mullad,viinamarjakasvatused,Metsad:pöögi- ja tammikud. Loomastik: hirved,saakalid,metssead,hundid,ilvesed,koprad. Loodusvarad:maavarasid on vähe,süsi,vähesel määral naftat ja maagaasi,peamine maavara on boksiit Lipp Vapp Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ajalugu: Antiikajal asus Ungari aladel Rooma provints Pannonia,linnad:Aquincum ja Gerosium,5.saj paiknes Ungari aladel hunnide väejuhi Attila asuala.9. sajandi lõpus asusid Ungari alale rändkarjakasvatajad ungarlased vürst Árpádi juhtimisel, 14. sajandil kujunes Ungari suurriigiks. 1526.a. said ungarlased Mohácsi lahingus lüüa. Ida-Ungari liideti otseselt Türgiga, Lääne- ja Põhja-Ungari Austriaga, Aastatel 16831699 vallutas Austria kogu Ungari ja riik allutati Habsburgidele täielikult. 1867. aastal moodustati kaksikriik Austria-Ungari
augustis, kui kuu keskmine temperatuur on +22º (maksimaalne temperatuur võib tõusta kuni +35º-ni). Lund sajab kõige rohkem detsembris ja jaanuaris, aprill, mai ja oktoober on kõige vihmasemad kuud. Kõige päikesepaistelisem periood jääb veebruari ning novembri vahele. Aasta jooksul kõigub päikesepaisteliste tundide arv 17002200 vahel. Paljusid Ungari alasid nimetatakse sageli nende vanade ladinapäraste nimedega: Pannonia (Doonaust lääne poole jäävad alad) ja Hungaria (Doonaust ida poole jäävad alad). Kunagist Rooma impeeriumi provintsi Pannonia iseloomustavad iidse hõnguga linnad, ulatuslikud viinamarjaistandikud ning valdavalt katoliiklasest elanikud. Enamasti protestantliku usutunnistusega elanikkonna asustatud Ida- Ungari territooriumi peetakse rohkem "põlisungarlikuks". Siinsed elanikud on ungari talupidajate maaharimistraditsioone veel teatud määral alles hoidnud. Ida-
sellega seoses Senati liikmeks. Tegi seejärel erinevatel poliitilistel ametikohtadel karjääri. Oli ka abielus, end lasteta, kuni aastal 187 abiellus Süüriast pärit päikesejumal El-Gebali preestri Julius Bassianus'e ( 217) tütre Julia Domna'ga (170-217). Neil sündis kaks poega. Bassianus ja tema suguvõsa olid väga rikkad ja omasid Süürias suurt mõju. Aastal 191 määrati Severus keiser Commodus'e poolt juhtima Pannonia leegione. Keiser tapeti järgmise aasta lõpus, uus valitseja Pertinax pidas vastu vaid kolm kuud ja tolle järglane Didius Julianus üheksa nädalat. Pretoriaanid, keisri ihukaitsevägi, vahetas keisreid nagu soovis, näiteks Didius ostis selle ameti enampakkumisel. Severus kuulutati oma sõdurite poolt keisriks peale Pertinax'i surma ja ta hõivas Rooma sisuliselt vastupanuta, sest Senat oli vahepeal Didiuse surma mõistnud. Severust toetas ka Britannia leegionite juht Clodius
Gallia ja Rein 2,6 Hispaania 2,3 Itaalia 3,25 Sitsiilia, Korsika ja Sardiinia 0,25 Aafrika, Numiidia, Mauritaania 1,25 Retsia, Norik, Pannonia ja Dalmaatsia 2,25 2 Üldpindala (2.300.000 ) 12,6 Meesia ja Fraakia (suurim osa elanikkonnast Fraakias) 2 Kreeka ja Makedoonia 2,25 Väike-Aasia (Anatoolia) 4,5 Süüria, Palestiina, Mesopotaamia 2
