extensor digitorum · m. extensor digiti minimi (väikesõrmes) · m. extensor pollicis brevis · m. extensor pollicis longus · m. extensor indicus (nimetissõrmes) · m. flexor digiti minimi (väikesõrmes) Sõrmede abduktsiooni metakarpofalangeaalsetes liigestes teostavad lihased · m. abductor digit minimi (väikesõrmes) · mm. Interossei dorsales (2. ja 4. sõrmed) Sõrmede aduktsiooni metakarpofalangeaalsetes liigestes teostavad lihased · mm. Interoissei palmares Sõrmede (v.a pöidla) liigutused interfalangeaalsetes (PIP, DIP) liigestes: Sõrmede fleksiooni interfalangeaalsetes liigestes teostavad lihased Sõrmede ekstensiooni interfalangeaalsetes liigestes teostavad lihased · m. extensor pollicis longus · m. extensor indicus (distaalses ja proksimaalses liigeses) · mm. Lumbricales manus (2. ja 5. sõrmes) LIHASED ROTAATORMANSETI LIHASED M. SUPRASPINATUS · ALGAB o Fossa supraspinata · KINNITUB
................................................................... 16 15. Pikk pöidla eemaldaja m. abductor pollicis longus .............................................................. 17 16. Lühike kodarmine randmesirutaja m. extensor carpi radialis brevis .................................. 18 17. Sõrmede sirutaja m. extensor digitorum .............................................................................. 19 18. Pihkmised luudevahelised lihased m. interossei palmares .................................................. 20 19. Selgmised luudevahelised lihased mm. Interossei dorsales ................................................. 20 Alajäseme pindmised lihased: ........................................................................................................ 21 1. Rätsepalihas m. Sartorius ....................................................................................................... 21 2. Eesmine sääreluulihas m
a)painutajate hoidur otsast vastava painutamine on e. m. flexor sõrme teisele või põhifunktsiooniks retinaculum kolmandale b)väikese sõrme faalanksile eemaldaja e. m. abductor digiti minimi c)väikese sõrme painutaja e. m. flexor digiti minimi d)väikese sõrme vastastaja e. m. opponens digiti minimi e)pihkmised luudevahelised lihased e. mm. interossei palmares f)Pöidlalähendaja e. m. adductor pollicis g)lühike pöidlapainutaja e. m. flexor pollicis brevis h)lühike pöidlaeemaldaja e. m. abductor pollicis brevis j)pöidlavastastaja e. m. opponens pollicis Lahkliha e. Koosneb Näiteks: perineum fastsiatest, a)Päraku tõstur e. elundite vahelisest m. levator ani – sidekoest ja kõige suurem, lihastest
Looduslikult kasvavad liigid e. bulbocodium-nartsissid, tavaliselt üks õis varrel. Varase õitsemise ja madala kasvu tõttu sobivad hästi kasvatamiseks kiviktaimlas. Liigid: N bulbocodium, N. asturiensis, N. canaliculatus, N. cyclamineus, N. pseudonarcissus, ja N. obvallaris. Lõhestunud lisakrooniga nartsissid. Lisakroon on lõhestunud vähemalt 1/3-ni lisakrooni pikkusest. Siia rühma kuuluvad a) kaelusnartsissid b) liblikõielised nartsissid. Sordid: Dolly Mollinger, Mondragon, Palmares, Cassata, Valdrome, Orangerie jt. Mitmesugused nartsissid: sordid, mis ei sobi eelmistesse rühmadesse. Sordid: Kenellis, Taffeta. Koerahambad Koerahammas (Erythronium) on keskvarane kevadel õitsevate madalakasvuliste sibullillede perekond liilialiste (Liliaceae) sugukonnast, kuhu kuulub umbes 22 liiki Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika mägiaasade taimi. Koerahammas on tulbi lähim sugulane. Taime eestikeelne nimi tuleneb koera kihvu
