Internetikasiinode valmistaja Andres Septer tutvustas meile firmasisesest hierarhiat. Ta rääkis sellest, et igas infotehnoloogiafirmas on kaks poolt: pintsaklipslased ehk äripool ja ,,itivennad" ehk teeninduspool. Laias laastus teeb teeninduspool raha teenimise võimalikuks ning äripool realiseerib selle võimaluse. Ta rõhutas, et mingist hetkest alates on igal firmal äripoolt vaja, et maksimaalselt palju kasu saada. Ta rääkis ka tööturu paradoksist, mis tähendab, et tööle saada on vaja töökogemust, kuid tööandjal on vaja, et töötajal oleks töökogemus, et teda tööle võtta. Ta rääkis, et on erinevad võimalused, kuidas seda vältida, näiteks võtavad suurfirmad praktikante, mis loomulikult jätab inimese CV-sse positiivse jälje. Samuti selgitas ta meile seda, et ühes töökohas õpitu võib olla teises kohas täiesti kasutu, kuna
,,Mitte kunagi mitte keegi ei mõista nii nagu mina." K elu on tema filosoofiat mõjutanud. Loobus abielust, et ennast avastada. Leiab, et eksistentsi e. olemist ei saa võtta iseenesestmõistetavana. Ütleb, et suurema osa ajast inimene tegelikult ei ela. ,,Mitte tunnetatud ja mitte tahetud eksistents ei ole eksistents." Ütleb, et inimene peab olemasolemise läbi tunnetama. Senine olemasolev filosoofia pidurdab eksistentsi mõistmist. Räägib elu paradoksist (vastuoludest). Seisneb selles, et iseennast ja ümbritsevat saab mõista ainult minevikus, mitte tulevikus, samas elada tuleb ettepoole suunatult e. tulevikus. ,,Päriselus ei tee me igapäevavalikuid analüüsi põhjal, vaid teeme valikuid kire põhjal." Küsib: mis on tõde? Tõde on midagi subjektiivset ja seda pole võimalik leida filosoofias, sest filosoofia ei anna inimestele läbitunnetatud eesmärki, mille nimel elada, töötada ja surra. Kas on olemas objektiivne tõde
väärtus) kui ka objektiivsest väärtusest (vastand: subjektiivne). 15. Väärtuste ja moraali seos Väärtuste kaudu, me tuletame selle, mis on oluline ja millised moraaliprintsiibid neid väärtusi säilitada, arendada aitavad. 16. Väärtused on objektiivsed, platon, Me soovime Head, sest see on Hea. Samas väidab subjektivist Perry, et väärtus on pelgalt huviobjekt. 17. Sensualism ja satisfikatsionism masohhismi paradoksist. Masohhist naudib valu(aistinguna) rahulduse mõttes. Ta ei naudi valu aistinguna aistingu mõttes. See nauding valust on tema peas, psühholoogiline. 18. Eetikatõed on olemas objektivistide kohaselt, kuna neile on moraalinormid sõltumatud ning seega tõed. Subjektivistide jaoks seevastu on moraalinormid sõltuvad ning seega ei saa neid tõdedeks lugeda. 19. Fakti-väärtuse seos.Naturalism:moraaliotsused on väited, mis osutavad eetilistele fakiväidetele
sealt monoteismile. Samas on eriti Hiina ja India usundeid polüteismi ja monoteismi skaalal raske
määratleda.
Jumalatõestused
Jumala(te) olemasolu või mitteolemasolu kohta on esitatud palju tõestusi ning neile vastuväiteid.
On näiteks väidetud, et kui mitte postuleerida ühe, igavese Jumala olemasolu, siis on universumi
olemasolu seletamatu, sest ei ole võimalik, et miski tekib eimillestki. Teiselt poolt on väidetud, et
miski päritolu eimillestki tuleneb vältimatult eimiski paradoksist. Paljud on väitnud, et Jumalasse
uskumine sõltub usust, mitte mingist argumendist või tõestusest, ning ükski niisugune argument ei
saa olla kindel või lõplik tõestus.
