gooti stiilis ehitisi Euroopas. Verona Veronas loodaksin ma näha Giardino Giustit mis on 1580 aastal rajatud ning on kaunis Itaalia renessanssaed. Veneetsia Veneetsias tahaksin ma külastada Doodzide paleed. Doodzide palee on gooti stiilis palee Veneetsias. Ravenna Ravennas tahaksin ma külastada San Vitalet mis on linna tähelepanuväärseim ehitis. Firenze Firenzeses tahaksin ma külastada Palazzo Vecchiot mis on massiivne romaani stiilis sakmelise parapetiga kindluspalee. Parapett-Parapett on katust,silda,kaldapealset vms piirav madal säin. Pisa Pisas sooviksin ma külastada Pisa torni,mis on tuntud kui viltune Pisa torn. Torn on tehtud marmorist ja ehitama hakati seda 1173. aasta 9. augustil. Rooma Roomas sooviksin ma külastada Rooma Pantheoni mis on ainus täielikult säilinud Vana-Rooma ehitis. Napoli Napolis loodaksin ma külastada Pio Monte della Misericordiat mis on kirik Napoli ajaloolises keskuses
Selle kahjustuste liigi sisu seisnebkeemilises reaktsioonis sulfaatsete soolade, portlandtsemendis leiduva trikaltsiumaluminaadi ja vee vahel. Tulemuseks on ühend, mida nimetatakse kaltsiumsulfoaluminaadiks. Selle tekkiva ühendi kristallid vōivad pōhjustada märkimisväärset paisumist, müürivuukide lagunemist ja tellismüüride deformatsioone. Vaadeldav kahjustuste liik avaldub peamiselt parapetiga seintel, tugiseintel, samuti ka korstendel. Esimeseks kahjustuste tekkimise märgiks on tavaliselt horisontaalvuukide pikisuunaline pragunemine, mis viitab mördi paisumisele ja sellele järgnevale müüritise kōverdumisele ning pragunemisele. Vt. joonis 21. Pōhjusena vōib mainida seda, et mōningad pōletatud tellised vōivad sisaldada sulfaate. Vundamentide puhul tuleb arvestada ka sulfaatsete pinnasevete olemasoluga 25. Välise kivivoodriga tellisseinte sagedamini esinevad vead
10. Temperatuuri kahjustuse sisu seiseb sellest, et kui konstruktsiooni temperatuur tõuseb, siis toimub selle tagajärjel konstruktsiooni paisumine (paisumine). Kuid kui antud konstruktsioon uuesti mahajahtub, siis ei taasta ta oma esialgseid mõõtmeid ja kuju ning selle tulemusel tekivadgi kiviseintesse praod, kuna müüritis tõmbele hästi ei tööta. Sammuti võivad temperatuurikahjustused avalduda horisontaalsuunaliste pragudena, seda eriti parapetiga seinte puhul parapet ja katuslae konstruktsiooni liitumise piirkonnas. 11. Tuuleerosioon Ühe tellis- ja silikaattelliskonstruktsioonide kahjustuse liigina vib esile tsta erosiooni efekti. Mehaaniline erosioon on eriti levinud tuulistel rannikualadel ning saartel, kuna nendes 26/203 piirkondades on tuule intensiivsus oluliselt suurem vrreldes sisemaaga. Erosiooni sisu seisneb selles, et tuule mjul toimub müüriosakeste eraldumine. Erosiooniefekt avaldub tavaliselt pehmematel müürikividel.
