Datlipalm Jevgenia Pushkina 10a Päritolu Esimestena hakati kasvatama datlipalmi Mesopotaamias sumerid. Tänapäeval peamiselt kasvatatakse datlipalme AÜE- s, Egiptuses ja Iraanis. Datlipalmist täpsemalt Datlipalm(Phoenix Dactylifera) on palmiliste sugukonda(Arecaceae) kuuluv kultuurtaim. 17 alaliiki(nt. Phoenix Canariensis); 5-25 meetrit kõrge; Kuni 2 meetrit paks; Saak 1 kord aastas. Kasutamine Väga lai kasutusala: - suhkur, mesi, äädikas, piiritus; - kuivatatud datlid on söögiks loomadele(nt. kaamlitele); - magustoidud; - alkohoolsed joogid; - seemnetest tehakse "kohvi". Datlipalm ja meditsiin Kasutatakse köharohtudes; Traditsiooniliselt kasutatakse datleid alkohoolse mürgituse korral;
Seeme Õp: 54-55 Suguline paljunemine · Seemneraku ja munaraku ühinemist nim. viljastamiseks. · Viljastatud munarakust tekib idu, viljastatud keskrakust aga toiduvaru. · Vili tekib sigimikust. Seemned on õistaimede paljunemis- ja levimisvahendid. Seemned on kujult ümarad, piklikud, ovaalsed või munajad. Nende suurus võib olla väga erinev: palmiliste seemned on mõnekümne sentimeetrise läbimõõduga ja kuni 20 kg raskused, käpaliste seemned on seevastu mikroskoopilised ja ühes grammis võib neid olla ligikaudu miljard. Seeme moodustub seemnealgmest pärast kaheliviljastumist. Ta on kaetud kaitsva, enamasti 3-kihilise seemnekestaga, mis areneb seemnealgmekatetest · Seeme koosneb idust ja toitekoest (endospermist). · Igas seemnes on üks või kaks idulehte. Idulehtede arvu alusel jaotatakse õistaimed kahte klassi
PUIT Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva küdet. Kitsamas botaanilises mõttes nimetatakse puiduks seemnetaimede kambiumi moodustatud sekundaarset ksüleemi. See definitsioon ei hõlma näiteks palmiliste puitu; ometi on sellegi puhul iseloomulik ligniini kogunemine rakuseina. Laiemas mõttes mõistetaksegi puidu all lignifitseerunud (puitunud) taimekudet. Puidu kasutamine materjalina ja kütteainena on taimede kasutamise üks varasemaid viise. Puit on väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega taastuv tooraine, mis kuulub tänini tähtsaimate taimsete saaduste hulka. PUIDU TEKE Puit tekib puidurakkude kasvamise ja paljunemise tulemusena. Selle hulgas eristatakse kahte erinevat mehhanismi
Materjali on täitsa parasjagu. Mis on puit ja kuidas seda kasutatakse ? Puidu all mõeldakse üldiselt puude ja põõsaste tüve ja ka okste kõva kudet. Kitsamas botaanilises mõttes nimetatakse puiduks seemnetaimede kambiumi moodustatud sekundaarset ksüleemi. See definitsioon ei hõlma näiteks palmiliste puitu; ometi on sellegi puhul iseloomulik ligniini kogunemine rakuseina. Laiemas mõttes mõistetaksegi puidu all lignifitseerunud (puitunud) taimekude. Puit on tugev ja kerge. Kui arvestada ehitusmaterjalide kaalu, on puit kõige vastupidavam.
Õistaimede sugukondade ja perekondade leviku alusel eristatakse maismaal 6 taimestikuregiooni ehk taimestikuriiki. Suurimat, põhjapoolkeral olevat holarktilist regiooni ehk Holarktist iseloomustavad pajulised, kaselised, ristõielised, nelgilised, roosõielised, sarikalised, kõrrelised. Liigirikkaim ja omapäraseim on Ida-Aasia ehk Hiina-Jaapani allregioon, mida peetakse paljude taimeperekondade tekkekohaks. Troopia jaguneb 2 regiooniks, mõlemaid iseloomustab palmiliste sugukond nin mürdiliste ja käpaliste rohkus. Paleotroopilisele regioonile on omased mooruspuulised, piimalillelised, lemmaltsalised, pandanilised, võhalised, ingverilised, banaanilised. Neotroopiline regioon on liigirikkaim taimsetikuregioon. Tüüpilised on kaktuselised ja kannalised. Kapimaa regioon erineb muust Aafrikast paksuleheliste ja amarülliliste poolest. Austraalia regioonis on palju endeeme: eukalüptid, rohtpuud.
