Volli löüdse, et ei avita siin miski, piät koskilt pääparandust saama. Poolõ versta päält nakas Kribu talu paistma. Peremiis oll vahtsõ vankriratta aidakaartõ veere alla tahenõma säädnü. Tii vei Kribu aida takast müüdä ja ku untsandsgu aidaga kohaguti saiva, läts Kolla haigõn pään palama tulõkõnõ. Ega Kribu peremehel kotun õks viina ei olõ ja kitsivõitu ka tõõnõ, sis ei lääq küsümägi. Võtami paremb vankriratta üten. Ratta ruttu kangli alla ja viil rutõmbale mõtsa varju. Kribu peremehel katõraudnõ, kes tuud tiid, mis saa, ku näge. Pääle mõtsa tõmsiva pisu hinge ja pidäsivä plaani. Kolla sis arvas, et läämi Juurõ Augusti poolõ. Tuul suur talu, hulga sulatsit, noidõ jaos õks midägi hoitas. Volli nõuh ja nii säetigi sammuq Juurõlõ. August kamand aida man, ku näid nägi. Edimedse valuga tahtsõ kõlgusõ ala joosta, a joba nätti tedä. „Tere August. Kos sul kipõt
Tallinn 2010 Õpetussõnu lugedes hakkas mind huvitama laiskuse teema: millistes värvides seda eesti vanasõnades kasutatakse, millised sarnasused ja erinevused on vanasõnadel Õpetussõnadega. Nii Õpetussõnadel kui ka vanasõnadel on didaktiline iseloom. Nende tekst kas õpetab, keelab või käsib midagi otseselt (Õp 6:6; ,,Tee tööd, kuni elad", ,,Tee tööd surmani") või soovitab hinnangute ja üldistuste kaudu (,,Paremb viis virka kui kümme laiska"). Didaktilisus väljendub vast selgeimini: võrdlustes: Õp 26:16 ,,Laisk on iseenese meelest targem kui seitse arukalt vastajat", ka 6:11 (ja 24:34), vanasõnades nt ,,Laisal on aiateivad (nagu) verstapostid", ,,Parem tööd teha mureta kui jõude olla murega", ,,Laisa töö nagu kana haudub mädamuna peal"; personifikatsioonides: Õp 6:11 (ja 24:34) ,,...siis tuleb vaesus sulle kallale otsekui röövel ja puudus nagu relvastatud mees
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid: Vanaema tundis maarohtusid. Tahtis, et õpiks ära, aga ei õppind keegi. Korjas tungalpäid, andis sisse, kui lapsevaevas keegi oli. /---/ Verejooksud emakast. Haigele anti juua veriheina teed või ära närida 3-4 tungaltera. Naiste verejooks õli, sies anneti sisse peenest tuhratud munakoori, valge ärjäpä teed ja jõviki. Ka tunglateri. Nenäst verejookso vasta oli see, et siuti paremb jalg päältpoolt ketrekonti ja pahemb käsi randmest kõvast kinni, äädikatopid pandi nenä, kui johtos sedä õlemä kääperä. Rukkipeade seest korjati tungelteri. Neid söödi verejooksu korral. Ka tungaltera, rukkipeade seest korjatud, verejooksu vastu. Tungaltera korja rukkipeade seest, kuivata ära, tambi katki peenikeses pulbris ja söö, jääb veri kinni. Rukkipeade seest korjati tungalteri, neid söödi verejooksu korral.
