informatsiooni, kuigi täpne päritolu on pisut segane. Peale selle on lapi keele ja kultuuriga tegelenud palju teadlasi ja õpetajaid, kes pidevalt leiavad uusi seoseid lapi keele ja teiste keelte vahel ning andmeid kogutakse ka leidude põhjal. 5.Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Saamid http://et.wikipedia.org/wiki/Saami_keeled http://www.fennougria.ee/index.php?id=11843 http://en.wikipedia.org/wiki/Sami_media Ago Künnap, Paula Palmeos, Tõnu Seilenthal "Põhja ja itta" Valgus-Tallinn 1974 6.Lisad
järjekindel, ebamusikaalne 23. Magister Pahkla- keh.kasv õp, üle 40 24. Härra Prikk looduslooõpetaja, väike, teravad püksiviigid 25. Peeter Puhm ,,Tubli on", hüüdnimi: Tuhm, koolinõunik, kolonel, töötas haridusministeeriumis osakonnajuhatajana, uus direktor, suur, tüse, imepisikesed sinised silmad, pisike suu, suur kahvatu jämedalõualine nägu, kodanikuõpetuse õpetaja, tuiav samm, minevik (lk 289 vana) 26. Härra Palmeos maastikumaalija, portretist, joonstamise õpetaja 27. Hr Trump - kosmograafia õp, "Briljant" 28. Onu August sirkli ema vend/onu. Poeg Harald. 29. Maria kioski müüja, ,,maria juures". Umb 50-aastane, väga massiivne, rinnakas eit. Kandiline punakas nägu, terav nöbinina, palju nägevad hallid silmad, hõredad korratult tusitud ripsmed, hallikirjud juuksed, helevalge müts, valge põll, must kasukjopp, mustad viltsaapad. 30
sõnavara rühmitumisesr päritolu alusel. Seevastu Julius Mägiste lisas omapoolset vene laenude uurimisse, läänemeresoome volga keelte leksikaalsete suhete selgitamisse ja eesti keele vanemate kirjalike mälestiste sõnavara analüüsi. Veel tuleks mainida Julius Margi tööd eesti sõnade etümologiseerimisel ehk sõnade päritolu ja sugulussuhete uurimisel, eriti põllundussõnavara algupära selgitamisel. Arvestavaid lisandusi meie keele sõnaselgitusse on andnud ka dotsent Paula Palmeos ja professor Paul Alvre.(Rätsep 2002: 47-48) Eesti keele sõnavara päritolu uurijate esirinnas on olnud alates 1930. aastate algusest Paul Ariste. Teda on paelunud eesti keele kontaktid naaberkeeltega. Tema loodud uurimused eesti- rootsi, eesti-alamsaksa ja eesti-vene leksikaalsetest ehk sõnavaralistest vahekordadest on põhjapanevad. Oma töödes on ta andnud seletuse ligemalt kahele tuhandele sõnale. Tema
Magister Pahkla- keh.kasv õp, üle 40 Weseler/Kiks saksa k õp, pensionile II osa ( 11klass) Krafft kõhn, päevitunud, nudipäine Härra Prikk looduslooõpetaja, väike, teravad püksiviigid Peeter Puhm ,,Tubli on", hüüdnimi: Tuhm, koolinõunik, kolonel, töötas haridusministeeriumis osakonnajuhatajana, uus direktor, suur, tüde, imepisikesed sinised silmad, pisike suu, suur kahvatu jämedalõualine nägu, kodanikuõpetuse õpetaja, tuiav samm, minevik (lk 289 vana), Härra Palmeos maastikumaalija, portretist, joonstamise õp, Hr trump - kosmograafia Onu August sirkli ema vend/onu. Poeg Harald. Maria kioski müüja, ,,maria juures". Umb 50-aastane, väga massiivne, rinnakas eit. Kandiline punakas nägu, terav nöbinina, palju nägevad hallid silmad, hõredad korratult tusitud ripsmed, hallikirjud juuksed, helevalge müts, valge põll, must kasukjopp, mustad viltsaapad. Kordnik Tults unine, tüse, pisikeste punaste vurrudega, politseinik
