Kaasajal ringluses olevad kupüürid ja mündid on rahamärgid ehk kaupa esindavad rahad. Seega on rahamärk väikese omaväärtusega või siseväärtuseta rahatäht. Rahamärkide väärtus seisneb suuresti nende ostujõus (omab väärtust ainult selle tõttu, milline on tema ostujõud). 5 PABERRAHA, MÜNDID JA PANGARAHA Kuni 20. sajandini mõisteti rahana eelkõige paberraha (kupüüre) ja münte. Sealt alates on aga raha definitsiooni sisu oluliselt muutunud. Tänapäeval eksisteerib raha erineval kujul ja ta võib olla mitte füüsiline. Näiteks elektroonsel kujul raamatupidamiskanded, mida saab kasutada maksevahendina. Põhimõtteliselt võib eristada kahte liiki raha: - Seaduslik maksevahend e sularaha. Seaduslikuks maksevahendiks on raha emiteeriva
Väärtuse mõõt ja arvestuse ühik. Rikkuse akumulatsiooni vahend. Maksevahend- raha liikumine on ajas ja/või ruumis eraldatud kauba liikumisest. Väärtuse ülekandmise vahend- pärandus, kingitus. 3. Milline alljärgnevaist on seaduslik maksevahend: -asendusraha -sularaha- on seaduslik maksevahend! ( Riigi poolt või riigi nimel emiteeritud rahamärgid on seaduslikeks maksevahenditeks, mis on kohustuslikud vastuvõtmiseks kõikidele majanduse subjektidele! -kaupraha -pangaraha. 4. Millised on keskpanga rahapoliitilised instrumendid? Refinancing Policy -The Purchase of Bill of Exchange -The Extension of Loans against Collaterial (Lombard Policy)- keskpank annab laenu väärtpaberite tagatisel- laen(tähtajaline)tagasiostmisel on hind kõrgem. Open Market Policy- riigi väärtpaberite ost-müük. Foreign Exchange Policy(välisvaluuta poliitika- on kohustatud hoidma +-1,5%) -Foreign Exchange Rate Policy -Swap Policy- tulevikutehingud, valuutalaenud.
Alates 16. sajandist jagunesid pangad peamiselt kaheks: valuutavahetuspankadeks ja deposiitpankadeks. Valuutavahetuspangad ei tegelenud pangandusega selle tänapäevases tähenduses. Üks funktsioon oli välisvaluutaga arveldamine. Teine, peamine, funktsioon seisnes aga selles, et valuutavahetuspank võttis vastu väärismetalle ja muutis selle pangarahaks. Kui panka toodi kulda kullakangide või välisvaluutana, siis pank vermis sellest pangaraha, mida kaupmehed koheselt aktsepteerisid. See tähendas, et kaubatehingut tehes ei pidanud enam kulda kaaluma ja hindama selle väärtust, vaid sai maksta müntidega, millel see oli juba kindlaks määratud. Valuutavahetuspangale tähendas see, et neil ei olnud kunagi vaja omakapitali kliendile antava pangaraha väärtus oli võrdne sellega, mis panka toodi. Loomulikult arvestati teenuselt ka väike tasu. Algusajal töötasid valuutavahetuspankadena näiteks Hamburgi Pank ja Amsterdami Pank
Keskpank ja teistel kohustust ei lasu.Rikutud paberraha peab olema tuvastatav üle 50% ja peal peab olema loetav seeria ja number. Mündi puhul peavad eristuma riik ja aastaarv. 2) Kõik ülejäänud maksevahendid, mida aktsepteeritakse kuuluvad teise rühma. II rühma maksevahendid erinevad üksteisest likviidsuse poolest. Likviidsus tähendab seda, kui kiiresti ja ilma täiendavate kuludeta saab mingit vara rahaks vahetada. 3) Pangaraha – ei eksisteeri füüsilisel kujul. Pangaraha toimib pankade vahelistes arveldustes. Pankadevahelised arveldused toimuvad läbi kliiringkeskuse (tasaarvelduse).Pangal on valitsuses omad kontod ja päeva lõpus kui kontosid suletakse, siis selgitatakse välja, kes kellele võlgu on. Raha põhifunktsioonid: 1) Raha kui maksevahend. Seisneb selles, et raha võib vahetada kõigi teiste kaupade vastu suhtes, mis sõltub raha ostujõust ja kaupade hindadest.
