Press, 2007. Lugemismaterjali antiigipärandi 1. loengu juurde: lk 173187 (pdf-fail olemas ÕISis, kodutoo1_Kaldellis_tekst.pdf) Küsimused: 1) Kuidas suhestusid katkendis kirjeldatud perioodil kristlus ja antiik üksikute autorite kontekstis? Too näiteid. Umbes kuuendal sajandil hakkas antiigi pärand oma varjusurmast ärkama, kuid ei lisanud veel oma motiive kristlikku kultuuri, vaid eksisteeris paralleelsena. Näiteks kirjutas Nonnos Panopolisest poeemi Dionysosest Indias ning ka parafraasi Johannese evangeeliumist. Paralleelselt leidus nii paganlikke ja erootilisi kui ka kristlikke luuletusi. Viiendal kuni seitsmendal sajandil arenes välja kristliku klassitsismi zanr, milles leidus motiive antiigist. See lõpes pärast Bütsantsi ja Pärsia vahelist sõda seitsmendal sajandil. Hiljem võeti antiigist motiive alles kaheksanda sajandi lõpus, mil Ignatios proovis siduda
1. Kui kujutamiskiired väljuvad ühest kindlast punktist (silmapunktist S), siis saadakse objekti tsentraalprojektsioon. Objekti paralleelprojektsioon puhul on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. Silmapunkt lõpmata kaugel. 2. Paralleelprojektsioon jaguneb kald- ja ristprojektsiooniks. Need erinevad üksteisest kujutamiskiirte ekraanile langemise nurga poolest. 3. Sirgjoone projektsiooniks tuleb erijuhul punkt, siis kui sirge ühtib kujutamiskiirega. 4. Tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik juhul, kui teda projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasapinnas. 5. Sirglõigu moondetegur näitab mitu korda on lõigu projektsiooni pikkus lõigu tegelikust pikkusest väiksem. Sirgjoone paralleelprojektsiooni pikkus Sirglõigu tegelik pikkus 6. Ristprojekteerimisel loetakse moondetegur üheks, täpne suurus 0,82. Paralleelprojek...
kindlasse süsteemi 1970. aastail ameerika psühholoog R. Gagne. Ta lähtus oletusest, et õpioperatsioone saab vaadelda hierarhias. Madalaimal astmel on klassikaline tingitus ehk signaalide eristama õppimine. Aste kõrgemal paikneb instrumentaalne õppimine, sellest edasi tuleb reaktsioonijadade õping, seepeale sõnaliste assotsiatsioonide tasand, mõistete eristamise ja moodustamise omandamine ning lõpuks probleemilahendamise oskus. Tänapäeval käsitatakse õpioperatsioone paralleelsena. Õppimise kognitiivset protsessi võib vaadelda ka vaimse tegevuse operatsioonide jadana: enesehäälestamine -> tähelepanu koondamine -> tajumine -> teabe vastuvõtt -> teabe mõistmine -> meeldejätmine -> meeldetuletamine -> õpitu kasutamine -> lõplik omandamine. Kognitiivse emotsiooniteooria teeneks on atributsiooni osa rõhutamine tundeelus: tundmuste aluseks peetakse toimuvale tähenduste omistamist ja olukordade lahtimõtestamist, aga ka oma elamusele seletava tõlgenduse otsimist.
info vastuvõtuks, lahtimõtestamiseks ja probleemide lahendamiseks tarvilike sisemisi mudeleid. R. Gagne vaatles hierarhias: madalaimal astmel on klassikaline tingitus ehk signaalide eristama õppimine, aste kõrgemal paikneb instrumentaalne õppimine, sellest edasi tuleb reaktsioonijadade õping, seepeale sõnaliste assotsiatsioonide tasand, mõistete eristamine ja moodustamise omandamine ning lõpuks probleemilahendamise oskus. Tänapäeval ei vaadata enam hierarhias vaid paralleelsena õpioperatsioone. Kognitiivsed strateegiad osutavad inimeste tavadele analüüsida ja kodineerida oma taju, mälu ja mõttetööd. Strateegiad: ainekäsitluse skeemid, mälutehnikad, probleemanalüüsija lahenduse võtted, loova mõtlemise meetodid jne. Kognitiivne stiil iseloomustab seda, milliseid põhistrateegiaid inimene kasutab välismaailma tundmaõppimisel, info hankimisel, probleemide lahendamisel. 8. Vilumuste omandamise etapid.
lahendamiseks tarvilike sisemisi mudeleid. R. Gagne vaatles hierarhias: madalaimal astmel on klassikaline tingitus ehk signaalide eristama õppimine, aste kõrgemal paikneb instrumentaalne õppimine, sellest edasi tuleb reaktsioonijadade õping, seepeale sõnaliste assotsiatsioonide tasand, mõistete eristamine ja moodustamise omandamine ning lõpuks probleemilahendamise oskus. Tänapäeval ei vaadata enam hierarhias vaid paralleelsena õpioperatsioone. Kognitiivsed strateegiad osutavad inimeste tavadele analüüsida ja kodineerida oma taju, mälu ja mõttetööd. Strateegiad: ainekäsitluse skeemid, mälutehnikad, probleemanalüüsi-ja lahenduse võtted, loova mõtlemise meetodid jne. Kognitiivne stiil iseloomustab seda, milliseid põhistrateegiaid inimene kasutab välismaailma tundmaõppimisel, info hankimisel, probleemide lahendamisel. 8. Vilumuste omandamise etapid.
Kiirusi v M ja v N mastaabis kujutavate vektorite pikkused pm = vM / µv , pn = v N / µv kus µv - kiirusplaani mastaabitegur. Märk " " tähise kohal näitab siin ja edaspidi, et tegemist on lõiguga joonisel. Lõigu pm kanname joonisele lähtuvana poolusest p paralleelsena v M -ga. Lõigu otspunktist m tõmbame ristsirge lüli punkte M ja K läbiva sirge suhtes. See sirge on suhtelise kiiruse v MK siht. Analoogiliselt kanname kiirusplaanile lõigu pn paralleelsena v N -ga ja tema otspunktist n ristsirge lüli punkte K ja N läbiva sirge suhtes. Saame suhtelise kiiruse v KN sihi. Vektorvõrrandit 2
valitud punkti M, saamegi sirge ja tasandi kujutiste l6ikumiskohas l6ikepunkti kald- 1. Uldasendilinesirge muutub nivoosirgeks projektsiooni (Ll = s1 x 611). P6firdtoimingu abil lisaekraani suhtes, mis on v6etud mdirataksel6ikepunktipealt-ja eestvaade(L' paralleelsena antud sirgega. Selleks ja L") ldhtekaksvaatel. t6mmataksekaksvaatellisaekraanimddrav telg u paralleelseltsirge uhe kujutisega ( u l l s ' v 6 i u l l s" ). 2. Nivoosirgemuutub projekteerivaks sirgeks lisaekraanisuhtes,mis on v6etudristiantud sirgega(u I h' v6i u I f"). 3. Uldasendilinetasand muutub projekteeri- vaks tasandikslisaekraanisuhtes.mis on v6etudristiselletasanditihe jailgsirgega v6i nivoojoonega(u J_p" v6i u J
Fookuste ja peapunktide asukohad on määratud süsteemi ehitusega, nende arvutamist võib vaadata Saveljevi õpikust (I. Saveljev. Füüsika üldkursus. Tallinn 1979, 3.kd., lk 25 - 45). Veel paar terminit: · peapunkti ja fookuse vaheline kaugus on fookusekaugus, · selle pöördväärtus on optiline tugevus. Peatasandid ja peapunktid. Esimesse peapunkti langev kiir väljub teisest esialgsega paralleelsena(kiire tegelik käik on kujutatud sinisega). Edasi on lihtne: teades fookusekaugust ning arvestades, et · teljega paralleelne kiir läbib pärast murdumist fookuse. · eesmisse peapunkti langenud kiir väljub tagumisest peapunktist esialgsele paralleelsena, saame joonlaua abil konstrueerida suvaliste kiirte teekonna läbi kogu süsteemi ning arvutada meid huvitavad suurused geomeetria-trigonomeetria valemite abil. Siit ka meetodi nimetus - geomeetriline optika.
annaabi.ee 
