nähtuste uurimisega. Antud teadus ei tegele mingite julgete hüpoteeside arendamisega, pigem mõeldakse nö kinnisesse kasti ja seal ka tegeletakse. Selletõttu võivad jääda mõned tähtsamad avastused tegemata, kuna normaalteaduse puhul teadlased ei tegele sellega, mis on väljaspool põhi-hüpoteesi. Paradigma puutub sellesse, kuna see tähendab eeskuju ja just sellele ka ehitatakse uued hüpoteesid ja arvamused. Iga normaalteadus põhineb mingisugusel paradigmal. 2. Mis on ja millist rolli mängivad anomaaliad mingis teaduses kriisi tekitamises Kuhni järgi? Anomaaliad on mingid nähtused, mis ei mahu paradigma raamistikku. See tähendab, et anomaaliad on midagi, mis ei puutu kokku paradigmaga ja võib puudutada hoopis teist valdkonda. Nende olemasolu teaduses on väga tähtis, kuna see paneb teadlaseid mõtlema/uurima ka kastist väljaspool. Selle abil saab tihtipeale mingisuguseid uusi
Psühhoanalüütiline paradigma, mis sündinuna tugitoolispekulatsioonidest üritab jätkuvalt jõuda kindlamale empiirilisele pinnale. 2. Isiksusjoonte paradigma elas üle võrdlemisi pika kriisiperioodi, milles pandi tervikuna kahtluse alla püsivate ja ajas stabiilsete isiksuseomaduste olemasolu. 3. Käitumuslik ehk biheivioristlik paradigma üritas psühholoogiast välja ajada kõik, mis on subjektiivne ega ole vahetult jälgitav, kaasa arvatud isiksus. 4. Humanistlikul paradigmal on suurejooneline ajalooline taust, milles on tuntav nii eksistentsialismi kui zen-budaismi mõju. Funderi arvates on nende nelja klassikalise paradigma kõrvale või osaliselt ka asemele kerkinud kolm uut paradigmat. 5. Sotsiaal-kognitiivsel paradigmal ei ole selgelt määratletud tuuma. See on üsna kirju uurimuste rühm, mis on välja kasvanud käitumuslikust paradigmast ning mida iseloomustab keskendumine
erinevalt. See näitab, et Al Qaeda kiitlev, vägivaldne fundamentalism on rohkem suguharu- mõtlemine kui religioosne nähtus. Ka näitab see, et jätkuv Al Qaeda vaatlemine peamiselt uuendusliku, postmodernistliku nähtusena, ei taba peamist: Al Qaeda kasutab infoajastut, et taaselustada ja projekteerida iidseid hõimu käitumismustreid üleilmses ulatuses. Selle essee peamine eesmärk on kehutada mõtlema sügavamalt hõimu paradigma üle ja selle sobivusest Al Qaedaga. Hõimu paradigmal võivad olla kasulikud implikatsioonid USA poliitikale ja strateegiale - eriti "ideede sõja" käigus - kuid siiani on see saanud vaid vähest tähelepanu.
revolutsioonsusele, mis tähendas mõne kehtiva teoreetilise struktuuri hülgamist ja uuega asendamist, mis eelmisega ei haaku.Kuhni eristab Popperist ja Lakatosist tõhuasetus sotsioloogilistele teguritele.Tema paradigmad koonduvad teoreetilistest eeldustest ja seadustest. Paradigmasid arendatakse kuni selle punktini kus ta satub ületamatute probleemideni.See paradigma hüljatakse ja luuakse uus mis hakkab kohe samamoodi arenema. Kuhni paradigmal on seadused ja teoreetilised eeldused, mis on võrreldatavad lakatosi kõva tuumaga.Paradigmas on palju komponente, nt:töötamise võtted,instrumendid,metafüüsilised printsiibid ja metodoloogilised ettekirjutused.Katsed paradigmat liigendada on keerulised kuna paradigma on liialt ebatäpne ja avatud.Paradigmad satuvad kriisi kui sel esineb suur hulk anomaaliaid ja tuleb konkureeriv paradigma. Aga kui kaks paradigmat omavahel võitlema hakkavad
(MP3, mängurlus), tekitada inimeses alaväärsuskompleks juhuks kui ta ei kavatse osta ning alles siis on lootust seda komplekti kellelegi maha müüa (vt The Competitive Advantage). Well, aga jutt pidi tulema lihtne, ilma viideteta turundusklassikutele. Asi, mida helikaardiks nimetatakse, on seega mingi turunduslikult otstarbekas valim mainitud seadmestikust, mis (reeglina) on monteeritud ühele ja samale, ISA või tänapäeval pigem PCI arvutikaardile. Helikaardi paradigmal on kalduvus ajas nihkuda, homme mõistetakse helikaardi all pisut paremat riista kui täna. Täpselt sama funktsionaalsust võib kohata välistes profimoodulites, seega kaardi mõiste pole asja juures üldse oluline. Osa mainitud funktsionaalsusest võib kohata isegi helikaardi lisakaardil (daugtherboard) või realiseerituna suisa tarkvaraliselt (softsynth), mis veel kord osutab, et helikaart ei ole tehniliselt korrektne mõiste. On võimalik, et "helikaart" on "integreeritud" emaplaadile
võimalikult täpselt mõõta paradigma jaoks olulisi suurusi, uurimused on alati orienteeritud teadaoleva täpsustamisele, mitte uue kindlakstegemisele. Normaalteaduse konservatiivne, avastustele mitteorienteeritud iseloom ei tähenda, et see on teadlaste jaoks igav. Ehkki uurimuse tulemus on enamvähem ette teada, on tulemuse saamise viis enamasti teadmata. 4. Paradigma mõiste: nö sotsioloogiline tähendus, millised osad on paradigmal? Näiteid. Paradigma kui näidis, teaduse kui tegevuse mudel, mis hõlmab seadusi, teooriat, rakendusi ja aparatuuri. See on traditsioon nagu Ptolemaiose astronoomia, Newtoni dünaamika, Lavoisier keemia, ehk ka Friedmani rahandus? Paradigma kui väärtuste, hoiakute maailmapildi kompleks. Paradigma osad: 1.seadused, tõekspidamised 2.väärtused 3. ... 4. ... 5. Paradigma kui musternäidis, -näide paradigma mõiste filosoofilises tähenduses. Näiteid.
