(maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Katariina loss venemaal: Skulptuur · Barokiajal hoogustus skulptuuride ja skulptuurigruppide loomine kirikutesse, samuti ka lihtsalt ruumi ilmestama ja täendama. Just barokiajast pärineb suur hulk valitsejate monumente linnaväljakuil, kujutatud sageli ratsa, üks uhkemas poosis kui teine. Võimumeeste enesenäitamine ja enesega uhkeldamine sobis suurepäraselt baroki paraadliku ja detailidest üleküllastatud stiiliga. · Barokkskulptuuri kuulsaim skulptor oli itaallane Lorenzo Bernini, kelle teostest on ilmekalt näha baroki erinevused renessanssist. Bernini oli imelaps, kelle töid hankis paavst endale juba siis, kui kunstnik oli vaid seitsmeteistkümneaastane, kahekümneviiendaks eluaastaks oli ta juba saavutanud täiesti isikupärase stiili. Maalikunst · Maalikunstis põimusid omavahel mitmed vastuolulised suunad
on pärit sellest ajast. ● Põlati sügavamõttelisust ja tõsimeelsust ning hinnati vaimukust ja pikantset nalja. ● Selle aja tunnuseks oli enneolematu huvi armusuhete vastu. Muutused 18. sajandi kunstis ● Kunst pidi alla kriipsutama elu mõnusid, pidi olema meelelahutajaks ja aitama muresid unustada. ● Louis XIV soovis, et kunst oleks vabam ja rõõmsameelsem ning laskis Versailles' parki ehitada kergema, vähem paraadliku palee Trianoni. Rokokoostiili sisekujundus ● Hakati ehitama linnapaleesid, mille sisekujunduses loobuti detailide kasutamisest. ● Selle asemel kaeti seinad suurte pannoodega. ● Väga sage oli ka merikarbi poolmikku meenutav motiiv (nn. orvand), mille prantsusekeelsest nimetusest rocaille tuleneb ka uue stiili nimetus – rokokoo. ● Seinad värviti heledates toonides. ● Sageli asetati peeglid vastastikku.
meelelahutusi. Sügavamõttelisust ja tõsimeelsust põlati. Hinnati pealiskaudset, kuid väljenduselt meisterlikku vaimukust ja pikantset nalja. Enneolematu huvi kergemeelsete armusuhete vastu. Sellest ajast on ka pärit kurikuulus lause "Pärast meid tulgu või veeuputus". Muudatused 18.sajandi kunstis ja rokokoo Kunst pidi olema meelelahutajaks ja aitama unustada muresid. Louis XIV laskis Versilles' parki ehitada kergema, vähem paraadliku palee Trianoni. Tollal ehitatud linnapaleede sisekujunduses tehti järgmised muudatused: loobuti välisarhitektuuri detailide kasutamisest; kaeti seinad suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid; liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika(2). Sisekujunduses kasutati sageli suuri peegleid ning rokokoo siseruum oli intiimne ja võluv(2). Baroklikud rasked troonitaolised toolid asendusid lainjate piirjoontega
meisterlikku vaimukust ja pikantset nalja. Tundeelu peenenemine ja erakordne huvi kergemeelsete armusuhete vastu. Muutused 18. Sajandi kunstis Kunst pidi alla kriipsutama elu mõnusid, pidi olema meelelahutajaks ja aitama unustada muresid, mis hakkasid Prantsusmaad ähvardama. Lous XIV soovis, et kunst oleks vabam ja rõõmsameelsem ning laskis ehitada Versilles' parki kergema, vähem paraadliku palee Trianoni. Rokokoostiili sisekujundus Versailles' luksusest tüdinenutele ehitati linnapaleesid, mille ruumide sisekujunduses loobuti välisarhitektuuridetailide (nt poolsammaste, pilastrite, karniiside) kasutamisest, sest need tundusid olevat liiga raskepärased. Selle asemel kaeti seinad suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid. Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika
barokist mõjustatud. Skulptuur. Barokiajal hoogustus skulptuuride ja skulptuurigruppide loomine kirikutesse, samuti ka lihtsalt ruumi ilmestama ja täendama. Endiselt ei kaotanud populaarsust portreebüstide tegemine ja laialdase levikuga oli linnamonumentide püstitamine. Just barokiajast pärineb suur hulk valitsejate monumente linnaväljakuil, kujutatud sageli ratsa, üks uhkemas poosis kui teine. Võimumeeste enesenäitamine ja enesega uhkeldamine sobis suurepäraselt baroki paraadliku ja detailidest üleküllastatud stiiliga. Barokkskulptuuri kuulsaim skulptor oli itaallane Lorenzo Bernini, kelle teostest on ilmekalt näha baroki erinevused renessanssist. Bernini oli imelaps, kelle töid hankis paavst endale juba siis, kui kunstnik oli vaid seitsmeteistkümneaastane, kahekümneviiendaks eluaastaks oli ta juba saavutanud täiesti isikupärase stiili. Erinevalt renessanssiaja täiuslikust siluetist, iseloomustab Berninit rahutus, liikumine ja muutumine.
