..................... 3 1. AHTI HEINLA............................................................................................................. 4 KOKKUVÕTE.................................................................................................................... 5 VIIDATUD ALLIKAD.......................................................................................................... 6 SISSEJUHATUS Referaadi eesmärk on tutvustada transpordi ja logistika eriala oluline uurija/panustaja. Referaat on koostatud Ahti Heinla kohta. Ahti on andnud olulise panuse Eesti logistikaarengusse. Tema ja Janus Friis lõid roboti, mis toob kliendi tellitud kauba koju või mujale soovitud kohta. Roboti teeb eriliseks see, et ta on 99% ulatuses isejuhtiv. [3] Lisaks Starshipi robotile on Ahti Heinla loonud Skype programmi. See on arvutiprogramm, mille abil on võimalik teha videokõnesid inimestega, kes samuti on omale allalaadinud Skype'i programmi
kaevandamine moodustab 14% kogutoodangust ja uraani kaevandamine 22% kogutoodangust, aga ka raua maak, nikkel ja teemant mille kaevandamise poolest on austraalia 3 riik maailmas. kulla ja süsi kaevanduse edetabelis on ta 4-ndal kohal, kusjuures süsi eksportijana samuti 4-ndal kohal maailmastaabis. Natuke vähem märkimist väärt kaevandamised on boksiit/alumiinium, vask, hõbe, opaal ja petroolium. Kaevandamine Austraalias on üks tähtsamaid ettevõtteid ning suurim panustaja Austraalia majanduses. 2 Kliima Austraalias valitseb kuum kliima, millele on omane nii ööpaeva kui ka aasta temperatuuri suur kõikumine. Suurem osa Austraaliast kuulub troopilisse kliimavööndisse, vaid Tasmaania saar asub parasvöötmes. Keskmine temperatuur on talvel +10°C kuni +18°C, suvel (detsember kuni veebruar) +25°C kuni +32°C. Austraalia jõgedevõrk on hõre, siin
Ookeanid ja mered katavad 71% Maa pinnast ning neis elab 90% planeedi elusorganismidest. Euroopas katab merevesi 3 miljoni ruutkilomeetri suuruse pinna- see võrdub Euroopa maismaa pindalaga. Mere ökosüsteemil on palju olulisi ülesandeid, sh võtmeroll kliima- ja ilmastikuolude tekkel ning inimtegevuse tagajärjel atmosfääri sattunud süsinikdioksiidi neelamisel. Meri on ka oluline toiduallikas, oluline kalanduse ja turismi majandusharu alustugi ning oluline panustaja meie tervisesse ja heaollu. /7/ Eesti on joogiveega üldiselt hästi varustatud ja me joome tervisele ohutut vett. Vee kvaliteet on Eestis eri piirkondades üsna erinev. Mõnes Eesti piirkonnas on puhta veega probleeme. Inimeste hoolimatuse tõttu on pinnas reostunud peamiselt naftasaadustega, aga ka väetiste ja mürkidega. Probleeme puhta veega on ka palju linnade elamurajoonides, kus puudub kanalisatsioon ja olmeveed juhitakse pinnasesse
(1) EU-25 annab 2025% maailma puidu- ja puidutoodete toodangust, sama suur osakaal on tal ka vastavas ülemaailmses tarbimises. EL on maailmas Jaapani järel teisel kohal troopilise puidu tarbimises. Euroopa Liidu puidukaubandus ülejäänud maailmaga on traditsiooniliselt defitsiidis, kuid seoses viimaste laienemistega on see vähenenud 21 miljardilt eurolt 7 miljardi euroni. (1) EL on oluline osaleja rahvusvahelises metsanduskoostöös ning suurim arengukoostöösse panustaja metsandussektoris (enam kui 600 miljonit eurot aastas Euroopa fondide, nagu Euroopa Arengufond, ning Euroopa Liidu ja liikmesriikide eelarvete kaudu), andes 40% riigiabina antavast arenguabist säästva metsamajandamise valdkonnas. Lisaks sellele on EL 33% häältega kõige suurem osaleja Rahvusvahelises Troopilise Puidu Organisatsioonis.(1) ELi metsade seisukord on hea ning peegeldab sajanditepikkusi inimese ja looduse vahelisi suhteid