SISSEJUHATUS Antud referaat1 on puidust ja puitmaterjali kasutamisest. Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kudet. Kitsamas botaanilises mõttes nimetatakse puiduks seemnetaimede kambiumi moodustatud sekundaarset ksüleemi. See definitsioon ei hõlma näiteks palmiliste puitu; ometi on sellegi puhul iseloomulik ligniini kogunemine rakuseina. Laiemas mõttes mõistetaksegi puidu all lignifitseerunud (puitunud) taimekudet. Puidu kasutamine materjalina ja kütteainena on taimede kasutamise üks varasemaid viise. Puit on väga mitmekülgsete kasutus võimalustega taastuv tooraine, mis kuulub tänini tähtsaimate taimsete saaduste hulka. 1 Tegemist on Wikipeedia artikliga puidu kohta. Taoline referaadi koostamise viis on tegelikult keelatud, kuna sellisel
Järelhooldusega tagatakse eelkõige betooni tõmbetugevuse arenemine. Hästi järelhooldatud konstruktsioonil on paremad kivistunud betooni omadused, nagu näiteks kulumiskindlus ja tihedus. (Otsman, 1976: 26). 1.2. Puit Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kudet. Kitsamas botaanilises mõttes nimetatakse puiduks seemnetaimede kambiumi moodustatud sekundaarset ksüleemi. See definitsioon ei hõlma näiteks palmiliste puitu; ometi on sellegi puhul iseloomulik ligniini kogunemine rakuseina. Laiemas mõttes mõistetaksegi puidu all lignifitseerunud (puitunud) taimekudet. Puidu kasutamine materjalina ja kütteainena on taimede kasutamise üks varasemaid viise. Puit on väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega taastuv tooraine, mis kuulub tänini tähtsaimate taimsete saaduste hulka (http://et.wikipedia.org/wiki/Puit). 1.2.1. Eelised ja puudused Puit on peene paksuse puhul tugev ja elastne
sisaldavad 100 g kohta: · 7,8 g valku · 67,6 g rasvu (87% küllastumata rasvhapped) · 18,2 g süsivesikuid · 6,6 g kiudaineid · 4,8% vett · 699 kcal toiduenergiat Lisaks ohtrale õlile sisaldavad pähklid piisavalt palju taimse päritoluga steroole, mis seedekulglas konkurentsi põhimõttel takistavad kolesterooli imendumist. KOOKOSPÄHKEL Kookospähkel on kookospalmi vili. Kookospalm kuulub palmiliste sugukonda ning arvatakse pärinevat Kagu-Aasiast ja Melaneesia saarestikust Vaikses ookeanis. Kookospähkel on botaanilises mõistes luuviljaline. Kookospalm kasvab peaaegu kõigis troopilistes maades. Need sirguvad metsikult, kuid neid ka kasvatatakse. Kookospalmil on väga palju kasutusviise. Puitu kasutatakse mööbliks ja nikerdamiseks, pikkades lehtedes olevatest kiududest valmistatakse köit, korve, pintsleid, vaipu ja kangast.
ümbritsetud tihedatest kaitsvatest kudedest. Seeme areneb seemnealgmest pärast munaraku viljastamist. Funktsioon: paljunemis- ja levimisvahend; taimede teatav elujärk (iseseisev organism). Esinevad paljasseemnetaimedel (Gymnospermae) ja katteseemnetaimedel (Angiospermae).Seeme koosneb: seemnekestast, toitekoest ja embrüost.Seemned on õistaimede paljunemis- ja levimisvahendid. Seemned on kujult ümarad, piklikud, ovaalsed või munajad. Nende suurus võib olla väga erinev: palmiliste seemned on mõnekümne sentimeetrise läbimõõduga ja kuni 20 kg raskused, käpaliste seemned on seevastu mikroskoopilised ja ühes grammis võib neid olla ligikaudu miljard.Seeme moodustub seemnealgmest pärast kaheliviljastumist. Ta on kaetud kaitsva, enamasti 3-kihilise seemnekestaga, mis areneb seemnealgmekatetest. Seemnekestal võivad esineda väljakasved (lendkarvad mägi-pajulillel, ahtalehisel põdrakanepil ja tupp-villpeal)
Seeme areneb seemnealgmest pärast munaraku viljastamist. Funktsioon: paljunemis- ja levimisvahend; taimede teatav elujärk (iseseisev organism). Esinevad paljasseemnetaimedel (Gymnospermae) ja katteseemnetaimedel (Angiospermae). Seeme koosneb: seemnekestast, toitekoest ja embrüost. Seemned on õistaimede paljunemis- ja levimisvahendid. Seemned on kujult ümarad, piklikud, ovaalsed või munajad. Nende suurus võib olla väga erinev: palmiliste seemned on mõnekümne sentimeetrise läbimõõduga ja kuni 20 kg raskused, käpaliste seemned on seevastu mikroskoopilised ja ühes grammis võib neid olla ligikaudu miljard. Seeme moodustub seemnealgmest pärast kaheliviljastumist. Ta on kaetud kaitsva, enamasti 3-kihilise seemnekestaga, mis areneb seemnealgmekatetest. Seemnekestal võivad esineda väljakasved (lendkarvad mägi-pajulillel, ahtalehisel põdrakanepil ja tupp-villpeal)
Seeme areneb seemnealgmest pärast munaraku viljastamist. Funktsioon: paljunemis- ja levimisvahend; taimede teatav elujärk (iseseisev organism). Esinevad paljasseemnetaimedel (Gymnospermae) ja katteseemnetaimedel (Angiospermae). Seeme koosneb: seemnekestast, toitekoest ja embrüost. Seemned on õistaimede paljunemis- ja levimisvahendid. Seemned on kujult ümarad, piklikud, ovaalsed või munajad. Nende suurus võib olla väga erinev: palmiliste seemned on mõnekümne sentimeetrise läbimõõduga ja kuni 20 kg raskused, käpaliste seemned on seevastu mikroskoopilised ja ühes grammis võib neid olla ligikaudu miljard.Seeme moodustub seemnealgmest pärast kaheliviljastumist. Ta on kaetud kaitsva, enamasti 3-kihilise seemnekestaga, mis areneb seemnealgmekatetest. Seemnekestal võivad esineda väljakasved (lendkarvad mägi-pajulillel, ahtalehisel põdrakanepil ja tupp-villpeal). Mõnede taimeliikidel moodustab seemnekest õhuga
annaabi.ee 