Kartaago - Aafrika provints (146), Provincia narbonensis (lõuna-prants alad) (120). c) Vahemere idaosa (2.-1.saj eKr) seda piirkonda valitses Kreeka. Aasia vallutamine 1.saj eKr- 3.saj pKr- sõlmitakse liidulepingud. Liit Kreeka riikidega; d) Lääne-Euroopa 1.saj eKr- 1.saj. pKr Gallia (59-51) Prantsusmaa alad, sõda keltide ja Caesari vahel. Sõjaretked Britanniasse (54) ja Germaaniasse 1.saj eKr. Rhaetia, Noricum, Pannonia. e) Ida-Euroopa 1.-2.saj pKr Traakia, Moesia 46 pKr. Balkani piirkond. Daakia 101-106 pKr- Rumeenia, kõige viimne vallutus. Impeerium saavutab oma suurima ulatuse 12. Ladina keele levik romaniseeritud aladel (tugevalt ja nõrgalt latiniseeritud alad) Tugevalt latiniseeritud piirkonnad: Itaalia, Pürenee ps, Lõuna-Gallia, Põhja-Gallia, Lkkutsia, Pannoonia, Kartaago. Nõrgalt latiniseeritud piirkonnad: Britannia, mägirajoonid
Mootori tühikäiku reguleeritakse segusiibri piirdekruvi 11 ja tühikäigu pidur- dusöhku reguleeriva nõelkruvi 10 abil. Karburaatori töö mootori eri tööreziimidel sarnaneb eespool kirjeldatud karburaatorite omaga. Märkida tuleks vaid, et tehas häälestab «Jawade» karburaatorid väga ökonoomse koostisega küttesegule. Seetõttu ei ole hea sõita pikemat aega täiesti avatud segusiibriga, kuna lah- jema segu tõttu mootor kuumeneb üle ja kolb võib kinni kuluda. Mootorratta «Pannonia» karburaator (ioon. 31) erineb eespool kirjeldatuist põhiliselt erilise käivitusseadise poo- lest (ujuki uputi puudub). Seadis meenutab karburaatori K-36 segurikastusseadist, kuid siin ei saa etteantava kütuse hulka doseerida ja pihustis segatakse kütus eelnevalt õhuga. Käivitusseadis koosneb käivitusdüüsist 5, mis -on ühendatud otse ujukikambriga, käivituspihusti 9 eraul- sioonikanalist 6 (segukambri külgmises seinas) ja kolbkla- pist 2
Suplussaal mahutas 1500 inimest. Titus - juudi sõjas oma isa Vespianuse vanima pojana leegioni ülem. Pärast isa keisriks kuulutamist sai Titusest sõjavägede ülemjuhataja Palestiinas. Seal surus ta maha juutide ülestõusu ning purustas 70. a. Jeruusalemma ja templi. Selle eest püstitati talle triumfikaar. Valmis 81. pKr. Septimus Severus - Rooma keiser alates 193. aastast. Ta pääses senatisse Marcus Aureliuse ajal. Konsuliks sai ta 190. aastal. Ta nimetati Pannonia superior´i asehalduriks. Ta võitles järjest kõikide oma troonipüüdlejatega. Ta oli esimene keiser, kes lahendas siseprobleeme sõjaväelise ainuvalitsusega. Aastal 203 avati pidulikut talle pühendatud võidukaar (sõdis araablastega). Constantinus - rooma linn oli väga nõrk. Keiser Constantinus otsustas teha uue Rooma. Uus linn rajati Bütsantsi alale. Linna nimeks saab Konstantinoopol. 330 õnnistatakse linn sisse. Aastal 313 legaliseeris aga Constantinus ristiusu. 380
2. saj. e. Kr. Vahemere idaosa (selhulgas Anatoolia (Türgi) rannik) Pontus, Kiliikia, Süüria - provintsid 1. saj. e. Kr.; Armeenia, Juudamaa - liitlas- või vasallriigid (Egiptus). 2. saj. sõjaretked Assüüriasse, Mesopotaamiasse, Araabiasse. d) Lääne-Euroopa romanisatsioon. - Gallia (59-51)- Prantsusmaa alad, sõda keltide ja Caesari vahel - sõjaretked Britanniasse (54) ja Germaaniasse. 1. saj. e. Kr. - Rhaetia (piirkond Sveitsis), Noricum (Austria), Pannonia (Ungari). e) Ida-Euroopa romanisatsioon. Traakia, Moesia 46 p. Kr.- Balkani piirkond Daakia 101-106 p. Kr.- Rumeenia, kõig viimane vallutus- Impeerium saavutab oma suurima ulatuse. Rooma laienemine arvudes: 509 eKr: Rooma vabariik- mõnisada km2 250 eKr: u 150 000 km2, u 3 milj elanikku 2. saj pK: 50 70 milj inimest Ladina keele levikut mõjutanud faktorid: 1) Rooma riiklik korraldus: Tugevalt tsentraliseeritud 1. sa pKr
annaabi.ee 
