zinovjev- ajalehed olid allutatud KK-le, nemad seda kasutada ei saanud. Polnud ka mõeldav apelleerida rahva poole, kutsuda kokku suuri rahvamiitinguid või tööliskoosolekuid, tudengite koosolekuid jne. Kogu sisevõitlus toimus vaid partei kõige kõrgemates tippudes, partei KK-s. Peamine kokkupõrge leidis aset 1929 kevadel, KK järjekordsel aprillipleenumil. Paremopositsiooni vaateid esindas Buhharin. Tema kõne oli õige räige, ootamatult räige. Buhharin ütles otseselt ja avatud tekstiga välja, mis ta kõigest arvab- süüdistas Stalinit NEP-i liiga varases ja kiires likvideerimises, süüdistas teda forsseeritud industrialiseerimises, kategooriliselt oli vastu sellele, et tööstuse industrialiseerimine peaks toimuma talurahva arvelt. Hiiglaslike viisaastakuplaanide koostamist ja ellu viimise katseid nimetas hullumeelsuseks, kõige rohkem ajas
annaabi.ee 
