Makar Aleksejevitsi üle naerdakse tööl. Tal on pidevalt häbi, et tema palk on nii väike. Kutsutakse kantseleirotiks. Ta ei oska muud kui ainult paberid ümber kirjutada. Ta kannatab pideva alaväärsuskompleksi all, kardab teha oma töös vigu. Selle motiivi kohta on Dostojevkil eriline stiil, mida kirjandusteadlane Bahtin nimetab ,,võõraks sõnaks" (tsitaat teisest tekstist). Analüüsides avastas ta, et Dostojevski stiil on kahehäälne, kirjeldus muutub paradoksaalseks, kuna võib endale vastu väita. ,,Märkmed põranda alt" .../Ma olen haige inimene... ma olen õel inimene/... Ühelt poolt soovib haletsust ja teisalt keelab seda teha. Makar Aleksejevitsi ütleb ühe fraasi, hakkab kohe häbenema ning parandab ennast. (Köök = tuba). Häbeneb pidevalt oma olmeelu ja ümbritsevat olustikku ning tööd (Kantseleirott). Seos prantsuse utopistide ideega. Makar jõuab mõtteni, et rikkad võiksid midagi vaeste heaks teha
Valgustusajastu, mis Prantsuse revolutsioonist alates lääne tsivilisatsiooni kurssi on suunanud, on olnud protsess, mille käigus puhas mõistus, see inimkonna eriline võime, on vanad autoriteedid jumala, klassiühiskonna ning eriti ettekujutuse loomulikust ja universaalsest südametunnistusest üksteise järel maatasa teinud. Skeptiline ja armutu arutlemine, mille Descartes välja pakkus, on tunnistatud kõrgeimaks vooruseks. Ometi on selle protsessi üheks paradoksaalseks saaduseks see, et lõpuks peab puhas mõistus puhtamõistusliku arutluse tulemusena tunnistama omaenda ebaadekvaatsust: mõistuslikkus iseenesest ei suuda anda sisu heale, tähendusrikkale elule. Praktilise ehk moraalifilosoofia põhiseisukoht on pikka aega olnud: ainult faktide põhjal ei saa teha järeldusi väärtuste kohta. Kui sellesse arvamusse tõsiselt suhtuda, muutub praktilise filosoofia eesmärk. Sellest saab loov protsess, kus filosoofia valdavalt ei "paljasta" väärtusi,
puiesteede peatelg. Põhimotiivideks on sümmeetriliselt paigutatud astmelised muruterrassid, tiigid, geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud-põõsad, skulptuurigrupid ja purskkaevud. Inglise park - tekkis 17. saj Inglismaal, Euroopas sai populaarseks 18. saj-l vastandina rangelt korrapärasele prantsuse pargistiilile. Uue stiili levikut toetas valgustusajastule iseloomulik loodusläheduse taotlus. Vabavormilise metsapargi teket mõjutas ka Hiina ja Jaapani aiakunsti eeskuju. Omamoodi paradoksaalseks sihiks sai inimkätest puutumatuna näiva romantilise ideaalmaastiku kujundamine, mida ilmestasid näiteks kunstlikud varemed.
Ajupoolkerade asümmeetria tähendab, et kummalgi ajupoolkeral on oma ülesanded. Erinevused seisnevad info töötlemise viisis: vasak poolkera töötleb infot analüütiliselt, parem poolkera sünteetiliselt. Aju uurimiseks kasutatakse tänapäeval mitmesuguseid meetodeid (EEG, CAT, PET). Teadvust määratletakse kui teadlikkust iseendast ja oma keskkonnast. Unes eristatakse aeglase une ja kiire ehk paradoksaalse une (REM-une) seisundit. Paradoksaalseks nimetatakse viimast seetõttu, et ta sarnaneb mitme näitaja poolest ärkvelolekuga, tegelikult aga magavad inimesed sügavalt. Tavaliselt nähakse unenägusid just selle seisundi ajal. Aeglane ja kiire uni vahelduvad, moodustades koos 90-100-minutilise tsükli. Öö jooksul läbitakse 4-5 sellist tsüklit. Meditatsioon on tahtlikult esilekutsutud seisund, millega pööratakse teadvus välismaailmast inimese sisemaailma.
Inimestel, kellel pole unehäired, suureneb südame löökide arv ja hingamine kiireneb ning ollakse liikuvam REM une ajal. Selle faasi ajal liiguvad silmad kiiresti erinvates suundades(mitte kõõrdi, vaid vaadatakse lihtsalt niiöelda igale poole). Sellepärast toimub REM unestaadiumi ajal palju unistamist, kuid keha on kogu selle aja jooksul halvatud. REM põhimõtteliselt koosnebki keha halvatusest ja aju tegevusest. Sellepärast kutsutakse seda unestaadiumit ka paradoksaalseks uneks. REM und kogetakse kõige rohkem imiku eas ning varases lapsepõlves. Noorukieas ja noores täiskasvanueas on on REMi unefaasi jõudmine vähenud. Kui imikud on umbes 50% oma uneajast REM staasis, siis täiskasvanud on kõigest 20%. How Much Sleep Do You Need? Unevajadus sõltub täiesti individuaalist. Keskelt läbi võib öelda, et imikutel on vaja magada umbes 16-18 tundi päevas, teismelistel umbes 9 tundi ja täiskasvanutel 6-8 tundi. Kuigi
viimasest eristab teda kõrge professionaalsuse tase. Enamasti seisab ääreteaduslik teooria või hüpoteesidekogum vastava teadusharu põhivoolust ehk ortodokssest suunast eemal, on laiemalt tunnustamata ja erinevalt prototeadusest tõenäoliselt tunnustamata jääbki. Heaks näiteks on siin paljude paralleelmaailmade teooria, mida mõned füüsikud on arendanud kvantmehaanika ortodoksse, kuid inimmõistusele paradoksaalseks jääva tõlgenduse alternatiivina (Saari 2008, lk 2229). 1.4.6 Pilkelibateadus Nimetus räägib iseenda eest. Näiteks loodi "intelligentse langemise" õpetus ironiseerimaks "intelligentse disaini" kui neokreatsionismi üle, kuna viimane on muutunud USA koolides lausa konkureerivaks evolutsiooniõpetusega. Uus õpetus (originaalis intelligent falling) seletab õuna kukkumist gravitatsiooni asemel "intelligentse toimija" käe mõjuga ning auto-rid
steenilised ja asteenilised emotsioonid (efekt on küllaltki individuaalne). Emotsioone iseloomustab tsüklilisus, vaheldumine. Tekivad, on, kustuvad. Pole samal tasandil pidevalt. Ajus on virgastusained, nende kontsentratsioon ei ole pidevalt ühtne. Mõnikord kombineeruvad eri emotsioonid täiesti uueks emotsiooniks. Vastandlike tundmuste üheaegse esinemise võimalus, ambivalentsed tundmused- paradoksaalseks. Kellegi kiusamisest tekib mõnutunne. Kõrge emotsionaalne pinge vajab maandamist. Tunneb, et midagi tuleb teha, et see lõppeks. Ka pos emotsioon võib väsitada, vahel on vaja eemalduda. Emotsioon on protsess: algus, kulg, lõpp. Emotsioonil on oma tekitaja: mingi sündmus, isik, või teave, mis puudutab või võiks puudutada meie vajadusi või väärtusi. Emotsioon tekib sujuvalt, aeglasem ajaskaala. Isegi afekt võtab nats aega. Ka kustumine võtab aega.
3 - 3.5 Hz, keskmiselt 3 Hz) üksikute perioodide esinemine EEG-s teetarütmi (J) foonil. 4. faas - sügava une staadium Tunnused: Magaja on raskesti äratatav, sünkroniseeritud EEG, maksimaalselt aeglustunud deltarütmi ( d -rütm 0.7 - 1.2 Hz) domineerimine selles. Une 3. ja 4. staadiumit nimetatakse ka madalsageduslikuks uneks. 2. Kiirete silmaliigutuste (KSL) uni (REM - sleep) (REM sleep = rapid eye movement sleep; mõnikord nimetatud ka paradoksaalseks uneks või desünkroniseeritud uneks). Tunnused: inimene on raskesti äratatav, keha sügavalt lõdvestunud, EEG-s esinevad teeta- (J) ja beetarütmid (b), kehatemperatuuri ja vererõhu tõus, pulss, hingamine kiirenenud, ebaregulaarne. Iseloomulikud tunnused on kiired, suureamplituudilised silmaliigutused. Une selles faasis toimub unenägude nägemine. Une faaside vaheldumine Tüüpiliselt järgnevad une sügavamad faasid madalamatele ja seejärel
annaabi.ee 