Seda Kuhn ise siiski silmas ei pidanud, see on siiski ainult loodusteadustele rakenduv teoreetiline mudel – normaalteadus. Paradigmad on ühis mõõduta Vaatame minevikuteooriaid tänase mõõdupuuga. Iga ideed tuleb aga Kuhni arvates vaadata tema ajalises/kultuurilises kontekstis. KUHN 1-5 ptk Normaalteaduse mõiste – 3 fookust Normaalteadus – uurimine, mis baseerub kindlalt ühel või enamal mineviku teadussaavutusel, vundament edasiseks tööks. Viimistlusoperatsioonid paradigmal. Kooskõla praktika ja teooria vahel. Spetsiifilised uurimisvaldkonnad paradigma sees, mis moodustavad normaalteaduse. 1)Kuhni uuenduslikkus: Kunagi kehtinud teooriad ei ole halvad sp et nad on kõrvale heidetud, peaksid konteksti arvestama. Arvestada, mis tehinilised lahendused olid siis. 2) eelteadus : tagasivaates ajalukku paika pandud – ühise paradigmata, iga katsetaja kasutas oma eksperimente ja lõi oma teooria, ühiseid teooriaid ei olnud.
sotsioloogilisi seisukohti. Milline alltoodust ei kuulu nende hulka? 1. Jumala ideest loobumine 2. Kollektivism * 3. Humanism 4. Ratsionalism Mida tähendab Thomas Khuni järgi paradigma? Mõistab paradigma all kõigi poolt tunnustatud teaduslikke saavutusi, mis on teatud aja jooksul teadlaste poolt probleemide asetamise ja lahendamise mudeliks. Miks paradigma on oluline teaduses? Sest paradigmal rajaneb uurimine ja õpetamine tänu oma püsivale ja üldtunnustatud mõistete, seaduste ja meetodite süsteemile. Mis näitab kõige paremini ja täpsemalt valitsevat paradigmat? Feminism Mida tähendab normaalteadus? Normaalteadus on selline uurimistöö, mis tugineb teatud saavutustele teaduse vallas. Normaalteadus ei ole orienteeritud suurte avastuste tegemisele või uue teooria loomisele. Kuidas areneb teadus paradigma idee kohaselt? Paradigma sisaldab nii teooria kui ka
capital that are regarded as non-substitutable) kaitse vajaduse. Asendamatu looduskapital kriitiline looduskapital. SS-i II interpretatsioon ei luba kriitilise looduskapitali asendamist mitte millegagi ega mitte mingil tingimusel. Näide: ühe bioloogilise liigi väljasuremist ei saa õigustada ka 10 väljasuremisohus oleva liigi päästmisega. 63. Milles seisneb rohelise kasvu paradigma? Kuidas suhtestub roheline kasv säästva arenguga? Rohelise kasvu paradigmal on sarnasusi säästva arenguga. Roheline kasv on poliitikutele ja majandusringkondadele vastuvõetavam, sest sisaldab endas kasvu mõistet, mis keskendub makroökonoomikale, on võrreldes arenguga ühesemalt mõistetav nii poliitikutele kui ka majandusringkondadele. Rohelise kasvu paradigma populaarsuse põhjused: · Majanduskriis (2008-2010) vajas selgelt kasvule viitavat ideoloogiat · Paradigma kinnitas arenguökonoomika seisukohta, et kasv on oluline eelkõige pikas perspektiivis (lohutus
Kuhni käsitluse funktsioonid. Normaalteaduse perioodid annavad võimaluse arendada teooria esoteerilisi üksikasju. Teadlased töötavad paradigma raames, teevad eksperimente ja teoreetilist tööd, et paradigma viia vastavusse tegelikkusega. Siin peavad teadlased usaldama paradigmat, et nad asjakohast tööd saaksid teha. Tegemist on pigem sidumisega, kui kritiseerimisega (146). Kui kõik teadlased oleksid ainult normaalteadlased, siis ei jõuaks paradigma edasi arendada. Paradigmal oma raamistik. Paradigma pole täiuslik. Teadusele on omane ühest paradigmast teise liikuda ehk paremusele poole liikuda. Teadmised kavavad teaduses koguaeg – rohkem ja mitmekesisemad vaatlused, mis aitavad luua uusi mõisteid jne (146-147). Lisaks funktsioonina veel see, et paradigmas pole nii täpsed, et neid saaks asendada eksplitsiitse reeglitekogumiga. Eri teadlased võivad tõlgendada paradigmasid erinevalt, niimoodi tuleb katsetavaid
annaabi.ee 