1. ARHITEKTUURNE-TEHNILINE LAHENDUS 1.1. Hoone üldiseloomustus Hoone on 3 korruseline, kus 3-s korrus on ainult 36 m 2. Ehitis on projekteeritud täiskarkassi skeemiga. Jäikust hoonele põikisuunas annavad trepikoda seinad ning pikisuunas - jäikussein. Vahelagede kandvateks osadeks on TAM22 ekstruuder-õõnespaneelid, mis on ka kandvaks konstruktsiooniks katuslael. Katuse konstruktiivne osa on lahendatud selliselt, et katus on tasapinnaline, parapetiga ning sisemise äravooluga. Katuse kaldeks antakse 0°-2,5° ehk i=1:80. Hoone välisseinteks on projekteeritud monteeritavad raudbetoon sanditspaneelid SW Tartu Maja AS-st, mida on kasutatud ka vundamendi soklipaneelina. 1.2. Mahulis-plaaniline lahendus Hoone projekteeritud funktsioon on ametipinnad ehk remonditsehh. Normatiivne kasuskoormus on 3 kN/m2 ning hoonesse on projekteeritud kergkonstruktsioonil olevad kipsseinad, mis on kergesti
60 120 120 60 130 6400 3200 6400 130 1 3 4 5 Lumekoormuse normsuurus maapinnal sk = 1,5 kN/m2 Parapetiga katuse lumekoormuse kujutegurid, katuse kalle 0º 1 = 0,8 w = 2x0,7/1,5 = 0,93 Normatiivne lumekoormus katusele qsk1 = sk · 1 = 1,5 · 0,8 = 1,2 kN/m2 qskw = sk · w = 1,5 · 0,93 = 1,4 kN/m2 Normatiivne lumekoormus seina jooksvale meetrile teljel 1 - ühtlasest koormusest 1: M3 = 1,2 · 0,5 · 6,552 6,67F1 = 0 - kolmnurksest koormusest w 1: M3 = 0,2 · 0,5 · 5 · 4,88 6,67F1 = 0
Sulfaatne korrosioon (atmosfäärist või mujalt keskkonnast tulenev): Selle kahjustuste liigi sisu seisneb keemilises reaktsioonis sulfaatsete soolade, portlandtsemendis leiduva trikaltsiumaluminaadi ja vee vahel. Tulemuseks on ühend, mida nimetatakse kaltsiumsulfoaluminaadiks. Selle tekkiva ühendi kristallid vivad phjustada märkimisväärset paisumist, müürivuukide lagunemist ja tellismüüride deformatsioone. Vaadeldav kahjustuste liik avaldub peamiselt parapetiga seintel, tugiseintel, samuti ka korstendel. Esimeseks kahjustuste tekkimise märgiks on tavaliselt horisontaalvuukide pikisuunaline pragunemine, mis viitab mördi paisumisele ja sellele järgnevale müüritise kverdumisele ning pragunemisele. Vt. joonis 21. Phjusena vib mainida seda, et mningad pletatud tellised vivad sisaldada sulfaate. Vundamentide puhul tuleb arvestada ka sulfaatsete pinnasevete olemasoluga 23. Välise kivivoodriga tellisseinte sagedamini esinevad vead
(vt. graafilise osa keldrikorruse plaani). Ehitis on projekteeritud täiskarkassi skeemiga. Jäikust hoonele pikisuunas annavad kummagi trepikoja 1 sein ning põikisuunas hoone mõlemast otsast algavad trepikoja seinad jätkudes kuni järgmise teljeni. Vahelagede kandvatekes osadeks on E-betoonelemendi HCE 220 ektruuder-õõnespaneelid, mis on ka kandvaks konstruktsiooniks katuslael. Katuse konstruktiivne osa on lahendatud selliselt, et katus on parapetiga lamekatus, mis on sisemise äravooluga. Katuse kaldeks antakse 5° ehk i=1:20. Hoone välisseinteks on projekteeritud monteeritavad raudbetoon sandwich paneelid 310 mm samuti E-Betoonelemendist, soklipaneelideks on samad raudbetoon sandwich paneelid, erinevus vaid soojustuse paksuses, mis solkipaneeli puhul on 120 mm. Siseseinad on kergvaheseinad metallkarkassil kipsseinad, niisketes ruumides vastavalt niiskuskindel kips