sõnaraamatust, kus sõnad esitatakse tähestikulises järjekorras, on mõisteline sõnaraamat sisulise järjestusega sõnakogu. 13. Eesti keele uurimine pärast II maailmasõda: keskused, perioodid, peamised tegevusvaldkonnad. Tartu ülikool: ühine eesti ja soome-ugri keelte kateeder, juhatajaks sai Paul Ariste. Õppejõududeks J. V. Veski (tänapäeva eesti keel), Arnold Kask (keeleajalugu ja eesti keele sõnavara), Paula Palmeos (soome ja ungari keele lektor) Huno Rätsep ja tänapäeva eesti keele struktuur. Tema doktoriväitekiri tänapäeva eesti keele lausetüüpidest on tänaseni üks põhjalikumaid eesti keele süntaksikirjeldusi. Huno Rätsep ja eesti keele sõnavara ajalugu: uuris põhjalikult laensõnade kihte ja sõnade etümoloogiat. Mati Erelt: keeletüpoloog. Uurimissuunad mitmekesised ja rahvusvahelised sidemed tugevnenud Helle Metslang
tahvlile heitis, ja pühkis kogu ,,pornograafia" kiiresti maha. Kahekümne kolmas peatükk Paar kuud oli möödunud Riksi õnnetusest ja poiss oli lõpuks kooli lubatud. Viimasel korral haiglas käies ei tundunud Riks Jaagule üldse nii kahvatu kui nüüd teiste kõrval. Jaak oli haiglas kolm korda käinud ja igal korral Riksi erinevas olekus näinud. Bürgeri plikad olid Riksile kaardi kirjutanud, Virve üks nende seas. Poistel oli tavapärane kunstitund õpetaja Palmeos`ega. Mõned aastat tagasi olid nad ainult joonistanud või maalinud, ent nüüd kuulasid ainult, mida õpetaja kunstiajaloost rääkis. Peale kunsti oli võimlemine, kuhu Jaak ei läinud, sest arst oli tal tunnisosalemise ränga köha tõttu ära keelanud. Jaak polnud eelmisel õhtul jõudnud koduseid ülesandeid teha ja otsustas need vaba tunni ajal joonde ajada. See jäi aga sinnapaika, sest klassi tuli Riks. Jaak ütles talle, et arst oli
kiiresti maha. Kahekümne kolmas peatükk Paar kuud oli möödunud Riksi õnnetusest ja poiss oli lõpuks kooli lubatud. Viimasel korral haiglas käies ei tundunud Riks Jaagule üldse nii kahvatu kui nüüd teiste kõrval. Jaak oli haiglas kolm korda käinud ja igal korral Riksi erinevas olekus näinud. Bürgeri plikad olid Riksile kaardi kirjutanud, Virve üks nende seas. Poistel oli tavapärane kunstitund õpetaja Palmeos`ega. Mõned aastat tagasi olid nad ainult joonistanud või maalinud, ent nüüd kuulasid ainult, mida õpetaja kunstiajaloost rääkis. Peale kunsti oli võimlemine, kuhu Jaak ei läinud, sest arst oli tal tunnisosalemise ränga köha tõttu ära keelanud. Jaak polnud eelmisel õhtul jõudnud koduseid ülesandeid teha ja otsustas need vaba tunni ajal joonde ajada. See jäi aga sinnapaika, sest klassi tuli Riks. Jaak ütles talle, et arst oli öelnud, et Riks oli õnnega
pühkis kogu ,,pornograafia" kiiresti maha. Kahekümne kolmas peatükk Paar kuud oli möödunud Riksi õnnetusest ja poiss oli lõpuks kooli lubatud. Viimasel korral haiglas käies ei tundunud Riks Jaagule üldse nii kahvatu kui nüüd teiste kõrval. Jaak oli haiglas kolm korda käinud ja igal korral Riksi erinevas olekus näinud. Bürgeri plikad olid Riksile kaardi kirjutanud, Virve üks nende seas. Poistel oli tavapärane kunstitund õpetaja Palmeos`ega. Mõned aastat tagasi olid nad ainult joonistanud või maalinud, ent nüüd kuulasid ainult, mida õpetaja kunstiajaloost rääkis. Peale kunsti oli võimlemine, kuhu Jaak ei läinud, sest arst oli tal tunnisosalemise ränga köha tõttu ära keelanud. Jaak polnud eelmisel õhtul jõudnud koduseid ülesandeid teha ja otsustas need vaba tunni ajal joonde ajada. See jäi aga sinnapaika, sest klassi tuli Riks. Jaak ütles talle, et arst oli öelnud, et
annaabi.ee 
