lk 149-179 · Tekst: Valsiner,J., Heidmets, lk 33-37(1); lk 89-95 (2) Suhtlemine Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine · Sotsiaalpsühholoogia selektiivne huvi suhtlemise vastu. · Koostöö ja konkurents ühiskonnas. Frustratsioon ja Suhtlemiskanalid ja suhtlemisskeemid. Verbaalne ja agressiivsus. Õpitud agressiivsus, institutsionaliseeritud mitteverbaalne suhtlemine. Miimika ja pantomiimika. agressiivsus. Altruismi motiivid ja mõjurid. Silmkontakt. Suhtlemisoskused ja suhtlemismängud. Viktimiseerimine. Agressiivsuse maandamine ja Tõene ja petlik kommunikatsioon. prosotsiaalsuse tootmine. Liider grupis · Tekst: Zeldin, T. lk 318 367 · Väike grupp ja sotsiomeetria. Liider ja autoriteet. Liidri
kiirenemine ja aeglustumine, ekstrasüstolid, juussoonte laienemine (punastamine, kuumustunne) või ahenemine (kahvatumine). Rahulolu korral täheldatakse nii hingamise amplituudi kui sageduse suurenemist, rahulolematuse korral muutuvad hingamisliigutused sagedasemaks ja sügavamaks. Perifeersed muutused, mis haaravad tavaliselt kogu organismi, levivad ka organismist väljapoole ja väljenduvad väljendusliigutustena miimika, pantomiimika. Esmane reageering äkki tekkinud tugevale hingelisele erutusele on eri inimestel erinev üht inimest haaravad erutusreaktsioonid, teist pidurdusreaktsioonid. Siit järeldus, et ka vägistamise puhul muutub osa kannatanuid passiivseks ning ei suuda end kaitsta ega osutada ründajale kõige elementaarsematki vastupanu. 5
Mittesõnaline suhtlus. Sõnad piiratud kultuuriruumiga, mitteverbaalne (peaaegu) universaalne näit emotsioonide lugemine! Edward Hall suhtlemine loomariigis! Verbaalset vähe! Mitteverbaalne suhtlemine: Silmkontakt ehk pilk Mitteverbaalse suhtlemise kanalid Pilk tundlikkus silmkontakti suhtes. Pilk suhete indikaator, kõnekorra edasiandja Miimika universaalsed näoväljendused (üllatus, hirm, viha, vastikus, rõõm, kurbus) Miimika ehk näoväljendused Pantomiimika poosid, liigutused, kehakeel. Toimib verbaalse sõnumi täpsustajana või omaette sõnumikandjana Pantomiimika ehk kehaväljendused Distants/orientatsioon. Kaugus ja asend kui indikaator suhetest Puudutused kultuurispetsiifilised sõnumikandjad. Exp puudutus = mulje aususest ja siirusest Lõhn loomariigis keskne kanal. Miks inimesed ennast lõhnastavad? Riietus. Atribuutika. Tätoveeringud. Riietus, atribuutika, tätoveeringud jne räägivad inimesest
Grupivahetus. Grupistereotüübid ja eelarvamused - meie ja nemad. • Reaalne ja sümboolne diskrimineerimine. Enamusgrupid ja minoriteedid. Soogrupid, vanusegrupid, rahvusgrupid. Grupikonfliktid ja nende ületamine. Grupi mõju, massipsühhoos. • Tekst: Zeldin, T. lk 149-179 Suhtlemine • Sotsiaalpsühholoogia selektiivne huvi suhtlemise vastu. Suhtlemiskanalid ja suhtlemisskeemid. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Miimika ja pantomiimika. Silmkontakt. Suhtlemisoskused ja suhtlemismängud. Tõene ja petlik kommunikatsioon. Liider grupis • Väike grupp ja sotsiomeetria. Liider ja autoriteet. Liidri teooriad: joonte teooria, liidriomadused, situatiivne ja käitumuslik teooria. Juhtimine ja liidriksolemine. Sotsiaalpsühholoogia rakendusvaldkonnad. • Nõustamine. Eneseteostus. Koolipsühholoogia. Organisatsioonikäitumine, personali valik ja juhtimine. Etnopsühholoogia
interaktsioon(vastastikune mõjutamine) Mitteverbaalne suhtlemine · Mittesõnaline suhtlus. Sõnad piiratud kultuuriruumiga; mitteverbaalne universaalne nt emotsioonide lugemine. Edward Hall suhtlemine loomariigis verbaalselt vähe. · Mitteverbaalse suhtlemise kanalid: Pilk tundlikkus silmkontakti suhtes. Pilk suhete indikaator, kõnekorra edasiandja Miimika universaalsed näoväljendused (üllatus, hirm, viha, vastikus, rõõm, kurbus) Pantomiimika poosid, liigutused, kehakeel. Toimib verbaalse sõnumi täpsustajana või omaette sõnumikandjana · Dr. Heba Najef. Kairo Ülikool mitteverbaalse suhtlemise sõnaraamat · Albert Mehrabiani (1970ndad) hüpotees 3 tähendust edasiandvat elementi vahetus suhtlemises: sõnad, hääletoon, kehakeel Hoiakute ja tunnete edasiandmise vahekord: 7% sõnad 38% hääletoon
Spetsialiseerumine mingis vallas toimubki selleks, et saavutada tipptase selles valdkonnas. Teine asi oli see, mida kohuse täiuslikkus vidi endast välja tooma milleks ideaalne vorm? Roomas ei osatud seda täiuslikkust seletada. Tehnikaga aga probleeme neil polnud. Võeti kasutusele üheselt mõistetav kommunikatsioonikõne zestid. See, kes kõnest aru ei saanud, see sai lihtsalt jälgida pantomiimi ja ikkagi aru saada, millest jutt on. Jääb ainult pantomiimika mõlemad dubleerisid üksteist. Augustuse ajal saavutas pantomiim oma õitsengu. Suured pantomiimi meistrid olid tõelised staarid. Neil olid oma poolehoidjate hulgad. Fännide kaklused hakkasid ähvardama ühiskondlikku rahu ja seega oli Augustus pagendama teatud pantomiimi, hiljem pidi ta pagendatud staari aga tagasi tooma rahva nõudmisel. Augustus oli omamoodi kombluse järelvaatajaks, ta hoolis selleslt, millised olid rahva kombed. Tema ajal rooma kombed veel ei võtnud lõtvuse ilmet
Mitteverbaalne suhtlemine Mittesõnaline suhtlus. Sõnad piiratud kultuuriruumiga, mitteverbaalne (peaaegu) universaalne näit emotsioonide lugemine! Edward Hall suhtlemine loomariigis! Verbaalset vähe! Mitteverbaalse suhtlemise kanalid Pilk tundlikkus silmkontakti suhtes. Pilk suhete indikaator, kõnekorra edasiandja Miimika universaalsed näoväljendused (üllatus, hirm, viha, vastikus, rõõm, kurbus) Pantomiimika poosid, liigutused, kehakeel. Toimib verbaalse sõnumi täpsustajana või omaette sõnumikandjana Mitteverbaalne suhtlemine Distants/orientatsioon. Kaugus ja asend kui indikaator suhetest Puudutused kultuurispetsiifilised sõnumikandjad. Exp puudutus = mulje aususest ja siirusest Lõhn loomariigis keskne kanal. Miks inimesed ennast lõhnastavad? Riietus. Atribuutika. Tätoveeringud.
annaabi.ee 
