lameda laega saal, mille jagavad löövideks sammaste read.Meka poolses seinas (nn. kilbamüüris) on poolümar palveniss (nn. mihrab).Mosee õues asub kaev.Tavaliselt kuuluvad mosee juurde ka 1 või mitu saledat torni minaretti. All toodud Damaskuse Suure mosee plaan. Damaskuse Suure mosee üldvaade. Ristlöövi kroonib 36m kõrgune Nisri ehk Kotka kuppel, mille praegune kuju pärineb 1893.a. Samarra Suur mosee oli islamimaailma suurim, mahutas 80000-100000 palvetajat, rajatud umbes 850.a (Iraagis). Siseõue mõõtmed 155x240 m.ning sinna pääses 23 värava kaudu. Samarra suure mosee kõige silmatorkavam säilinud element spiraalminarett al- Malwiya. 55m kõrgune minarett paikneb nelinurksel alusel, mille kõrgus on 3m. Tadz Mahal ("ühe valitseja elavasse kivisse raiutud tuline kirg" sir E. Arnold) asub Põhja-Indias Agra lähedal (1632-1653). Hoonet ehitas 20000 töölist 22 aastat.
Sel ajal tulevad munetist välja munad koos kleepuva vedelikuga, mis mune kattes kiiresti tardub. Nii tekib iseloomulik kapsel- ooteek. Neid võib tihti näha näiteks tarade või telefonipostide otsas. Ooteek koosneb kambritest, milles igaühes asub piklik muna. Munade arv kõigub 100- 300-ni, nad jäävad kapslisse kevadeni. Ooteegi ülaosas on eriline sagar, kus asub kapslist väljumise ava. Kevadel poeb vastne läbi ava poolenisti välja ning kestub. Ta meenutab juba täiskasvanud palvetajat, ent peab veel palju kasvama ja läbi tegema veel neli kestumist. Enesekaitse Röövritsikatel on rohkesti vaenlasi ennekõike lindude hulgas. Mõningad suured ritsikaliigid kaitsevad end rünnaku eest esijäsemetega, mille siseküljed on nii teravad, et võivad inimese käe verele kriimustada. Teised üritavad ründajaga võideldes teda hirmutada. Näiteks Ida-
protsessioonide jaoks. Kiriku interjööris on kasutatud marmorit, sinise glasuuriga telliseid ja keraamilisi plaate. Muhameedlaste Kaljumosee. Suure kuldse kupli ümbermõõt on 20m ning see kerkib rohkem kui 35 m kõrgusele Prohveti kalju kohale. Samarra Suur mosee oli islamimaailma suurim, mahutas 80000-100000 palvetajat, rajatud umbes 850.a (Iraagis). Siseõue mõõtmed 155x240 m.ning sinna pääses 23 värava kaudu. Samarra suure mosee kõige silmatorkavam säilinud element spiraalminarett al-Malwiya. 55m kõrgune minarett paikneb nelinurksel alusel, mille kõrgus on 3m. Cordoba Suure mosee ehitamist alustati Süüria printsi Abd ar-Rahmani käsul 8.saj. (Hispaania). Ehitust on jätkatud ning muudetud järgneva 200 a. jooksul.
taevasse tõusnud ja Allahiga rääkinud. Samas paiknes kunagine Saalomoni tempel. Kaheksanurkne põhiplaan sisaldab kaht ühise tsentriga kooriümbriskäiku, mis olid mõeldud rituaalsete protsessioonide jaoks. Kiriku interjööris on kasutatud marmorit, sinise glasuuriga telliseid ja keraamilisi plaate. Suure kuldse kupli ümbermõõt on 20 meetrit ning see kerkib rohkem kui 35 meetri kõrgusele Prohveti kalju kohale. Samarra Suur mosee oli islamimaailma suurim, mahutas 80 000- 100 000 palvetajat ning on rajatud umbes 850.aastal Iraagis. Siseõue mõõtmed 155x240 meetrit ning sinna pääses 23 värava kaudu. Samarra suure mosee kõige silmatorkavam säilinud element on spiraalminarett al-Malwiya. 55.meetri kõrgune minarett paikneb nelinurksel alusel, mille kõrgus on 3m. Cordoba Suure mosee ehitamist alustati Süüria printsi Abd ar- Rahmani käsul 8.sajandil Hispaanias. Ehitust on jätkatud ning muudetud järgneva 200 aasta jooksul. 16.sajandil ehitati kompleksi keskele
