Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"palkades" - 7 õppematerjali

Kas Eestis on sotsiaalne ebavõrdsus
2
docx

Kas Eestis on sotsiaalne ebavõrdsus?

Naised ja mehed moodustavad igas ühiskonnas kaks kõige suuremat sotsiaalset rühma, mis erinevad teineteisest elutingimuste, staatuse, kogemuste ja vajaduste poolest. Naised ja mehed on erinevad, aga võrdsed. Põhiliseks probleemiks peetakse seda, et on stereotüübid, mis ütlevad, et naised midagi teevad halvemini kui mehed, kuigi tihti see ei ole nii. Statistikaandmed: Eesti tööturul esineb Euroopa Liidu liikmesriikidest suurim sooline lõhe naiste ja meeste keskmistes palkades, ulatudes ligi 30 %-ni. Eesti tööturgu iseloomustab suur horisontaalne ja vertikaalne sooline segregeeritus ­ see tähendab, et naised ja mehed on koondunud erinevatesse tööturu sektoritesse ja valdkondadesse ning ametikohtadele. Vaatamata sellele, et naist on rohkem ning näiliselt meestega võrdsetele võimalustele kandideerida ning saada valituks, on naised Eestis poliitilises otsustusprotsessis, eriti kõrgematel tasanditel, endiselt olulisel määral alaesindatud

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
23 allalaadimist
Tööpuudus ja tööjõupuudus
2
docx

Tööpuudus ja tööjõupuudus

internetileheküljel facebook.com olevasse "Eestlased Austraalias" kommuuni juba ainuüksi 3551 liiget. Need on kõik meie tööjõulised noored, kes otsivad paremat elu ja uusi kogemusi. Nii kaotamegi aastatega järjest rohkem ja rohkem tööjõudu, sest paljud neist avastajatest ei tulegi kunagi tagasi Eestisse tööle ja loovad endale välismaal oma pere. Ma ei arva, et selle tõttu peaksime nüüd riigi piiride ületamise keerulisemaks tegema, aga arvan et midagi peaks muutma meie palkades ja toetustes, et hoida noori Eestis ja kokkuvõtteks ka parandada meie majandust. Ma saan aru, et hindade tõstmisega ka vaikselt majanduse kasvu poole püüeldakse, aga kuna meie palgad tõusevad palju aeglasemalt tekitab see hindade tõus meile ainult rohkem peavalu. Ma loodan, et järk-järgult meie majandus ja palgad siiski tõusevad ja ka noored jäävad rohkem Eestisse püsima.

Majandus → Majandus
20 allalaadimist
Eesti majanduse päevasündmus-euro - eile-täna ja homme
14
docx

Eesti majanduse päevasündmus: euro - eile, täna ja homme.

abirahad. Millega on tohutult palju rajatud ja renoveeritud hooneid, maanteid ja palju muid Eestile kasulike projekte. Läti majandusele on euro kasutusele võtt mõjunud tagasihoidlikult , kuid siiski positiivselt nagu ka Eestile 2011 aastal. Euro suurendab välisinvestorite kindlustunnet ning lihtsustab kaubavahetust arvan ma . Euro on ka Balti börsidel ühine kauplemisvaluuta. Euro suurendab ka võrreldavust hindades ja palkades ning see annab lootust uutele töökohtadele. Balti riigid on juba praegu ühtne piirkond investoritele vaatamata Leedu mittekuulumisele eurotsooni. Leedu liitumine on reaalne 01.jaanuar 2015 aastal eurotsooniga, mida võimaldab madal inflatsioonikeskkond. Liitumine peaks ka positiivselt leedu majandust mõjutama. Kui ka Leedu on ühinenud euroga on edasiminek ühtses majandusstoonis tõhusam. Samas oleme atraktiivsemad välisinvestoritele ja meie kasuks räägib ka madal korruptsioonitase.

Majandus → Majandus
12 allalaadimist
Modernne ühiskond-sotsiaalne kihistumine
10
docx

Modernne ühiskond, sotsiaalne kihistumine

6. Mis on soolise ja regionaalse kihistumine tunnused ning kuidas neid reguleerida  püütakse? Soolise kihistumise puhul valitseb sooline ebavõrdsus, mehed on enamasti parematel töökohtadel kui  naised ja on eelistatumad. Reguleerida püütakse soolise võrdõiguslikkusega, lisaks ka sookvootidega. Regionaalne kihistumine – teatud piirkondade vahel on märgatavad erinevused palkades, jõukuses,  võimalustes saada hädavajalikke teenuseid nt haridus, arstiabi jms. Reguleerida saaks  maapiirkondadesse rohkemate tökohtade loomisega ning kui poliitikud ja riigivõim pööraksid neile  piirkondadele rohkem tähelepanu. 7. Mis on ühiskondlik muutus ja mis põhjustel see toimub? Millal on revolutsiooniline  muutus evolutsioonilisest muutusest tulemuslikum? Millal mitte?