Elektrooniline raha: eskisteerib vituaalselt Varade likviidsus nende sularahaks vahetamise võimalus Raha kui seaduslik maksevahend on paberraha ja mündid, mis on riigi poolt selleks kuulutatud ja mida tuleb maksete sooritamisel vastu võtta piiramatult. Riigid, mis on oma arengu algetapid, kasutavad usalduse saavutamiseks rahasüsteemi vastu valuutakomitee süsteemi, mille kasutamisel on ringluses olev rahamass täielikult tagatud võõrismetalli- ja kullavarudega. Pangaraha mõistega on hõlmatud pankadevahelistes arveldustes kasutatav ja ülekannetes kajastuv raha. Seega pangaraha füüsilisel kujul ei eksisteeri. Seda mõistet ei kasutata selle raha kohta, mis on reaalselt paigutatud ja füüsiliselt olemas pankade hoidlates. Nt sularaha hoiustamisel panka muutubki see pangaarvel kajastatavaks pangarahaks. RAHA FUNKTSIOONID Vahetusvahend maksevahend Arvestusühik mõõtühik kõikide varade väärtust hinnatakse rahas
Kõige likviidsem on raha. Kõik ülejäänud maksevahendid on vähem likviidsed. Likviidsus tähendab seda kui kiiresti ja ilma täiendavate kuludeta on võimalik vahetada muud vara rahaks. Muud vahendid- arvetel olevad rahad ehk ülekanderahad. Pangakaardid. see on vähemlikviidne kuna peame täiendavaid kulusid kandma- pangale teenunstasu, ülekandetasud jne. Valuutad, tsekid. Mida rohkem piiranguid seatakse raha väljavõtmiseks ( nt tähtajaline hoius) seda vähem likviidne on vara. PANGARAHA- mis ei eksisteeri reaalselt. On pankade vahelistes arveldustes kasutatav raha. Ka pangad teevad oma elu lihtsamaks, kõikidel pankadel on avatud korrespontent kontod Eesti Pangas. Kes päeva lõpuks pankadest teisele võlga jääb, kannab kulud. Kui üks on 30000.- võlgu ja teine 50000.-e i pea mõlemad kandma rahasid, vaid lihtsalt üks kannab teisele 20000.. võlgu ja ongi klaaritud. Kui aga nt on selline olukord, et pangal pole võimalik võlga ära maksta, siis Eesti Pank maksab
Seega ei sõltunud pank enam kullakaevanduste võimsusest ega riigi rahapaja toodangust, vaid hakkas ise oma varasid ja ringluses olevat rahamassi kasvatama. (Ivanova 1998: 5-18) Arvatavalt 16. sajandil asutasid kaupmehed Itaalias, Madalmaades ja Saksamaal olulistes kaubanduslinnades ziiropanku, mis arveldasid sularahata. Kuivõrd keskaja transpordiolud ja poliitiline olukord oli selliste pankade tekkimine möödapääsmatu. Ziiropankades tekitati pangaraha järgmiselt, pangale loovutati väärismetalli või väärismetallraha, mille väärtuse ulatuses hoiustaja sai teha makseid. Väärismetall säilis ziiropanga varakambris aga selle omanikud vaheldusid pangaraamatutes vastavalt maksete tegemisele või maksetest raha saamisele. Peale ziiropanku arenesid välja emissioonipangad. Emissioonipanga tunnuseks oli pangatähtede väljaandmine koos kohustusega need väärismetallraha vastu lunastada.
Tekivad elektroonilised maksevahendid, mis oluliselt laiendab raha mõistet. 1)Raha kui seaduslik maksevahend - See on raha, mille on emiteeriv riik kuulutanud seaduslikuks maksevahendiks, milleks on käibel olevad kupüürid ja metallmündid. Mida on kohustatud vastu võtma piiramatult majandustehingute osalised. 2)Muud maksevahendid(alternatiivmaksevahendid-pangakaardid) Mõisted Likviidsus – kui kiiresti on võimalik vara muuta rahaks ilma täiendavate kuludeta. Pangaraha – pankadevahelistes arveldustes kasutatav arveldusraha. Ei eksisteeri kunagi reaalse rahana. Raha funktsioonid 1. Raha kui maksevahend – raha on vahetatav kõikide teiste kaupade vastu vastavalt raha väärtusele ning kaupade hindadele. Toimib normaalse inflatsiooni tingimustes. Kui inflatsiooni tase tõuseb, siis raha funktsioon muutub küsitavaks ja tekib uuesti bartertehing. 2. Raha kui väärtuse mõõt – raha on ühikumõõduks kaupade ja teenuste väärtuse mõõtmisel, mis
annaabi.ee 
