Tegi autori tekstidesse ettekande ajal oma korrektuure laiendades klaveri faktuuri ja akorde. Tavaliselt ei täitnud kontsertprogramme vaid üks interpreet. Liszt oli aga esimene, kes hülgas kõik kaasesinejad, öeldes prantsuse päikesekuninga Louis XIV ümbermõtestatud sõnadega: "Kontsert, see olen mina." 17. Transkriptsioonid, parafraasid. Lisaks klaveriliteratuurile esitas Liszt oma kontsertidel ka transkriptsioone, parafraase ja fantaasiaid soololauludest, ooperiaariatest, avamängudest ja ansamblitest, sümfooniatest, keelpillikvartettidest, klaveritriodest. Selles eesmärgiks oli vähetuntud, kuid väärtuslike teoste propageerimine (näiteks Schuberti ja Schumanni laulud, Wagneri ooperiaariad, osad Berliozi sümfooniaist). 18. Orkestraalsuse taotlus Iseloomulikuks jooneks oli klaveri orkestrile lähendamise püüe. Selle taotluseks oli
Kui Chopin 1829. aastal Viinis esines oli tema kontserdil kaastegev isegi ballett. Liszt oli esimene, kes hülgas kõik kaasesinejad, öeldes prantsuse päikesekuninga Louis XIV ümbermõtestatud sõnadega: "Kontsert, see olen mina." 2. Repertuaar. Kõige enam armastas Liszt romantilise ajastu muusikaliteratuuri. Klassikutest mängis ta Bachi ja Beethovenit. Peale klaveriliteratuuri esitas Liszt oma kontsertidel veel transkriptsioone, parafraase ja fantaasiaid soololauludest, ooperiaariatest, avamängudest ja ansamblitest, sümfooniatest, keelpillikvartettidest, klaveritriodest jne. Eesmärgiks oli vähetuntud, kuid väärtuslike teoste propageerimine (Schuberti ja Schumanni laulud, Wagneri ooperiaariad, osad Berliozi sümfooniaist jne.). Lisaks kõigele esitas Liszt oma kontsertidel improvisatsiooni publiku poolt antud teemale. 3. Orkestraalsuse taotlused. üheks tolle ajastu pianismi iseloomulikumaks jooneks oli klaveri
Oli tavaks, et kontsertprogramme ei täitnud ainult üks interpreet. Kui Chopin 1829. aastal Viinis esines oli tema kontserdil kaastegev isegi ballett. Liszt oli esimene, kes hülgas kõik kaasesinejad, öeldes prantsuse päikesekuninga Louis XIV ümbermõtestatud sõnadega: "Kontsert, see olen mina." Kõige enam armastas Liszt romantilise ajastu muusikaliteratuuri. Klassikutest mängis ta Bachi ja Beethovenit. Peale klaveriliteratuuri esitas Liszt oma kontsertidel veel transkriptsioone, parafraase ja fantaasiaid soololauludest, ooperiaariatest, avamängudest ja ansamblitest, sümfooniatest, keelpillikvartettidest, klaveritriodest jne. Eesmärgiks oli vähetuntud, kuid väärtuslike teoste propageerimine (Schuberti ja Schumanni laulud, Wagneri ooperiaariad, osad Berliozi sümfooniaist jne.). Lisaks kõigele esitas Liszt oma kontsertidel improvisatsiooni publiku poolt antud teemale. Orkestraalse kõla saavutamiseks kasutas ta mitmesuguseid võtteid. Pannes parema pedaali
tugevama mõjuga. Teksti tegemine 1. Reporter peab näitama, mitte seletama. Tuleb rääkida häältest, lõhnadest, värvidest ja tuua palju näiteid. Näitamine haarab lugeja kaasa, paneb sündmust ette kujutama, ise järeldusi tegema. 2. Kirjutada tuleks inimestest, mitte ideedest. Ideed tuleks anda inimeste kaudu. Tuleb lasta tegelastel tegutseda ja kõnelda. Tuleks kasutada palju tsitaate, vähe parafraase ja autoriteksti. Aitab lugu dramatiseerida, iseloomustab tegelasi, toob neid lugejale lähemale ja tõstab loo ustavust. 3. Kasutada üksikasjalust, konkreetseid detaile. Peab märkama suurusi, kaalu, asjade arvu, värvi, lõhnu jne. Sõna ja lause 1. Kasutada konkreetseid sõnu ja vältida üldise tähendusega sõnu 2. Vältida tuleks kordusi. 3. Igal juhul vältida klišeesid. 4
