Sellist tõuget on tunda, kui palpeerida pulssi mansetist allpool ning kuuldes stetoskoobiga. (Nienstedt jt 2007: 215). Võib juhtuda nii, et kui rõhku on nii palju langetatud, et veri pääseb ka diastoli ajal manseti alt liikuma, muutub verevool pulseerivalt ühtlaseks. Sellel momendil nõrgeneb heli järsult ja pehmendavad teravad tõuked. Sellel hetkel mõõdetav näit on diastoolne vererõhk. Diastoolset vererõhku ei saa määrata palpeerimise teel, seda võib teha ainult kuulatledes. (Nienstedt jt 2007: 215). 2.3. Vererõhu mõõtmine mõlemal käel Patsient võib paluda tervishoiutöötajat, et ta mõõdaks vererõhku mõlemal käel. Vererõhu mõõtmisel mõlemal käel võivad toimuda erinevad indikatsioonid. Tervidhoiutöötaja peab valima suurimat vererõhu näidist. Inimestel, kellel erineb vererõhk rohkem kui 10 mmHg, võivab saada südameatakki või ajurabandust. Need juhtumid võivad leiduda inimestel, kes on
verejooksude korral · Sportlastel Ebaregulaarne Südamelöögid ··· · · Hüpoksia, südamehaigused järgnevad üksteisele ebaregulaarse aja tagant Pulsi palpeerimise kohad · a. radialis · a. brachialis · a. femoralis · a. dorsalis pedis · a. carotis · a. temporalis Normaalne täiskasvanud inimese pulsisagedus on 60100x' (korda minutis). Pulsi palpeerimisel jälgitakse Pulsi sagedus ehk frekvents (löökide arv minutis) See püsib samana surmani, kui mõni haigus ei muuda seda. Meestel ja sportlastel on üldiselt aeglasem pulss kui naistel. Kui pulss on alla 60x', nimetatakse seda aeglaseks pulsiks ehk bradükardiaks
b- Täita ainult arsti korraldusi c- Olla alati patsiendile/kliendile kättesaadav d- Vastutada õendusplaani täitmise eest Õdedeanamnees sisaldab: Arsti korraldusi Haiguse prognoosi Inimese elamistoiminguid Haiguste patogeneesi Nimeta lamamisohtlikud piirkonnad, kui patsient lamab selili: Kukal, abaluud, küünarnukid, ristluu, kannad Rektaaltemperatuur ehk pärasoole temperatuur kraadi 36,9-37,7 Terve inimese hingamissagedus on 12-18 korda minutis. Nimeta 5 pulsi palpeerimise kohta: Unearter, kodarluuarter, õlavarrearter, reiearter, õndlaarter, tagumine sääreluuarter, näoarter, selgmine jalaarter. Nimeta 4 juhtu, kui rakendatakse nasogastraalsondi kaudu toitmist: Söömine suukaudu ei õnnesti või see on vähene, isutus, iiveldus, teadvusetus. Toidu vajadus on kasvanud. Toidu tagavarad on vähenenud, kaal on langenud 5% kuu jooksul. Ravimi ampullil on toimeaine antud protsentides (näiteks 5%), mida näitab protsent? Mitu grammi ainet on 100ml lahuses.
Pulss Pulss on arteri seina võnkumine, mida põhjustab südame vasaku vatsakese kokkutõmbumisel aorti väljapaisatav veri. Pulssi palpeeritakse tavaliselt kodarluuarteri perifeerses otsas randmeliigesest kõrgemal käe sisepinna pöidlapoolsel küljel teise, kolmanda ja neljanda sõrmega. Täiskasvanul on rahuolekus pulsisagedus 6080 lööki minutis, lastel on pulss kiirem. Kehatemperatuuri tõus ühe kraadi võrra kiirendab pulssi 810 löögi võrra minutis. Pulsi palpeerimise kohad imikul ja väikelapsel Vererõhk Rõhk, mida avaldatakse arteriseinale vere voolamisel läbi arterite. Rõhku, mida avaldatakse südame kokkutõmbumisel ja vere väljapaiskamisel, nimetatakse süstoolseks (kõrgeimaks või ülemiseks) vererõhuks. Rõhku, mida avaldatakse südame laienemisel ja vere voolamisel südamesse, nimetatakse diastoolseks (madalaimaks või alumiseks) vererõhuks. Kehatemperatuur Kehatemperatuur on tasakaal keha soojuse tootmise ja soojuse eraldumise vahel.
