Valan 2 ml palmitiinhapet, 2 ml searasvu ja 2 ml oliivõli lahust. Igasse katseklaasi lisan tilkhaaval 7 tilka broomi lahust kloroformist. Loksutan. Segu, kus oli palmitiinhape, muutus oranziks. Segu, kus oli searasv, muutus heleoranziks. Segu, kus oli oliivõli, muutus värvituks. Järeldus: Oliivõli lahus muutus värvituks => ta sisaldab küllastumata rasvhapeid. Palmitiinhape ja searasv, kuna nende pruun värvus läks heledamaks, sisaldavad küllastunud rasvhappeid. Kuna palmitiinhappe värvus on intensiivsem, siis küllastunute rasvhapete sisaldus on suurem. 1.3.5. Liebermann-Burchard'i kolesterooli määramise test Kolesterooli reageerimisel äädikhappe anhüdriidiga väävelhappe keskkonnas moodustub tume sinakas-rohelise värvusega reaktsioonisegu. Reaktsiooni sinakas-rohelises staadiumis on TMR-meetodil identifitseeritud arvukalt reaktsiooniprodukte, mis näitavad, et kolesterooli
(m3). Termodünaamika esimene seadus Ehk energia jäävuse seadus: isoleeritud süsteemi energia on jääv Suletud süsteemis võib siseenergia muutuda, kas soojuse q (J) või töö w (J) kaudu: E = q w NB! Soojus ja töö ei ole olekufunktsioonid ja mõlemad sõltuvad sellest kuidas antud olek on saavutatud Paisumistöö w = PV Entalpia H on reaktsiooni soojusefekt konstantsel rõhul: H = E + PV Entalpia on olekufunktsioon Biokeemilistes protsessides on H ligikaudu võrdne E Näiteks palmitiinhappe oksüdatsioon: CH3(CH2)14COOH (tahke) + 23O2 (gaas) 16CO2 (gaas) + 16H2O (vedelik) H = -9958,7 kJ/mol ja E = -9941,4 kJ/mol NB! Muutused energiat esitatakse reeglina ühe mooli aine kohta J/mol, kJ/mol Termodünaamika teine seadus: entroopia Protsesside kulgemise suund Entroopia S (J/K) on süsteemi korrapäratuse mõõt: S = k lnW k - Boltzmani konstant (1,38 x 10-23 J/K) Entroopia on olekufunktsioon Tulenevalt soojusliikumise kaootilisest iseloomust liiguvad
hulga konstantsena hoidmisel. 37. Mis toimub rakuga, kui ta läheb apoptoosi? Toimub rakutuuma kondenseerumine, sama toimub tsütosooliga. Seetõttu tekivad rakust ,,mullikesed" (surnud rakutükid), mis hävitatakse fagotsütoosi teel. 38. Miks on oluline, et erütrotsüütide hulk suureneks? Lihaste töötamisel tarbitakse hapnikku, seega on tarvis rohkem hapnikku transportida. 39. Kui palju ATP-d on võimalik toota rasvhapete oksüdeerumisel? Palmitiinhappe oksüdeerumisel mitokondrites: iga ringiga eraldub 1 AcCoA molekul. 1palmitoüül CoA -> 8AcCoA + 7NADH + FADH2 1AcCoA kohta 3NADH ja 1FADH2 8AcCoA -> 24NADH + 8FADH2 Kokku: 1palmitoüül CoA -> 31NADH + 15FADH2 Tsitraaditsüklis lagundatakse 2CO2-ks, protsessi käigus genereeritakse veelkord NADH ja FADH2 -> lähevad edasi mitokondriaalsesse elektronitranspordiahelasse. Seal FADH2 annab maatriksist membraani vaheruumi 6prootonit, NADH annab 10 prootonit.
