ei paneks. Pere tassib endale ette nii suuri portsjoneid soolastoitu kui ka mitu kausitäit magustoitu. Kenora aga eelistab piirduda ainult jäätisega, et ruttu väikse Penelope juurde tagasi lipata. Kes teab mis pisike koer üksi võõras kohas teha või tunda võib. Nii tormabki poiss kohe pärast väikest kausitäit jäätist oma kajutisse, et õhtul koerale laeva tutvustada. Kajuti juurde jõudes hakkab Kenoral veidi kõhe, sest ta märkab, et kajuti uks on veidi paokil. Uksest sisse astudes näeb poiss kohe keset põrandat asuvat koera pehmet aset ent koera ennast seal näha ei ole. Alguses ei saa laps midagi aru ning usub, et koer peidab end voodi all või kapis. Ta asub koera kajutist otsima. Vaatab üle voodi alused, teki alused, duššikabiini ja kapi tagused ent ei pane pisikese koera jälgi kusagil tähele. Poiss hakkab juba suurest hirmust nutma ja kardab, et ehk on koer haigeks jäänud või on keegi ta seal kajutist leidnud ja minema talutanud
roose. Hea kingitus  vaba päev! Tõepoolest on lastel tavaks ise koristada ja küpsetada, eeskätt katta kaunis laud, kinkida lilli ja väikesi meeneid. Eriliseks kingituseks emale ongi tavalistest askeldustest vaba päev. Toidud Nagu uuematel tähtpäevadel on ka emadepäeval kombeks valmistada pidulikumaid toite ja panna lauale kooke, enamasti ka tort. "EMA hällilaulu vaikne kaja, linnupesa vanas vahtrapuus, paokil uks ja ootust tulvil maja, eluhaldja puhas armastus." V. Osila Allikad http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaevemadepaev.php http://et.wikipedia.org/wiki/Emadep%C3%A4ev Tänan teid tähelepanu eest!
Maisiõtlvik on aga vait. See kurvastab Swanildat, kuid mõne aja pärast tantsib neiu taas oma sõbrannadega ja lepib Franziga ära. Coppelius on teel kõrtsi. Mööduvad noormehed hakkavad teda narrima. Pärat lühikest rüselust jätkab Coppelius teed, märkamata, et on maha pillanud oma kodu võtmed. Swanilda näeb seda oma sõpradega ja nad otsustavad minna Coppeliuse majja, et tutvuda võõra tütarlapsega. Koju tulles avastab Coppelius, et võtmed on kadunud ja kodu uks paokil. Ta asutub vihaselt sisse. II vaatus Coppeliuse töötuba. Noored näevad Coppeliuse majas veidraid roboteid ja mänguasju. Nad mõistavad, et kaunis tütarlaps Coppelia on hoopis nukk. Ootamatult astub sisse Coppelius ja sissetungijad põgenevad. Swanilda aga asub ise Coppelia asemele. Siseneb Franz, kes samuti on tulnud võõra kaunitariga tutvuma. Coppelius püüab noormehe kinni, soovides temalt varastada elujõudu, et Coppeliat ellu äratada. Swanilda on vahepeal
järjekorda. 1. Peep, kes oli viis aastat vana, võttis raamatute jaoks määratud riiulilt rohkete piltidega raamatu, süütas laes rippuva lambi ja hakkas pilte vaatama. 2. Isa laual, kus tehakse kirjatööd, seisis nägus kristallist vaas, sealsamas lebas värviliste pliiatsite karp, kumm kustutamiseks ja paar pastaga täidetud pliiatsit. 3. Pisike punaste põskedega Mari majast, kus elab naaber, ostis 200 grammi suitsutatud sinki ja pudeli hapuks läinud piima. 4. Uks, mis viis tuppa, oli paokil ja sealt kostis vaikset kõnest tekkivat kõminat. 5. Nukkude jaoks olevas nurgas sosistasid mängimiseks tehtud karu ja kiikumiseks määratud hobune midagi omavahel. Kuidas neid liitsõnu võiks mitme sõnaga väljendada. Kumb variant on meeldivam? mägitee -.......................................... seinakell - .......................................... ......................................................... ..........................................................