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
54 allalaadimist
Sooline võrdõiguslikkus ja ebavõrdsus
16
doc

Sooline võrdõiguslikkus ja ebavõrdsus

tervele ühiskonnale kaasa negatiivseid tagajärgi. Hariduselus on põhiprobleemideks tüdrukute ja poiste traditsioonilised haridusvalikud, mis kinnistavad nn tüdrukute ja poiste erialasid ning loovad soodsa pinnase tööturu sooliseks segregatsiooniks. Tööelus on põhiprobleemideks naiste ja meeste koondumine eri ametialadele (n-ö naiste- ja meestetöödele) ning suur erinevus naiste ja meeste keskmistes palkades (sooline palgalõhe on Eestis 27,3%), Naiseks ja meheks sündimine ei tähenda seda, et sünnihetkel on inimestele kaasa antud ka ettemääratud sool põhinevad käitumisjuhised. Soorollid kujunevad välja ühiskonnas ning on dünaamilised ja ajas muutuvad. Jäikade traditsiooniliste soorollide asemel peaksime tähelepanu pöörama rollide ja huvide paljususele, mis võimaldavad tüdrukutel ja poistel, naistel ja meestel end vabamalt teostada. Kuna mehi ja naisi on ühiskonnas enam-vähem

Sotsioloogia → Sotsioloogia
80 allalaadimist
Tarkvarapiraatlus
12
doc

Tarkvarapiraatlus

tarkvaraturu käive Eestis 2000.aastal oli piraatluse tõttu 1,1 miljardi krooni võrra väiksem; riigil jäi tarkvarapiraatluse tõttu 2000.aastal maksude näol saamata 330 miljonit krooni; piraattarkvara osakaalu jäämisel samale tasemele (69%) jääb riigil 2004.aastal maksude näol saamata juba 736 miljonit krooni; tarkvara müügiga seotud töökoht loob juurde kolm lisatöökohta teistes valdkondades; 2000. aastal kaotas tarkvarapiraatluse tõttu maailmas töö 118 000 inimest ja palkades oli kahju 5,7 miljardit dollarit. Kui USA-s õnnestuks piraatlus kõrvaldada ja välismaal seda vähendada, siis toodaks tööstusharu 2005. aastaks hinnanguliselt 1 miljon lisatöökohta ja selle panus maksutulusse oleks 25 miljardit dollarit. Tarkvarapiraatlusest saab teatada telefonil 0 800 8080 või meiliaadressil [email protected] 4 Piraatluse negatiivne mõju Ekslik on arvamus, et tarkvarapiraatlus on kahjulik üksnes nende toodete õiguste valdajale.

Informaatika → Informaatika
107 allalaadimist
Majandusõpetuse alused
13
docx

Majandusõpetuse alused

Palgad ­ kodumajapidamiste sissetulekud tööjõu pakkumise eest. Rent ­ sissetulekud, mida saadakse tootmistegurite kasutamisse andmise eest. Intressid ­ sissetulekud, mida saadakse raha kasutamisse andmise eest. Kasum ­ sissetulek, mida teenivad ettevõtete omanikud. Amortisatsioon ­ summa, mille võrra tootmisseadmed kaotavad aja jooksul oma väärtust. See summa on tegelikult toodete hindade sees, kuid see ei kajastu ei palkades, rendis, intressides ega kasumis. Seetõttu lisatakse see SKT arvutuses juurde. Kaudsed maksud ­ nendeks on näiteks käibemaks ja aktsiisimaks. Ka need sisalduvad kaupade ja teenuste hindades, kuid ei kuulu ülaltoodud komponentide koostisesse. Seetõttu tuleb ka need maksud SKT arvutuses lisada. Subsiidiumid ­ näiteks maksab riik saartevahelist laevaliiklust korraldavatele ettevõtetele raha juurde, kuna muidu ei oleks nende tegevus kasumlik. Selline juurdemakse on

Majandus → Majandus
13 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun