Siinkohal võin tuua üsna lihtsakoelise näite enda gümnaasiumi kogemusest. Selleks ajaks, kui mina Audentesesse astusin, eksisteeris kool juba Audentese Erakooli nime all, kuid üsna kiirelt tajusin ära vanemate klasside(spordiklassid ja eraklassid) vastuseisu üksteise suhtes. Kuigi spordikooli ja erakooli ühildumisest oli juba mitu aastat möödas, oli vimm rivaalitsejate vahel kandunud edasi nooremate klasside õpilasteni. Ka minu klass ja paralleelklassid võtsid algul teiste eeskujul sarnase hoiaku aga juba järgmiseks õppeaastaks oli see leebunud. Hariduse omandamine saab alguse maast madalast ning selleks, et õpilane saaks kasvades täisväärtusliku kogemuse ning parimad võimalused arenemiseks, on oluline luua selleks parim keskkond. Kuna haridussüsteem nagu ka kõik muu siin maailmas, on pidevalt arenev, julgen ma loota, et minu tulevane õpetajapanus on abiks loomaks rikkam ning avaramate vaadetega õpikeskkond.
Mõned on ette jõudnud, mõned maha jäänud. Individualiseerimise põhilise võimalusena nähakse kiirem tempo ette lastele, kes on andekamad ning mida on võimalik organiseerida laste üleviimisega iga poole või kolmandiku aasta järel. Kuna selleks aga puudusid klassid ja piisav hulk õpetajaid, leiti teine lahendus: üksikud eriti andekad lapsed töötavad eraldi õpetuaja juhatuse all ja ,,hüppavad" üle klassi, linnades moodustatakse paralleelklassid, kus üleviimine mitu korda aastast on võimalik. (Eisner 1985: 18) Lasteaedades, kus on mitu rühma samas vanusevahemikes, võiks olla võimalik selekteerida tublimaid ning püüdlikumaid nendest, kes endale aega võtavad. Minu enda lapse rühmas on näha, kuidas ühed kolmeaastased räägivad ladusalt ning on juba ise emmed valmis ning aitavad õpetajatel teisi kantseldada kui mõni ei oska veel sukapüksegi jalga panna ning ega ta ei taha ka.
Otsuse langetab inimene ise või tema vanemad. Nooremates vanustes on otsustajaks tema ema või isa. Haridusotsus langetatakse lähtudes edasiõppimise oodatavast kasust. · Õpilaste grupeerimine koolis ebavõrdsuse tekitamine jätkub. Üks moodus kuidas see võib tekkida on õpilaste grupeerimine koolis. Paigutatakse erinevatesse klassidesse, mõnikord lähtudes õpilaste oletatavatest võimetest. Mõnikord saavad erinevad paralleelklassid erinevat õpetust. Mõnikord loovad paralleelklassid erinevaid eeldused edasiõppimiseks. · Koolide vaheline ebavõrdsus põhi ja keskkoolid on erineva tasemega. Kooli taset näitavad nt õpilaste keskmine akadeemiline edukus, kõrgkooli sissesaanute protsent, kooli prestiiz lapsevanemate jt seas, kooli materiaalsed ressursid, kooli selektiivsus. · Koolide efektiivsus kuivõrd koolid muudavad sisendid (õppevahendid, õpetajate
Kirjeldage palun lühidalt! - Kindlasti oli selles osas puudujääke, aga tol ajal ei osanud me sellele tähelepanu pöörata. Pingid olid nagu olid, juhtus ka kasvule ebasobivat mööblit. Ruum oli siiski soe ja valgustatud. - Tol ajal selle peale ei mõeldud. Muidugi oli hea, kui klassis olid uued pingid, kuid vanadel ülevärvitud pinkidel oli oma iseäralik hõng. Mida üldse tähendab õpilassõbralik klassiruum? - Algklassides olid liitklassid, hiljem linnakoolis paralleelklassid. Mitte-õpilasesõbralikkust ei täheldanud. Võib-olla pisut suur õpilaste arv- 30! - Klassiruumid olid tavalised, keemia- ja füüsikaklassid olid varustatud vajalike abivahenditega. - Klassiruumid olid igati nõuetele vastavad. - Ahjuküte, petrooleumlamp. - Korralikult värvitud iga õppeaasta alguseks ja selle aja kohta ,,head". Milline oli/ on kord ja distsipliin tunnis ja vahetunnis? Kirjeldage palun! - Distsipliin oli tunnis hea, v.a. mõnedel õpetajatel, kes ei osanud
· Lääne ühikonnas toimub stratiftseerumine aina o mõnikord lähtudes õpilaste oletatavatest rohkem IQ alusel intelligentsed inimesed jõuvad võimetest parematele kohtadele, vaesemad aga mitte nii headele o -mõnikord saavad erinevad · Intelligentsus on suures osas pärilik paralleelklassid erinevat õpetust · Seega sotsiaalne staatus pärilik o -mõnikord loovad paralleelklassid erinevad eeldused edasiõppimiseks. Haridus · Klassisisene grupeerimine ühe klassi õpilased · Hariduslik ebavõrdsus oluline ebavõrdsuse jaotatakse õppetöö käigus erinevatesse gruppidesse.
· Töölisklassi noored arvestavad otsuse tegemisel rohkem enda akadeemilist võimekust kui keskklassi noored · Töölisklassi noorte jaoks on õppimise oodatav kasu väiksem kui keskklassi noorte jaoks Õpilaste grupeerimine koolis · Klassidevaheline grupeerimine, tracking õpilased paigutatakse erinevatesse (paralleel-) klassidesse ... - Mõnikord lähtudes õpilaste oletatavatest võimetest - Mõnikord saavad erinevad paralleelklassid erinevat õpetust - Mõnikord paralleelklassid erinevad eeldused edasiõppimiseks · Klassisisene grupeerimine ühe klassi õpilased õppetöö käigus erinevatesse gruppidesse Kooli kvaliteet Kas eliitkoolis käimine teeb õpilase targaks ja edukaks? Kas heas koolis käimine mõjutab inimest sõltumatult inimese perekondlikust päritolust ja andekusest? Võib olla tulevad heasse kooli lihtsalt jõukate vanemate andekad lapsed, kes on edukad tänu
Oluline on erinevate ühiskondade puhul arvestada, kuidas on erinevad haridussüsteemid üles ehitatud. Sotsioloogid arvavad, et mida rohkem on haridussüsteemis harusid (nagu Saksamaal), seda enavõrdsem on ühiskond. Koolisisene ebavõrdsus. Õpilaste grupeerimine klassidesse (tracking) õpilased paigutatakse erinevatesse (paralleel-)klassidesse... Mõnikord lähtutakse õpilaste oletatavatest võimetest Mõnikord saavad erinevad paralleelklassid erinevat õpetust Mõnikord loovad paralleelklassid erinevad eeldused edasiõppimiseks. Klassisisene gruppeerimine - ühe klassi õpilased jaotatakse õppetöö käigus erinevatesse gruppidesse. Hariduse ülepakkumine. Osad uurijad arvavad, et hariduse mõju töökarjäärile on langenud, kuna haritud inimesi on nii palju, et see pole enam tööturul mingi eelis. Haridus on vajalik, kuid mitte piisav tingimus hea töö saamiseks. Sugu
annaabi.ee 
