) Üldiste arheoloogiaringkonnas kehtivate teoreetiliste eelduste ja seaduste põhjal hinnates, ei saa M. Remmeli raamatut teaduslikuks nimetada, sest ta ei vasta lihtsalt etteantud normaalteaduse ja paradigma nõuetele. Juba näitena on nimetatud juhud aja ja ruumi piiri eiramisest ning selgema ja lahtiseletatud metoodika puudumisest. Silma torkab kohati puudulik viitamissüsteem, mis eriti ilmneb ,,Eesti esiajaloost" pärinevates tsitaatides lehekülgedel 18-26. Siinkohal ehk pisut paradoksaalsena tuleks mainida ka M. Remmeli sõnakasutust termini ,,paradigma" osas. Nimelt ilmneb see mõiste lahtiseletamata väga erinevates kontekstides: lk 35 mammutiluuaritmeetika paradigma, lk 53 kammkeraamika levialade kitsam paradigma, lk 142 Jüri Uluotsa paradigma, lk 161 R. Indreko, B. Frolovi ja C. Carpelani paradigmad. Jääb äärmiselt segaseks, mida autor ,,paradigma" all on mõelnud ja kuidas seda niivõrd erinevatel kasutusviisidel mõistma peaks taaskord on lahti seletamata
on mõte ehk ,,idee",vaid et igasugune mõte on mõte mingist esemest.Esemetuid mõtteid olemas ei ole ja ei saagi olla.Tunnetus on alati esemeline. On üldiselt huvitav,et sõna ,,idee" ei toonud kreeka filosoofiasse Platon.Seda sõna kasutas vanem kaasaegne, materialist Demokritos. On olemas andmed, et Demokritos nimetas"ideedeks" oma kehalisi aatomeid ehk asjade materiaalseid elemente. Esialgu võib see fakt näida täiesti paradoksaalsena,segadusseajavana.Aatomid on ideed? Kuidas on see võimalik? Ning kuidas võiks materialist väita aatomite samasust ideedega? Arusaamatus hajub kiiresti,kui me pöördume filoloogia poole.Sõna ,,idee" tähendab Demokritosel sedasama,mis sõna ,,vormid"."Aatomid-ideed" tähendavad ,,aatomeid- vorme".Mõtte poolest on sõna ,,ideed" siin lähedane sõnale ,,kujud". Demokritose aatomid ei erine üksteisest mitte värvi temperatuuri jne. poolest,vaid oma kujult.Need on olemise
Paljudel puuliikidel on tüve osa laienenud ja sealt ulatuvad välja nn plankjuured (näiteks Ficus'e, Myristica, Carallia, Sterculia jt. perekondade liikidel) ja tugijuured (näiteks Pandanus, Ficus). Puude igihaljad lehed on suured, enamasti tumerohelised. Pealmine lehepind on nahkjas ja tugevasti läikiv, alumine aga tuhm, kaetud karvakestega või viltjas. Kõik need tunnused viitavad taimede kuivalembesusele, mis paistab paradoksaalsena niiske ekvatoriaalse kliima taimede juures. Ent palaval päeval ei saa lehed aurustada liiga palju vett, sest vesi tõuseb suurele kõrgusele küllaltki aeglaselt. Lehtede läikiv pind peegeldab päikesekiiri ning hoiab lehti põletuste eest ning soodustab vihmavee äravoolamist lehelt. Lehed ei lange ühelgi puul korraga, vaid osade kaupa, nii et puu pole kunagi täiesti lehitu. Uute lehtede ilmumise ja õitsemise sõltuvus kliimast ja ilmastikust väljendub eri liikidel erisuguselt
võrkpallis). Lisaks liikumiskiiruste eristamise võime (aga ka muude kognitiivsete võimete) tippsoorituseks ebapiisavale tasemele võib tehnilise praagi põhjuseks olla loomulikult ka psüühiline pinge ja väsimus. Samas ei mõjuta väsimus mitte ainult kehalist, vaid ka kognitiivset võimekust ehk teiste sõnadega: väsimus ei ole ainult perifeerne, vaid on ka tsentraalne. Tsentraalse väsimuse korral on täheldatud kognitiivses tegevuses vigade hulga suurenemist ja esimesel pilgul paradoksaalsena tunduvat otsustuskiiruse paranemist. Niisiis tuleks kindlaks teha, kas konkreetse sportlase puhul on vaja rohkem tähelepanu pöörata tema kognitiivsele või kehalisele ettevalmistusele. Seda on võimalik teha vastava testimisega, millega saadakse teada sportlase funktsionaalne võimekus ning hinnatakse tema liikumiskiiruste eristamise võimet vahetult enne ja pärast füüsilist koormust. Keskmisest parema
Teatud seaduse paljas vorm ei ole meeltele objektiks. See ei kuulu järelikult ilmingute hulka (mis omavahel on kausaalselt seotud). Kui tahe on sellest puhtast vormist määratletud, siis peaks selline tahe suutma tegutseda sõltumatult ilmingute seadustest, sõltumatult kausaalsusest. Tahe, mis on määratletud sellisest seadusest, peab olema vaba. See kõik võib tahtevabaduse põhjendusena hästi kõlada; Kuid viib aga siiski tulemuseni, mis esimesel pilgul tundub paradoksaalsena. Vötame praktilise juhtumi: Inimene on varastanud. Varguse väline külg kuulub ilmingute valdkonda. Samuti kuuluvad samasse valdkonda ka varga motiivid, tunded, tahteliigutused. Nad ilmuvad meile aja vormis. Ilmingute valdkonnas on kõik kausaalsusseadusele allutatud, s.t. vargus on põhjustatud millestki, mis ajaliselt talle eelnes. Kuna meil ei ole meelevalda möödunud aja suhtes, siis ei ole meil meelevalda ka põhjuse üle, mis selle teatud teoni viis
kinnipidamine on au sees, täidetakse ka EL-i seadusakte korrektselt. Kus aga on vastupidine olukord, ei tähenda see mitte põlgust EL-i vastu, vaid näitab pigem ühiskonna üldist moraalitust vastavas EL-i riigis. Samas on mõnes EL-i riigis EL-i seadusaktide implementatsiooni raskused seotud hoopis selle riigi poliitilise süsteemi laiema kriisiga. Raskusi võib kerkida ka liikmesmaa struktuurist tuleneva ebaselgusega tegevvõimu ja vastutuse suhtes. Pealtnäha paradoksaalsena tundub olevat see, et kõige hoolikamalt täidavad EL-i seadusakte need riigid, kes kõige kriitilisemalt suhtuvad eurointegratsiooni, st Taani ja Suurbritannia. Samas on kõige innukamad euroföderalistid just patustajate esireas näiteks Belgia ja Hollandi. Püüd hoolikalt täita EL-i seadusakte on tingitud praktiliselt kahest põhiasjaolust: 1) Püütakse vältida sattumast Euroopa Kohtusse protsessiosalisena 2) Ollakse huvitatud siseturgude laitmatust funktsioneerimisest.
Kõige vähem valimisõiguslikke elanikke Pärnumaal oli Lavassaare vallas 439, rohkem Saarde vallas 4087 ning Audru vallas 4055. Linnade hulk on seevastu kasvanud. Märkimisväärselt on suurenemine toimunud kahel korral – 1930.aastate lõpus ja 1990.aastate algul, mil mõlemal korral suurem osa alevitest muudeti linnadeks. Praegu on Eestis 33 linna (natuke üle 900 000 inimese). Kui aga võtta kätte Eesti poliitiline kaart, siis võib igaüks näha, et riik jaguneb 15 maakonnaks. Paradoksaalsena maakond ei ole kohaliku omavalitsuse üksus – see tähendab, et tal puuduvad kohaliku elanikkonna poolt valitud võimuorganid. Tema institutsioonid eesotsas maavanemaga moodustatakse riigi – konkreetsemalt valitsuse - poolt ja sellisena kujutab ta endast riigi käepikendust kohtadel. Omavalitsuste õigused Ühest küljest saab väita, et omavalitsustel on laialdased õigused – see seisukoht tugineb põhiseadusele, kus
34] toetusel rahu ning alustas Habsburgide vastu uut sõda. Kättemaksuks rüüstasid keisri ülekaalukalt protestantidest palgatud sõjavägi mais 1527 Roomat. Sacco di Roma nime all ajalukku läinud hävitustöös hukkus üle 30 tuhande inimese. Palgasõdurite pealik riietus paavstiks, käskides roomlasi tema jalgu suudelda. Nunnad tiriti kloostritest bordellidesse. Alles katku puhkemine sundis sakslasi Roomast lahkuma. Paradoksaalsena langes Itaalia kõrgrenessanssi ajastu just Itaalia sõdade perioodile: Leonardo da Vinci (14421519) maalis Milanos 149597 ,,Püha õhtusöömaaja" ja 150306 Firenzes ,,Mona Lisa". Michelangelol (14751564) valmis 1504 Firenzes tema kuulus ,,Taavet" ning 1512 lõpetas ta Roomas Sixtuse kabeli laemaali. Raffael (14831520) tegutses arhitekti ja alates 1515. aastast töödejuhatajana Rooma Peetri kiriku ehitusel, maalides samal ajal ka ,,Sixtuse Madonna". Tizianil (surn
annaabi.ee 