Ja sis nuu olliva nii ää et, kui ma nime `järgi `lehmä õigassi enne et: «Kirjäss kossa läät sääl», sis ta `tundse (= tundis) joba ärä. «Tuk võta Kirjäst, Krats võta Kirjäst» sis ta `käändse kohe `ümbre. Nii et ma `saie lehmäkarja man küländ `lulli lüvvä. Sis mul olli joba raamatit üten (= ühes) ja mul olli eegeldämise tüüd üten ja. Lugesi raamatit ja, vahel eegeldi, tei (= tegin) käsitüüd ja, ja kudasi (= kudusin) midägine ja. Sääl olli jo paremb olek. No sis olli joba suuremb ka veidikese. Aga kui kiiniaig `välä tulli, parmu tulliva, no sis `joosiva kurjavaimu vahel `võssa küll käest ärä. Nii et mõnikõrd `võtseva `õkva iku vallale (= nutu lahti), kui kõik `mõtsa, `suurte `mõtsa `sisse `lätsivä laiali. Ei `julgu ämp tõisi `o·smagi minnä ja ei saa kätte sis. Ku vahel suure ikuga `tulli ainaliste manu, sis `tulli `jälle kas esä vai vai `keski, kes `tulli sis jälle appi näid mõtst `välä ajama.
· Kui augustikuul puulehed kollaseks (vahatses) lähevad, tuleb kevadel ruttu hein maha; kui aeglaselt lehed kollaseks lähevad, tuleb hein visalt. · Vanakuu kuival (viimasel veerandil) ei tohi lina külva, saab kerge, kare, tõrva kirbenine (mustad täpid). · Lina tuleb noorel kuul teha, siis saab ta raske ja kiud pehme. · Kui toomel marjade asemel kaunad ilmuvad, siis saavat halb odra suvi. · Noore kuuga om vil'lä tegemine paremb. Kartul vana kuuga, sis saa kartul muredamp, noore kuuga om vesine. Kui noore kuuga külvad erne, sis saava pehme' erne'. Kui vana kuu kuiva sisse lääb, siis saava kaleda. Uba kasus ää vana kuuga ja varra, saa pehme. [] 24 KOKKUVÕTE Esivanemate elu polnud kerge, nad pidid hakkama saama olemasolevaga, mille pidid ise kasvatama või püüdma. Nad ei osanud unistada eksootilistest toitudest, mida meie praegu
anda ära aseme tõttu, kinki kirju karja tõttu! Pane ta mihel meele tõttu, kaasal kalli armu tõttu." Rahvalaul Helmest EESTI VANASÕNU MEHEST, NAISEST JA PEREELUST · Töökus on enam kui rikkus. · Võta naine võrgujäält, mitte kirikust ega kõrtsuteelt. · Ilus naine on silma paradiis, hinge põrgu, rahakoti puhastustuli. · Paremb võta noor ja vaene ku vana ja rikas. · Ei saa kõik kanad õrrele, ei ka kõik neiud mehele. · Ennemb aus vanatütrik ku viletsa mehe naine. · Kaks lindu ehitavad pesa, üks lõhub. · Hopen osta rikkast, naine võta vaesest perest. · Kes laialt otsib, see lahja leiab. · Naine jõuab põllega rohkem välja kanda kui mees koormaga Uusaeg XIVXVII Inimesel tekkis tahe edasi jõuda töös ja ametis majandusinimene ehk homo economicus.
anda ära aseme tõttu, kinki kirju karja tõttu! Pane ta mihel meele tõttu, kaasal kalli armu tõttu.” Rahvalaul Helmest EESTI VANASÕNU MEHEST, NAISEST JA PEREELUST • Töökus on enam kui rikkus. • Võta naine võrgujäält, mitte kirikust ega kõrtsuteelt. • Ilus naine on silma paradiis, hinge põrgu, rahakoti puhastustuli. • Paremb võta noor ja vaene ku vana ja rikas. • Ei saa kõik kanad õrrele, ei ka kõik neiud mehele. • Ennemb aus vanatütrik ku viletsa mehe naine. • Kaks lindu ehitavad pesa, üks lõhub. • Hopen osta rikkast, naine võta vaesest perest. • Kes laialt otsib, see lahja leiab. • Naine jõuab põllega rohkem välja kanda kui mees koormaga Uusaeg XIV-XVII Inimesel tekkis tahe edasi jõuda töös ja ametis –majandusinimene ehk homo economicus.
annaabi.ee 