Preester Laokooni kujutatakse vägeva ja suurena, tema poegi temast aga poole väikematena. Laokooni pojad tunduvad ebaloomulikult lühikesed, kuid see teenib kindlasti eesmärki, et loo mõttes on peategelane siiski preester. Meremaod liidavad kolm figuuri voolavalt üheks. Nad asetsevad väga harmooniliselt, pikk ja autoriteetne isa keskel ja temast mõlemal pool üks poeg. Preestri näost peegeldub täielik agoonia: tema laup on kortsus, silmad vidukil ning suu paokil, kogu tema olemus kriiskab piinast. Sama väljendab ka preestri keha: lihased on pingul ja väga tõetruult on kujutatud isegi veenid, mis suurest pingutusest nähtavale on tulnud. Laokooni pea on kuklas, olles suunatud taeva ja jumalate poole. Tema agoonilises olemuses peitub justkui küsimus, miks temale saadeti selline karistus? ,,Laokooni" eriline osa ja mõjuvus tuleb just preestri ja tema poegade näoilmest. Skulptuuri tagant vaadeldes pole teos pooltki nii mõjuv ja siiras.
Noor kaupmees, Krassilstsikov, sõitis ühel õhtul Tserni. Õhtu oli tormine, kõikjal äike ning paduvihm. Tee oli väga mudane ning halvasti nähtav, nii et mees pidi vankriga mööda maanteed sõitma, sest selle kõrval polnud see enam võimalik. Varsti ilmus nähtavale tuttav, vanale leskmehele linnakodanik Proninile kuuluv sissesõiduhoov. Ta keeras sinna sisse, kuna hobune oli väga väsinud ning pikk maa oli veel minna. Kedagi ei paistnud seal olevat ning ta läks sisse, sest uks oli paokil. Järsku libistas ennast lavatsilt alla peremehe tütar Stjopa, kes oli algul kartnud, et vargad tulevad, kuid nähes tuttavat meest, tuli peidust välja. Noormees üritas talle läheneda ning tüdruk ei puigelnud vastu, kuigi algul kartis ning tõi ettekäände, et isa tuleb koju. Hiljem lamasid need kaks noort voodil: Stjopa kägaras ning nuttes ja Krassilstsikov rahulolevalt ning pabeross käes. Ta oli väga rahul tehtuga ning sellega, mida oli saavutanud. Hommikupoolikul hakkas mees
kuivõrd just näolt saab kõige paremini välja lugeda tundeid, suhtumist ja vastastikuse mõjutamise märke. Inimene on võimeline tundma kuut põhiemotsiooni: üllatust, hirmu, viha, vastikust, rõõmu ja kurbust. Üllatust väljendavad kõrgele tõstetud kaardus kulmud, otsmik on kortsus, lõug veidi alla langenud ja suu lõdvalt lahti. Hirm peegeldub üles tõstetud ja kokku surutud kulmudes. Otsmik on samuti kortsus, kuid kurrud on koondunud lauba keskossa. Suu on paokil, huuled pingul. Viha  alla kokku surutud kulmud, nende vahel vertikaalsed jooned. Pingul nii üla- kui ka alalaug. Vastikus- kulmud on alla surutud, põsesarnad kõrgemale kerkinud, nina krimpsus. Rõõm  otsmik on sile, silmanurga all on väikesed kurrud. Põsesarnad on ülespoole kerkinud, moodustades nina ja suunurkade väliskülje vahelisele alale naeratuseks koondunud kaare. Kurbus  kulmud on kerkinud nii, et otsmiku keskele juustepiiri lähedale moodustub
detailpaaniga on raamatu käsikiri kirjastaja laual. Koju jõudes detailplaan automaatvastajal, kus kirjastaja ütleb, et ta talle helistaks. Super suureplaaniga jõuab Eddie Vernoni uksetaha, üldplaanis astub uksest sisse ning keskplaanis selgub, et Eddie on NZT'st huvitatud. Vernon saadab Eddie keemilisse puhastusse ülikonna järgi. Üldplaanis jalutab Eddie Vernoni juurde tagasi, detailplaanis avastab, et uks on paokil. Sisse astudes avastab keskplaanis, et elamine on segi pekstud ning, et Vernon on mõrvatud. Üldplaanis seisab seina taga ja on paanikas, siis helistab politseisse ja teatab mõrvast ning otsib uimastit. Uimasti- NZT mõju Eddie lõpetas raamatu nelja päevaga. Detailplaan purgist, kus peategelane hoidis oma uimastit. Detailplaan, kuidas Eddie mängib klaverit- õppis kolme päevaga selgeks. Ülisuurplaan väljendab rõõmu pokkerivõitude üle, mida aitas teha matemaatika ja uimasti.