ja halvasti põhjendatud käsu täitmisest keelduti, kuid rahumeelsete juutide, ka naiste ja laste, tapmisest mitte kunagi. Kokkuvõte Referaadi eesmärgiks oli saada selgusele, et millega suutis ajalookangelane Adolf Hitler võluda nii suuri rahvamasse. Ta populaarsus oli siiski 70% võrreldes tavalise 50-51% -ga. Selle teema uurimises aitasid kaasa väga paljud autorid, kelle tsitaate ja parafraase olen enda töös kasutanud. Nende inimeste arvamused langevad ka enamusel määral kokku ning seetõttu on mul võimalik teha populaarsuse põhjustest üldistus. Inimesi on alati sümpatiseerinud tugevad liidrid ning Adolf Hitler seda ka oli. Ta sooritas kõige laiaulatuslikumad ja täielikumad sotsiaalsed reformid maailma ajaloos. Ja mis põhiline, need kandsid ka kiiresti vilja. Põhieesmärgiks oli anda majanduskriisi ajal tööd ja leiba miljonitele
POSTMODERNISM KIRJANDUSES Kui modernism esitas ebakindlat, kuid enamasti siiski mingeid selgeid taotlusi ja eesmärke omavat maailmapilti, siis postmodernistlikus kirjanduses näib maailm olevat killustunud. Ei näi olevat suuri eesmärke, taotlusi ega väärtusi; lähendab üksteisele kõrgkultuuri ja massikultuuri, ülevalt ja madalalt; segab sageli omavahel tegelikkust ja väljamõeldist, algupärast teksti ning tsitaate ja parafraase; on sageli mänguline ja lõbus. Postmodernistlikest autoritest peaksid gümnaasiumiõpilased kindlasti teadma selliseid nimesid nagu Jorge Luis Borges, Gabriel Garcia Marquez, Umberto Eco, Ian McEwan, Italo Calvino jne Eestis sai postmodernism kunsti- ja kultuurimaastikul moeideoloogiaks taasiseseisvumise järel, vabanenuna nõukogude kultuurikammitsaist. 18
Uudise ülesehitus JUHTLÕIK JA SISSEJUHATUS Uudise algmaterjaliks on kogum eri allikate tsitaate ja parafraase, faktidetaile, autori tähelepanekuid, taustainfot jne. See kogum tuleb süstemaatiseerida ja järjestada. Euroopa- Ameerika ajakirjanduses on üks põhimall: pööratud püramiid. Sellel on kolm osa: juhtlõik, teema arendus ja lisamaterjal. Kasutatakse ka teisi kompositsioonimudeleid: püramiidi, kronoloogilist ülesehitust jm. Pööratud püramiidi puhul koondub olulisem info juhtlõiku. Kõige olulisem on uudise algus ehk avalõik-avalõigud(sissejuhatus, kapsel)
Tamme), mida iseloomustasid anarhistlikud lähtekohad, väikekodanliku heaolu kriitika, räme keelekasutus. Enne 1980. aastate teist poolt see ametlikku kultuuri ei sobinud, kuigi just Nõukogude keskkond aitas kujundada eesti punki. Levisid mitmekesised suundumused: jõuda kaasaegsesse maailma, mängida läbi varasema Euroopa kirjanduse suundumusi, taastada traditsioone ja luua uusi. Kirjandusse tulid släng ja argikeel nn madal stiil. Kasutati palju viiteid, tsitaate ja parafraase kollaazitehnikat, mis iseloomustab postmodernismi. Postmodernistlikus kirjanduses on lubatud kõik, see on eksperimentaalne ja eklektiline. Üheseolt seda iseloomustada ei saa. Modernism sattus tähelepanu keskpunkti, selle edasiarendused muutusid avangardsemaks, naljad absurdsemaks. Realistlik ja uussümbolistlik laad jäid samuti, kuid muutusid. Nüüdisluulet iseloomustavad kompositsiooniline vabadus, vabavärss, fragmentaarsus, erinevate zanride segunemine. Alles
annaabi.ee 