instrumendi. Eestlased pole olnud mitte lihtsalt kohal, vaid on auga teeninud kõige raskemates piirkondades, pugemata peitu sõjaväelaste poolt põlatud ,,rahvuslike piirangute" taha. Panustades rasketesse sõjalistesse operatsioonidesse, on Eesti tugevdanud oma üldist mainet liitlaste hulgas. Riik on sellega akumuleerinud poliitilist kapitali, mis annab meie sõnadele oluliselt rohkem kaalu. Eesti pole pelgalt julgeoleku tarbija, vaid koos liitlastega meie ühisesse julgeolekusse panustaja."(Elling, 2011) 3.3 Eesti sõdurite kogemused Afganistanist Viisin läbi intervjuu nelja missioonil osalenud mehega. 36-aastane nooremveebel Riho Kurisoo, sai oma esimese konflikti kaitseliiduga 1991. aastal, kui oli üks kaitseliidu taasasutaja. Oma kaitseväe karjääri alustas ta Üksik-vahipataljonis 1994.aastal. Oma Afganistani mineku põhjuseks
2.kaevandaja maailma Teemant 3. kaevandaja maailmas Opaal Tsink 2. kaevandaja maailmas. 14% kogutoodangust Süsi 4. eksportija maailmas. 4. kaevandaja maailmas Petroolium 28. kaevandaja maailmas KAEVANDAMINE Kaevandamine Austraalias on üks tähtsamaid ettevõtteid ning suurim panustaja Austraalia majanduses. Kaevandusõnnetused Asukoht Millal Hukkunud Kembla mägi 1902 96 meest ning poissi Balmaini söekaevandus 1900;1932;1945 Kokku 10 meest Lyell'i mägi 12. okt 1921 42 meest Mulligani mägi 1921 75 meest Moura 1975;1986;1994; 13;12;13
Sõltumatu eelarve Allub juhatusele Piiri valvamise eest vastutavad rahvuslik-riiklike teenistuste juhid FRONTEX agentuuri eesmärk " EL tasandil operatiivsele koostööle suunatud informatsiooni koordineerimine välispiiride turvalisuse tugevdamiseks." FRONTEX MISSIOON FRONTEX on ühenduse usaldusväärne koordinaator ja tegevusse panustaja, mis on tunnustatud ja toetatud liikmesriikide ja kolmandate riikide poolt. FRONTEX soodustab aktiivselt koostööd EÜ tasandil piiriga seotud teiste sisejulgeoleku eest vastutavate asutustega. FRONTEXi tegevuseks on informatsiooni juhtimine. FRONTEX täiendab ja tagab üksikajaliku lisaväärtuse liikmesriikide rahvuslikriiklikele piirihaldussüsteemidele ning nende kodanike turvalisusele ja vabadusele. FRONTEX MISSIOON
6 Missugused on põhilised kaheksa rolli grupis? Rollid grupis: o Ideede genereerija - uute ideede tekitaja, mõtleja, mitte teostaja 17 Juhtimise alused o Võimaluste otsija - eesmärgile suunatud, otsib uusi variante eesmärkide rakendamiseks o Muutuste tekitaja - eesmärgile suunatud, kaasab teisi o Suhtleja - hoiab meeskonna meeleolu üleval o Teostaja - ülesandele, protsessile suunatud o Panustaja - ülesandele suunatud, abistab teisi o Lõpuleviija - ülesandele, tulemusele suunatud o Hindaja - esitab väljakutseid ja küsimusi 7. Kavandamine 7.1 Mis on eesmärk? Näide! Eesmärk on mingi kindel lõpptulemus, mida tahetakse saavutada kindlaks ajamomendiks, see on kavatsus aga ka tegevuse juhtmõte. Eesmärk peab andma vastuse küsimusele, mida tahetakse saavutada, ja kuhu tahetakse jõuda. N: Turuosa suurendamine, kliendi rahulolu suurendamine 7
edukaid organisatsioone ning toetada kaasaegsete juhtimiskontseptsioonide rakendamist Eestis. Kaugemaks eesmärgiks on Eesti ettevõtete ja ühiskonna konkurentsivõime strateegiline edendamine. Kvaliteediauhinna konkursi puhul on tegemist koostööprojektiga, mille osapoolteks on majandusministeerium kui projekti algataja ja seni suurim finantseerija, EAS Ekspordiagentuur kui eelkõige projekti juhtija ning Eesti Kvaliteediühing kui projekti panustaja ekspertteabega. Rahvuslike kvaliteediauhindade tava on maailmas laialt levinud saades alguse Jaapanist 1950- ndatel aastatel, kust see levis edasi USA-sse, Euroopasse ja mujale maailma. Euroopa riikidest ei ole käesolevaks ajaks oma auhinnakonkurssi algatanud üksnes Makedoonia, Albaania, Horvaatia ja Rumeenia. Et Eesti Juhtimiskvaliteedi auhinna mudel (joonis 19) põhineb Euroopa Kvaliteediauhinna mudelil (vt. joonis 17), on tublimatel võimalus kandideerida ka Euroopa Kvaliteediauhinnale
annaabi.ee 