Roomas. Kunst Prantsusmaal ja Kesk-Euroopas 18. sajandil 1. On loomulik, et ka 18 saj kunstis pidid toimuma muutused. Kunst pidi alla kriipsutama elu mõnusid, pidi olema meelelahutajaks ja aitama unustada muresid, mis hakkasid Prantsusmaad ähvardama. Nimelt sagaenesid lüüasaamised sõdades ja riigikassa oli pankroti äärel. Isegi vananev Louis XIV soovis, et kunst oleks vabam ja rõõmsameelne ning laskis Versailles` parki ehitada kergema, vähem paraadliku palee Trianoni. 2. Rokokoo ja pärinb Prantsusmaalt. 3. Meisseni portselaan on portselanimanufaktuur euroopas mis avati 1710 aastal. Seal toodeti kauni läikega, läbikumavaid portselane mis võimaldas rikkalikke maalinguid ja skulpturaalset dekoori. 4. Veduut on kodulinna vaade. Iga kunstnik kes soovib veduuti maalida ja kes oskab seda hästi võib seda teha . Inglise kunst 17.-18 sajandil 1. William Kent oli inglise pargi rajaja
panid roomlased aluse õigusteadusele. Rooma linn Vabariigi lõpul ja keisririigi algul ulatus Rooma linna elanike arv peaaegu miljonini. See tingis kiire ja tihti lohaka elamuehituse. Tradistsiooniliste nelinurksete elamute kõrvale ilmusid ka odavad mitmekorruselised puust ja kivist üürimajad vaeste ja proletaaride majutamiseks. Eriti palju oli neid Rooma Ostia sadamas. Maailmariigi pealinnas oli ka mitmeid ühiskondlikke ehitisi: Foorum linna keskus, turu- ja koosolekuplats, omandas paraadliku ilme, rajati Panteon kõigi jumalate tempel. Linna ehtisid ka arvukad keisrite auks püstitatud obeliskid ja triumfikaared. Maa-alusele kanalisatsioonile lisandusid akveduktid linna varustavad veekanalid. Rooma ehituskunst Roomlased mõtlesid eelkõige praktilisusele ja püsivusele. Ehitati lubjakivist, põletatud tellistest ja nn. rooma betoonist (kruusa, lubja ja vulkaanilise tuha segu). Sideaineks kasutati lubimörti.
5. saj eKr hakkas joonia stiil levima pärisKreekas Atika maakonnas ja omandas seal erijooni ehitised on väiksemad ning nende friisid on kaunistatud reljeefidega. Klassikalise ajastu kuulsaimad ehitised püstitati Ateena, 5.saj juhtivas linnriigis. Tähtsaim ehitis oli linna kaitsejumalannale Athenale pühendatud Parthenoni tempel. Kohe pärast Parthenoni valmimist 437.a eKr alustati Akropoli kõrgendiku läänetipus paraadliku väravaehitise Propüleede rajamist. 5.saj lõpul püstitati Akropolile veel üks tempel Erechtheion. § 12. Vanakreeka skulptuur. Kreeka skulptorite peamisteks materjalideks olid marmor ja pronks. Kreeklased ise pidasid kõige väärtuslikumaks nn krüselefantiintehnikas skulptuure, kuid neist teame ainult kirjelduste põhjal. Selles tehnikas loodi 5.saj eKr 12m kõrgune Athena kuju Parthenoni templis ja veel kõrgem Zeusi kuju Olümpias.
selle asemel hinnati pealiskaudsust, kuid väljenduselt meisterlikku vaimukust ja pikantset nalja. On loomulik, et ka 18. saj kunstis pidid toimuma muutused. Kunst pidi alla kriipsutama elu mõnusid, pidi olema meelelahutajaks ja aitama unustada muresid, mida hakkasid Prantsusmaad ähvardama. Nimelt sagenesid lüüasaamised sõdades ja riigikassa oli pankroti äärel. Isegi vananev Louis XIV soovis, et kunst oleks vabam ja rõõmsameelsem ning laskis Versailles' parki ehitada kergema, vähem paraadliku palee Trianoni. Versailles' luksusest tüdinuile ehitati linnapaleesid, mille ruumide sisekujunduses loobuti välisarhitektuuri detailide (nt poolsammaste, karniiside jne) kasutamisest, sest need tundusid olevat liiga raskepärased. Selle asemel kaeti seinad suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid. Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika, sageli ülekullatud kipsist
annaabi.ee 