Kirik (
pahesid. Näiteks luksus, mis on nagu nemadki sündinud jõudeelust ja inimlikust alpusest. Harva esineb luksust ilma teaduste ja kunstideta, ja mitte kunagi ei esine teadused ja kunstid ilma temata. Ma tean, et meie filosoofia, mis on alati nii pakil kummalistest mõtteteradest, väidab, et luksus annab riigile sära; et luksus on kindlaks märgiks rikkusest, ja et ta võib olla koguni abiks rikkuse suurendamisel. Mis järeldus tuleb teha sellest paradoksist, mis on nii vääriline sündima meie päevil? Ja mis saab voorusest, kui tekib vajadus rikastuda ükskõik mis hinna eest? Muistsed poliitikud rääkisid vahetpidamata kommetest ja voorustest; meie omad räägivad ainult ärist ja rahast. Üks ütleb teile, et sellel ja sellel maal maksab inimene nii palju, kui suure summa eest ta müüdaks Alzeerias; teine leiab sellest arvestusest lähtudes riigid, kus inimene üldse mitte midagi ei maksa, ja koguni niisugused, kus ta maksab vähem kui
tegutseb oma reeglite järgi). Krullile sõnul on ühe kirjaniku sees on kaks kirjanikku: 2 teineteisest lahknevat loominguperioodi (1. Alliksaar on tugevalt mõjutatud Arbujatest ja nii arbujalik, et isegi arbujad ise pole nii arbujad. Viib arbujad loogilise lõpuni või äärmuseni ning vaimsed väärtused tõstetakse esiplaanile. 2. periood on arbujate eitus barokne illusionist, programmiline avangardist, luule on paradoksist pillerkaar). ,,Olematus võiks ju ka olemata olla" (1968) ja ,,Luule" (1976) Rummo koostatud. Luulekogu ,,Päikesepillaja" (1997) kogutud käsikirjadest, peaaegu täielik A looming. Üks väheseid luuleraamatuid, mida sajandivahetusel saatis edu (A legend). Sel on suunav tähendus 60ndate situatsioonis, mil oli A tugev mõju teistele luuletajatele, kuid ka hiljem. A luule avaldamise katsed ebaõnnestuvad. Alliksaar on tunnustamata autor.
See aga astub vastu senistele hierarhilistele võimusuhetele ning ka perekondlikele suhetele kõiki inimesi peab armastama võrdselt, kuid armastus Jumala vastu peab olema suurem kui armastus teise inimese vastu. 22. Augustinus kahte sorti inimlikust armastusest ning kahest riigist (linnast) Augustinuse käsitlus armastusest on Platonliku erose ning kristliku agape tõlgendamine ning edasi arendamine. Augustinus sai selgelt aru paradoksist, et armastus on küll püüdlemine isikliku õnne poole, enda huvidest ja soovidest lähtuv, aga selleks et seda saavutada, peame tegelikult ennast salgama, oma vahetutest tungidest loobuma (ning seda inimesed reegline ei suuda teha). Augustinus käsitleb teemat raamatus ,,Pihtimused" Augustinus küsib, et kuikui Jumal armastab inimest, siis miks on inimeste enda armastus nii puudulik? Ta töötab välja kahe erilaadi armastuse kontseptsiooni: eristab inimlikku (lihalik) ja jumalikku
emaga ja miniat tema ämmaga; ja inimese vaenlasiks saavad ta omad kodakondsed. Kes isa või ema enam armastab kui mind, see ei ole mind väärt; ja kes poega või tütart enam armastab kui mind, see ei ole mind väärt; ja kes ei võta oma risti enese peale ega järgi mind, ei ole mind väärt. Kes oma elu leiab, kaotab selle, ja kes oma elu kaotab minu pärast, leiab selle." (Matteuse 10, 34) Augustinuse kaks armastust Augustinus sai selgelt aru paradoksist, et armastus on küll püüdlemine isikliku õnne poole, aga selleks, et seda saavutada, peab end salgama, enda vahetutest tahtmistest ja tungidest loobuma ja reeglina ei suuda inimesed seda teha. · Kui Jumal armastab inimest, siis miks inimese armastus on siiski puudulik? · Kahte sorti armastus inimelus: inimlik (lihalik) ja jumalik (taevalik). Neil kahel põhinevad kaks erinevat ,,linna" maine ja taevane. Maailma areng on suunatud taevase ,,linna" suunas
õiguslikke probleeme uurima. Ja vastupidi: õigusteadlasest võib saada kohtunik. Õigusteadlased abistavad praktilise kohaldamise tasandit teoreetilise pagasiga ja kontrollivad samas teooriate tegelikku paikapidavust (tõeväärtust). Riigikohus on rõhutanud, et legislatiiv- ja haldusfunkt-sioonide täitmine peab toimuma kooskõlas Põhiseadu-sega ja õigusteoorias tunnustatud põhimõtetega. Teaduse ja praktika paradoksist: • 1) õiguse kohaldaja otsib “retsepti” antud juhule; • 2) õigusteadlased annavad selgitusi ja juhendeid tüüp-juhtude üldistuste, teooriate, doktriinide ja kontsept-sioonide pinnalt. 1.1.Seadusest kõrgemal seisvad väärtusmastaabid NB! Väärtusmastaabid, mis seisavad seadusest kõrgemal – mis need on, kust leida ja kuidas nad meid aitavad õigusliku otsustuse tegemisel? Erinevad positsioonid: 1. Valitsev ettekujutus väärtustest 2. Üldine kehtivus 3
annaabi.ee 