loomuvastane:"Mu kõne torgaku, ent mitte oda!" III stseen: Kuningas on otsustanud Hamleti kohe Inglismaa poole teele saata. Hamlet läheb ema tuppa, Polonius peidab end samas toas vaiba taha, et salakuulata. Kuninga monoloog:" Mu süü on jälk, ta lehkab taevani, tal asub iidseim kõigist needustest oo, vennatapp! ..." Kuningas proovib palveis taeva poole rahu leida. Hamlet näeb kuningat palvetamas ja peab endamisi nõu, kas teda kohe tappa. Siiski loobub ta soovist, sest palvetajat tappes poleks tegu tõelise kättemaksuga: palvetaja on valmis rännakuks Jumala kohtu ette. IV stseen: Hamlet kuninganna ees, süüdistab , et see on oma mehe venna naine ja kahetseb, et ka tema ema. Kuninganna tahab lahkuda, kuid Hamlet ei lase ja tahab kõik lõpuni selgeks teha.Kuninganna hüüab appi. Polonius reedab end vaiba taga ja Hamlet torkab ta mõõgaga surnuks, ise imestust teeseldes. Hamlet möönab, et Poloniuse tapmine oli peaaegu sama halb, kui oma mehe, kuninga
(lk 72) Millise üle arutleb kuningas? Kuidas? Kuningas proovib palveis taeva poole rahu leida. "Mu süü on jälk, ta lehkab taevani, tal lasb iidseim kõigist needusest- oo, vennatapp! Anna andeks mu jõle mõrv!-Ei, sest veel ikka alles on kõik mul, mille pärast mõrvasin: kroon, võimuiha ja mu kuninganna." (lk 73-74) Kuidas käitub H. seda nähes? Hamlet näeb kuningat palvetamas ja peab endamisi nõu, kas teda kohe tappa. Siiski loobub ta soovist, sest palvetajat tappes poleks tegu tõelise kättemaksuga: palvetaja on valmis rännakuks Jumala kohtu ette. (lk 74) IV stseen Miks P. end peidab? P peidab end selleks, et kuningale hiljem kõik ette kanda. Millest vestlevad H. ja kuninganna? Hamlet kuninganna ees, süüdistab , et see on oma mehe venna naine ja kahetseb, et ka tema ema. Kuninganna tahab lahkuda, kuid Hamlet ei lase ja tahab kõik lõpuni selgeks teha. Ilmub Hamleti isa vaim
Nt. lambatalle õlul kandev mees - Kristus. Kristust sümboliseeris ka kala, lootus oli ankur, paabulind suremtust, Püha Vaim oli tuvi jne. Leidub ka pilte, mis otseselt illustreerivad mõnda kohta Piiblist, eelkõige Vana Testamendi lugusid. Nt. Joonas ja vaalaskala, Taaniel lõvide keskel kannelt mängimas (sümb. usu jõudu), Mooses kaljust vett välja löömas, kolme meest tulises ahjus jne. Väga sagedane motiiv - rist ja ülestõstetud kätega inimene, sümb. palvetajat. Välimuselt meenutavad piiblitegelased inimesekujutisi rooma maalikunstis. Tihti varakristlikud katakombimaalid kohmakavõitu, arengulooliselt nende tähtsus suur - uue ajastu kunst, väljendub uus ellushtumine. Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud varakristluse päevil üldse, sest püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kuju kummardamisega. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti nt. sarkofaage. Vormilt meenutavd need
Teheran. Eksponeerib kuni seitsme aastatuhande vanuseid kunstiväärtusi. Teoseid: Dareios I audientsireljeef, ahhemeniidide ajastust pärinev kuldne lõvi-peeker, vana-pärsia jooginõu, Skulptor Shami loodud sõjamehe pronkskuju. Jaapan: Rahvusmuuseum Kyotos – Aadress: 527 Chayamachi, Higashiyama-ku, Kyoto. Eksponeerib Jaapani olulisemaid kunstiteoseid alates Heianist ja lõpetades Edo ajastuga. Teoseid: aastast 1127 pärinev rullmaal, mis kujutab veejumala poole pöörduvat palvetajat, Tawaraya Sotatsu maal graatsilistest kurgedest, Honami Koetsu kalligraafilised hieroglüüfid, Kano Motonobu “Faasanid ja pojengid.” Rahvusmuuseum Tokyos – Aadress: 13-9, Ueno park, Tokyo. Eksponaatide hulgas puugravüür, mis arenas Edo ajastul kõrgemale tasemele. Teoseid: Hokusai loodud puugravüür “Vaade läbi lainete Kanagawa rannikule,” Kitagawa Utamaro “Mao tund,” Heiji kodusõja aastatel (13.sajand) valminud “Valitseja perekonna pagendamine.” Taivan:
annaabi.ee 