Küllastumata rasvhapete esinemise kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse reaktsiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga sellele iseloomulik pruun värvus ei kao, kuid küllastumata rasvhapete sisalduse puhul muutub lahus liitumisreaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. Töö käik · Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valasin igasse 2 ml erineva lipiidi lahust orgaanilises lahustis. Esimesse katseklaasi valasin palmitiinhappe, teise katseklaasi valasin oliivõli ning kolmandasse katseklaasi valasin searasva lahuseid. · Kõikidesse katseklaasidesse lisasin tilkhaaval võrdse koguse (~ 5 tilka) broomi lahust kloroformis (triklorometaanis) · Loksutan katseklaase. Vaid esimeses katseklaasis ei kadunud broomile iseloomulik pruun värvus, kui teistes katseklaasides kadus. Järeldus Katseklaasis, kus oli palmitiinhape, ei kadunud broomile iseloomulik pruun värvus ära, mis
a) plasmamembraani välisküljel b) plasmamembraani siseküljel c) tuumamembraani välisküljel 88. (2p) Millises membraanis võiks olla valkude osakaal kõige suurem? a) närviraku plasmamembraan b) taimeraku plasmamembraan c) mitokondri sisemembraan 89. Kas valgu membraani läbiv osa on rikas: a) hüdrofoobsete aminohappejääkide poolest b) hüdrofiilsete aminohappejääkide poolest c) disulfiid sildade poolest 1. Palmitiinhappe oksüdatsiooni Hº mõõdetuna kalorimeetris on -9958 kJ/mol. Milline võiks olla sama reaktsiooni Hº elusrakus: a) sama b) negatiivsem c) positiivsem (võivad olla erinevad reaktsioonid) Vastus: Kuigi organismis toimuv palmitiinhappe oksüdatsioon ja kalorimeetris toimuv palmitiinhappe oksüdatsioon on oma kulgemise tee poolest vägagi erinevad on kogureaktsiooniga kaasnev soojusefekt (loomulikult peavad lähteained ja lõpp-produktid olema samad) H täpselt SAMA
Entalpia muutused energias Entroopia korrapäratuse kasv Kordamisküsimused (sissejuhatus, energia, vesi, sahhariidid) 1. Palmitiinhappe oksüdatsiooni Hº mõõdetuna kalorimeetris on -9958 kJ/mol. Milline võiks olla sama reaktsiooni Hº elusrakus: Sama entalpia on olekufunktsioon, ehk sõltub ainult süsteemi olekust, mitte selle saavutamise viisist. 2. Vette asetatud jäätükk sulab. Miks ei ole võimalik olukord, kus jäätükk muutuks veelgi külmemaks ümbritsev vesi aga soojemaks? Termodünaamika II seadus energia liigub isevooluliselt soojalt kehalt külmale. 3. Vee jäätumisel tema korrapära kasvab (S< 0)
1. Palmitiinhappe oksüdatsiooni Hº mõõdetuna kalorimeetris on -9958 kJ/mol. Milline võiks olla sama reaktsiooni Hº elusrakus: a) sama b) negatiivsem c) positiivsem Endotermiline protsess positiivne,toimub sideme lagunemine ja soojuse neeldumine.Eksotermiline protsess- negatiivne,toimub sideme loomine ja soojus eraldub, sest antakse energiat juurde. 2. . Vette asetatud jäätükk sulab. Miks ei ole võimalik olukord, kus jäätükk muutuks veelgi külmemaks ümbritsev vesi aga soojemaks? 3. Isevoolulisel protsessil liigub soojus alati soojemalt kehalt külmemale kehale.TD II seadus. Ehk siis soojus liigub veest jääle, kristallid lõhutakse ja jää sulab ära. 4. Vee jäätumisel tema korrapära kasvab (S < 0). Kuidas on võimalik vee jäätumine? 5. Vee jäätumisel tema korrapära kasvab, ehk (S < 0). Entroopia on korrapäratus ja jäätumisel korrapäratus(entroopia) väheneb. Enne vedelikus hüplesid molekulid ringi, kuid jäätudes ...