2.3. Eesmine sääreluuarter (a. tibialis anterior): kulgeb sääre eesmiste lihaste vahel alla, annab harusid sääre eesmisele osale, lõpuks jõuab jalalaba seljale, kus teda nimetatakse jalaseljaarteriks (a. dorsalis pedis). 2.4. Tagumine sääreluuarter (a. tibialis posterior): kulgeb lestlihase ja sääremarja kakspealihase vahel, varustab sääre tagumist poolt; mediaalse peksi alt läheb jalatallale, kus hargneb kaheks tallaarteriks. Pulsi palpeerimise kohad: 1.Oimuarter - temporaalpulss. 2.Näoarter – fatsiaalpulss. 3.Ühine unearter – karootispulss, karotiidpulss. 4.Õlavarrearter – brahhiaalpulss. 5.Kodarluuarter – radiaalpulss. 6.Reiearter – femoraalpulss. 7.Õndlaarter – popliteaalpulss. 8.Jalaseljaarter – jalaselja-, dorsaalis peedise pulss. 9.Tagumine sääreluuarter – tibialispulss. Suure vereringe veenid. Enamik veene jookseb arteri kõrval ja kannab sama nime (sageli nimetatakse neid lihtsalt saate- veenideks).
eesmine sääreluuarter kulgeb sääre eesmiste lihaste vahel alla, annab harusid sääre eesmisele osale, lõpuks jõuab jalalaba seljale, kus teda nimetatakse jalaseljaarteriks tagumine sääreluuarter kulgeb lestlihase ja sääremarja kakspealihase vahel, varustab sääre tagumist poolt; mediaalse peksi alt läheb jalatallale, kus hargneb kaheks tallaarteriks. Pulsi palpeerimise kohad: · oimuarter temporaalpulss · näoarter fatsiaalpulss · ühine unearter karootispulss, karotiidpulss · õlavarrearter brahhiaalpulss · kodarluuarter radiaalpulss · reiearter femoraalpulss · õndlaarter popliteaalpulss · jalaseljaarter jalaselja-, dorsaalis peedise pulss · tagumine sääreluuarter tibialispulss Suure vereringe veenid enamik veene jookseb arteri kõrval ja kannab sama nime. Verevool on
muutusega. Vastsündinul moodustavad tiputõuke südame vasak ja parem vatsake. Viiendast-kuuendast eluaastast alates ainult vasak vatsake. Südame tiputõuge on oluline südame vasaku vatsakese lateraalse piiri määramisel. (Lastehaiguste... 1986, Kallas jt 1999, Uibo jt 2010.) Hinnatakse südame tiputõuke ulatust (pulseeriva osa läbimõõtu), mis normaalselt on 1-2 cm. Visuaalselt laiema ala pulsatsiooni sedastamisel südame piirkonnas, täpsustatakse palpeerimise teel selle täpne lokalisatsioon, tugevus ja ulatus. (Lastehaiguste... 1986, Kupari & Nieminen 2005, Saha 2005, Uibo jt 2010.) Joonis 10. Südame tiputõuke ja parema vatsakese pulsatsiooni vaatlus- ja palpatsioonikohad täiskasvanul ja lapsel (Kupari & Nieminen 2005, Shelswell & Bentley 2007) Tabel 2. Tiputõuke asukoht (Uibo jt 2010). Lapse vanus Tiputõuke asukoht Tiputõuke paiknemine mamillaarjoone suhtes (roidevahemik) 0–2 a
teab südame asukohta, südame ehitust ja funktsioone; oskab selgitada koronaararterite ülesannet, funktsioone ja nende häire tagajärgi; teab südame osi ja oskab kirjeldada nende ülesannet vereringes; oskab kirjeldada suurt ja väikest vereringet teab vereringe põhinäitajaid (pulss, vererõhk) igas vanuses inimeste puhul; teab arteriaalse vererõhu normväärtusi; oskab anda selgitusi pulsi tekkimise kohta, teab pulsi palpeerimise kohti Üldine sissejuhatus Südamel kui vereringe pumbal on ülesanne varustada kõiki keha piirkondi püsivalt ja piisavalt verega. Seda pumbafunktsiooni tuleb tal täita kogu inimese elu jooksul. Südame asukoht Süda (cor, cardis) on lihaseline verd pumpav õõneselund, mis paikneb koos südamepaunaga rinnaõõnes, diafragma peal ja rinnaku ehk sternumi taga. Inimese süda on tema rusika suurune.
annaabi.ee 