1 ARHITEKTUURNE OSA 1.1 Hoone üldiseloomustus Hoone on 3 korruseline, kus 3. korrus on ainult 36 m 2. Ehitis on projekteeritud täiskarkassi skeemiga. Jäikust hoonele põikisuunas annavad trepikoda seinad ning pikisuunas - jäikussein. Vahelagede kandvateks osadeks on TAM22 õõnespaneelid, mis on ka kandvaks konstruktsiooniks katuslael. Katuse konstruktiivne osa on lahendatud selliselt, et katus on tasapinnaline, parapetiga ning sisemise äravooluga. Katuse kaldeks antakse 0°-2,5° ehk i=1:80. Hoone välisseinteks on projekteeritud monteeritavad raudbetoon sandvitspaneelid SW (AS Tartu Maja), mida on kasutatud ka vundamendi soklipaneelina. 1.2 Hoone tehnilised andmed Näitajate arvutamisel on aluseks võetud ET-1 0301-0481. Tabel 1 Hoone näitaja Suurus/ühik Hoone pikkus 42,9 m
villas vajalik eraldi soojustus. Käiguteed pööningul on vajalikud, samuti puistevilla servade kaitsmine kaldu tuuletõkestusega (tuuletõke üle pööningu pole vajalik). Katuseaknad alumine ja ülemine soojustussõlm ning palede soojustamine sageli probleemiks. Samuti tuulutuse möödavool aknast.Tootja sõlmedel pole tuuletõket- korrektsed sõlmelahendused väga olulised. Parapetiga lamekatused (profiilplekil ja kandval r/b paneelil). Vajalik lähtuda katuse materjalist (SBS katus vajab kindlasti tuulutust, PVC katus võib olla projekteerija loal tuuldumatu). Küsimuseks kihtide koostöö, aurutõkke asetus ja läbitüübeldus, soojustuse paksuse arvutamine juhul kui soojustuses on tuulutussooned, väljatuuldumise võimaluste tagamine läbi parapetisõlme, liitesõlmede ja lisatuulutite.
kondensniiskuse eemaldamiseks. Selleks paigaldatakse püst ja rõhtvuugi ristumiskohtadesse ning lisaks paneelide-vahelistesse horisontaalvuukidesse sammuga 2000 mm plastiktorud läbimõõduga 10 mm. Paneeli välispinna viimistluseks on värvitud pind. Postidelt koormust vastuvõtvad raudbetoon kannvundamendid monteeritakse. Postide all olevate vundamentide taldmike mõõdud on 1000x1000 mm. Vundamendi kõrgus on 350 mm. Vundamendi rajamissügavuseks on 1,150 m. Hoonele on projekteeritud parapetiga lamekatus. Katusele kallete andmiseks on kasutatud kergkruusa. Soojustust on 150+50 mm, mille peale on paigaldatud 2 kordne SBS bituumenkate. Hoonesse on neli sissepääsu. Peasissepääs hoonesse asub põhjasuunas. Kõikide sissekäikude ette on betoonist valatud pandus. Hoone ees asub asfaltbetooniga kaetud autoparkla, mille sissepääs on Vanalt tänavalt. Ümber hoone asub samuti asfaltbetooniga kaetud sõidutee. Krunti piirab aed kõrgusega 1,2 m.
Joon. 10.2.3 Lamekatuste koormistsoonid ja arvutuskõrgus Tabel 10.2.3 Lamekatuste välisrõhutegurid Tsoon F G H I cpe,10 cpe,1 cpe,10 cpe,1 cpe,10 cpe,1 cpe,10 cpe,1 Täisnurkne räästas - 1,8 - 2,5 - 1,2 - 2,0 - 0,7 - 1,2 ±0,2 Parapetiga hp/h = 0,025 - 1,6 - 2,2 - 1,1 - 1,8 - 0,7 - 1,2 ±0,2 räästas hp/h = 0,05 - 1,4 - 2,0 - 0,9 - 1,6 - 0,7 - 1,2 ±0,2 hp/h = 0,10 - 1,2 - 1,8 - 0,8 - 1,4 - 0,7 - 1,2 ±0,2 Kumer r/h = 0,05 - 1,0 - 1,5 - 1,2 - 1,8 - 0,4 ±0,2 räästas r/h = 0,10 - 0,7 - 1,2 - 0,8 - 1,4 - 0,3 ±0,2
annaabi.ee 