Koridor on inimtühi, mõne kupee ukse alt poeb välja laternatuli. Kõrval kupeest kustub see helk samal hetkel, kui Ratchett sellest möödub. See on Poiroti kupee. Ratchett leiab vagunisaatja, kes on teda lahkelt nõus aitama. Valvur palub tal naasta kupeesse, kuhu ta ka teki toob. Ratchett sammub mööda koridori oma voodi poole, nüüd on veelgi vähem kumasid, mis uksevahest poevad. Ratchett märkab, et ta uks on lahti, ta teeb paar kiiremat sammu, kuni ongi paokil ukse juures. Ta teeb ettevaatlikult ukse lahti – ainult särav latern. Ratchett võtab raamatu, istub kokkupandavale voodile, millel lebab kõva madrats ja loeb ühe lehekülje, siis teise lehekülje kuni kuuleb koputust – ta tekk! Ta läheb reipalt uksele vastu avab selle ning näeb tuttavat nägu tekiga. „Merci beaucoup!“ ütleb Ratchett ning võtab teki vastu. Teenindaja ruttab minema. Ratchett vahetab ebamugavad päevariided ööürbi vastu
Näoilmet põhjustava konteksti tundmine teeb ilme lugemise palju hõlpsamaks. Üllatust väljendavad kõrgele tõstetud kaardus kulmud, otsmik on kortsus, lõug veidi alla langenud ning suu lõdvalt lahti. Silmavalge paistab nii ülalt- kui ka altpoolt iirist. Hirm peegeldub üles tõstetud ja kokku surutud kulmudes. Otsmik on samuti kortsus, kuid seekord nõnda, et seda kündvad kurrud on koondunud lauba keskossa. Suu on paokil, huuled pingul ja veidi tahapoole tõmmatud. Silmavalge on näha vaid ülalpool iirist. Viha- alla kokku surutud kulmud, nende vahel vertikaalsed jooned. Pingul on nii üla- kui ka alalaud. Huuled võivad olla pingesse viidud ja nelinurkselt veidi avali. Vastikus- kulmud on alla surutud, põsesarnad kõrgemale kerkinud, nina on krimpsus. Ülahuul on üles kerkinud, alahuul on kas üles lükatud või veidi allapoole surutud. Rõõm- otsmik on sile, silmanurga all on väikesed kurrud
legitiimse võimaluse rohkem Tartus aega veeta. (http://tartu.postimees.ee/2996073/mihkel-raud-kandideerib-riigikokku-tartus) Mihkel Raud kirjeldab oma sotsiaaldemokraatiat: ,,Minu sotsiaaldemokraatia on see, kui väärikus ei ole kaubeldav. Kui teisest hoolimine ei ole tingimuslik. Kui vaidlus ei käi selle üle, kes on inimene ja kes mitte. Kui kõik mõtted on õiged, 18 kõik lahendused võimalikud, kõik uksed paokil. Kui kõik on teretulnud ja kedagi ei välistata. Minu sotsiaaldemokraatia on see, kui ma olen valmis Sulle vastu tulema. Kui olen valmis natuke rohkem maksma, et Sina peaksid seda natuke vähem tegema. Kui olen valmis Sind sellesama pudrukausi äärde laskma, millest ma iseennast terve elu hõbelusikaga nuumata olen lasknud. Usu või ära usu, aga see on mulle kasulik, sest mina olen täpselt nii tugev, kui tugev oled Sina. Minu sotsiaaldemokraatia on see, kui ma pean Sinust lugu
Tema põhiline iseloomujoon on kastreeritus. Ta on kohustatud olema noor, Tema kehal ei tohi olla karvu, Tema liha peab olema elav, ja Tal ei tohi olla seksuaalorganit. Ükski lihas ei tohi häirida Tema kehajoonte sujuvust, ehkki Ta võib olla valutegevalt peenike või soe kiisukese-tüüp. Tema ilme ei tohi vihjata mingilegi huumorimeelele, uudishimule või intellektile, kuigi see võib avaldada absurdsel määral kõrkust või hõõguvat iha - kergelt langetatud laugude ja paokil suuga (stereotüübi jaoks võrdub iha irratsionaalse alistumisega) või, enamasti elavust ja idiootset õnnelikkust. Nähes, et maailm riisub end selle olevuse kasuks paljaks, peab Ta olema õnnelik - terve struktuur lendaks uperkuuti, kui Ta ei oleks õnnelik. Nii et naise lõputult naeratava imidz on kleebitud igale mõeldavale pinnale. Õunakook kutsub esile õndsalikkuse voolu, pesumasin põhjustab kärarikast
annaabi.ee 