(Joonis 1) Seda kasutatakse seepides lisa rasvana, mis aitab leelisel lõplikult ära reageerida. Samuti on õlid väga vitamiinirikkad ning seetõttu kosmeetikas huvipakkuvad ning samuti seebis (Timotheus, 1999). Kookoshappel ei ole leitud märkimisväärseid naha või silmade ärritust, samuti ei ole leitud ka ülitundlikkust. Kookoshape on inimesele ohutu (International Journal of Toxicology, 2013). Joonis 1. Kookoshappe lihtsustatud valem 2.1.2. Naatriumpalmitaat Naatriumpalmitaat on palmitiinhappe naatriumsool, mis on valge kristall. Selle sulamistemperatuur on 270oC ning lahustub metanoolis. Kaubanduses on seda saadud segades ja kuumutades naatriumhüdroksiidi ja palmitiinhapet: NaOH + CH3(CH2)14COOH → CH3(CH2)14COONa + H2O (Pubchem substance, 2012) Naatriumpalmitaadi lihtsustatud valem on toodud joonises 2. Seebis kasutatakse seda puhastina ja emulgeeriva ainena. Naatriumpalmitaat tekitab seebi ja vee kokkupuutel vahtu, mis aitab siduda mustust ja veega selle ära uhtuda.
1. Palmitiinhappe oksüdatsiooni Hº mõõdetuna kalorimeetris on 9958 kJ/mol. Milline võiks olla sama reaktsiooni Hº elusrakus: a) sama Pikemalt: Entalpia on olekufunktsioon ehk sõltub ainult süsteemi olekust, mitte selle saavutamise viisist. (Kips on kips! ja 5=100:5 15=1041) 2. Vette asetatud jäätükk sulab. Miks ei ole võimalik olukord, kus jäätükk muutuks veelgi külmemaks ümbritsev vesi aga soojemaks? Sest isevooluliselt liigub soojus alati soojemalt kehalt külmemale (termodünaamika II säädus) 3. Vee jäätumisel tema korrapära kasvab (S < 0). Kuidas on võimalik vee jäätumine? Vee jäätumisel tema korrapära kasvab ehk S<0. Avatud süsteemi isevoolulised protsessid toimuvad vabaenergia vähenemise suunas (G<0). Selleks,et G oleks negatiivne, peab H<0 ning seega tingimuseks on see,et protsess peab toimuma madalamatel temperatuuridel H>TS Entroopia vähenemist peab kompenseerima soojusvahetus ümbritseva keskkonnaga ja seega peab ümbri...
sissejuhatus, energia, vesi, sahhariidid 1. Palmitiinhappe oksüdatsiooni Hº mõõdetuna kalorimeetris on 9958 kJ/mol. Milline võiks olla sama reaktsiooni Hº elusrakus: a) sama b) negatiivsem c) positiivsem (võivad olla erinevad reaktsioonid) Entalpia on olekufunktsioon ehk sõltub ainult süsteemi olekust, mitte selle saavutamise viisist. Hoopis teine küsimus on, kui palju reaktsiooni käigus vabanevast energiast organism ära suudab kasutada. 2. Vette asetatud jäätükk sulab. Miks ei ole võimalik olukord, kus jäätükk muutuks veelgi külmemaks ümbritsev vesi aga soojemaks? Sest isevooluliselt liigub soojus alati soojemalt kehalt külmemale (termodünaamika II seadus) S.t. soojem keha (vesi) annab energiat külmemale kehale (jää), kristallid lõhutakse ja sulab ära. 3. Vee jäätumisel tema korrapära kasvab (S < 0). Kuidas on võimalik vee jäätumine? Vee jäätumisel tema korrapära kasvab ehk S<0. Avatud süsteemi isevoolulised protsess...
annaabi.ee 