Musculus flexor pollicis brevis o: caput profundum – ligamentum carpi radiatum + caput superficiale i: pöidla proksimaalse faalanksi põhimik Musculus abductor pollicis brevis i: pöidla proksimaalse faalanksi põhimik Keskne rühm Musculus interossei dorsales o: 2 naabermetakarpaalluu teineteise poole suunatud pinnad i: 2., 3, ja 4, sõrme proksimaalse faalanksi põhimiku külgpind f: eemaldavad 2. Ja 4. sõrme 3ndast Musculus interossei palmares o: 2., 4. Ja 5. metakarpaalluu külgpind i: põhimiku külgpind f: lähendab 2., 4. Ja 5. sõrme 3ndale Musculus lumbricales o: musculi flexor digitorum profunduste kõõluste lasteraalne serv i: proksimaalse faalanksi põhimik Väikesõrme lihaste rühm Musculus opponens digiti minimi -> kinnitub 5. Metakarpaallluu mediaalsele servale Musculus flexor digiti minimi -> väikesõrme proksimaalse faalanksi põhimikule
Mm. lumbricales m. flexor m. extensor digitorum -2.-5. sõrme MCP medianus ja manus (4 tk) digitorum distaalsetele kõõlustele fleksioon ulnaris (sõrmed 90 profundus -2.-5. sõrme kraadi) sirutamine Mm. inerossei 2., 4. ja 5. sõrme proksimaalse faalanksi 2., 4. ja 5. sõrme MCP ulnaris palmares metakarpaalluud põhimiku külgpinnale aduktsioon e eesmiselt ja külgmiselt pinnalt Vaagnavöötme eesmine (1 tk) ja tagumised lihased Lihase nimetus Algus- Kinnitus- Funktsioonid Liiges, milles Närv, mis Pilt koht koht toimuvad liigutused juhib liigutust M
ja 4. sõrme eraldi sirutamine takistatud! ); f. sirutab sõrmi (ja rannet) M. extensor digiti minimi: o. epicondylus lateralis humeri; i. aponeurosis dorsalis digiti minimi (digiti 5.); f. aitab sirutada väikest sõrme (ja rannet) M. extensor carpi ulnaris: o. epicondylus lateralis humeri; i. os metacarpalis 5.; f. sirutab ja adutseerib rannet Käe lihased. Keskne rühm Mm. interossei dorsales (4) Mm. interossei palmares (3) Mm. lumbricales (4) Külgmine e. lateraalne rühm (ka thenar`i e. pöidlapäka lihased) M. adductor pollicis M. opponens pollicis M. flexor pollicis brevis M. abductor pollicis brevis Keskmine e. mediaalne rühm (ka hypothenar`i e. väikesõrme päka lihased) M. opponens digiti minimi M. flexor digiti minimi M. abductor digiti minimi M. palmaris brevis Alajäseme lihased. Vaagnavöötme lihased. Vahelmine rühm. M
AORT; ÜLEMINE ÕÕNESVEEN (Vena cava interior); ALUMINE ÕÕNESVEEN (Vena cava superior); Alanev aort(kõhuaort (Aorta abdomalis)); Õlavarre arter (Artera branchialis); Õlavarreveen (Vena branchialis); Küünarluumine nahaveen (Vena basilica); Küünraaugu ühendusveen; Kodarluumine nahaveen (Vena cephalica); Küünarluuarter (Arteria ulnaris); Kodarluuarter (arteria radialis); Pihkmised ühissõrmeveenid (Venae digitales palmares communae); Pihkmised sõrmearterid. Arterikaar jalalabal; jalaseljaalarterid Paremalt alla: Põhimikuarter; Sisemine unearter (Arteria carotis interna); Välimine unearter (Arteria carotis externa); Välimine kägiveen (Vena jugularis interna); Sisemine kägiveen ( Vena jugularis externa); Lüliarter (Arteria vertebralis); Ühisunearter (arteria carotis 11
annaabi.ee 
