hüüdnimeks "Tume", sest tema poolt kirjapandut oli raske mõista. Samuti kutsuti teda "Nutvaks", sest alati, kui Herakleitos väljus kodust ja nägi ümberringi nii palju rumalalt elavaid ja surevaid inimesi, olevat ta haletsusest nutnud. Juba lapsepõlves pani ta teisi imestama: algul väites, et ta midagi ei tea, hiljem aga väites, et on kõiketeadja. Teised inimesed aga ei teadvat midagi. Ja kui teavadki, siis pole nende teadmised midagi väärt, sest "paljuteadmine ei tee targaks". Kõige eksisteeriva aluseks pidas Herakleitos muutumise kehastust -- tuld. "Kõik vahetub tuleks ja tuli --kõigeks, nagu kuld vahetub kaupadeks, kaubad -- kullaks;" märgib Herakleitos mõjutatuna kaasaja kaubalis-rahaliste suhete kindlustumisest. Tuli on igavene, elav, jumalik jõud, millest Kosmos tekib ja milleks ka muutub. Herakleitose filosoofia kõige iseloomulikumaks jooneks on tema arusaam maailmast kui pidevast muutumisest
Ta hüüdnimeks oli "Tume", sest tema poolt kirjapandut oli raske mõista. Samuti kutsuti teda "Nutvaks", sest alati, kui Herakleitos väljus kodust ja nägi ümberringi nii palju rumalalt elavaid ja surevaid inimesi, olevat ta haletsusest nutnud. Juba lapsepõlves pani ta teisi imestama: algul väites, et ta midagi ei tea, hiljem aga – väites, et on kõiketeadja. Teised inimesed aga ei teadvat midagi. Ja kui teavadki, siis pole nende teadmised midagi väärt, sest "paljuteadmine ei tee targaks". Herakleitose filosoofia Herakleitose filosoofia kõige iseloomulikumaks jooneks on tema arusaam maailmast kui pidevast muutumisest. Herakleitos ise väljendab seda aforismidega: "Ühte ja samasse jõkke astume ja ei astu" "Eksisteerime ja ei eksisteeri" "Ühte ja samasse jõkke ei saa astuda kaks korda" Herakleitose filosoofia Maailm on kui jõgi, milles voolavad järjest uued veed. Sellepärast võimegi teatud
suurest hulgast legendidest, et ajaloolist tõde on raske eritleda. Kindel pole seegi, kas ta ise midagi kirja pani, kõik teadmised Pythagorase isiku ja õpetuste kohta pärinevad hilisemast ajajärgust, peamiselt meie aja esimestest sajanditest. Tema kaasaegsed, Platon ja Aristoteles näiteks, mainivad teda oma kirjutistes vaid mõnel korral. Andmed Pythagorase kohta on ka küllaltki vastukäivad. Herakleitos (ca. 544-483 eKr) kirjutas: ``paljuteadmine ei tee targaks, muidu oleks ta targaks teinud .. Pythagorase``. Kreeka ajaloolane ja luuletaja Herodotos (ca. 484-425 eKr) seevastu nimetas Pythagorast ``suurimaks targaks hellenite seas. Maailma teadusele ja eriti matemaatikale on Pythagorase panus aga olnud märkimisväärne. Talle omistatakse sõna `filosoofia` leiutamine, samuti võttis Pythagoras esimesena kasutusele arvu `ruudu` ja `kuubi` mõisted, rakendades sellega geomeetria mõisteid aritmeetikas. B. Magee väidab,
Kui nool asub teatud punktis, siis ta ei liigu, sest võimatu on üheaegselt asuda mingis punktis ja liikuda. Järelikult nool ei liigugi. Võib-olla tahtis Zenon lihtsalt näidata, kuivõrd keeruline on liikumist mõtelda. Herokleitos Efesisest- Tema kirjapandut oli raske mõista. Ta pani lapsepõlves tisi imestama, väites, et ta ei tea, ning hiljem, väites, et on kõiketeadja, teised ei teadvat midagi. Ja kui teavadki, siis pole nende teadmised midagi väärt, sest paljuteadmine ei tee targaks. Herakleitose filosoofia kõige iseloomulikumaks jooneks on tema arusaam maailmast kui pidevast muutumisest. "Ühte ja samasse jõkke astume ja ei astu" "Eksisteerime ja ei eksisteeri" "Ühte ja samasse jõkke ei saa astuda kaks korda" Maailm on kui jõgi, milles voolavad järjest uued veed. Sellepärast võimegi teatud mõttes öelda, et ühte ja samasse jõkke ei saa astuda kaks korda. Nimi ja asukoht jäävad samaks, kuid jões voolavad järjest uued veed
järgi, sarnanevad [inimesed] kogenematutele, kogudes minu sõnu ja tegusid, nagu ma neid esitan, eristades kõike vastavalt loomusele ja seisukorrale. Ülejäänud inimeste eest on aga varjatud see, mida nad virgelt teevad, just nii nagu selle magavanagi ära unustavad. 2.Sellepärast peab järgnema <üldisele>, aga kuigi see logos on üldine, elab suurem jagu [inimesi] otsekui oma arusaamise järgi. Herakleitost ajas nutma, kui rumalad on inimesed. Inimsed ei teadvat midagi, sest "paljuteadmine ei tee targaks". 17. Enamus ei mõista [asju], millega kokku puutub, isegi mitte õppides ei taipa nad, vaid kujutavad iseendale ette. 18.Kui ei looda, lootmatut ei leia, sest see on leidmatu ja kättesaamatu. 40. Paljuteadmine ei õpeta veel mõistmist; eks ta õpetanud Hesiodost ja Pythagorast samamoodi kui Xenophanest ja Hekataiostki. 50. Mitte mind, vaid logost kuulates on tark nõustuda [homologein], et kõik on üks. 54. Nähtamatu harmoonia on nähtavast tugevam. 72
Anaximenes (VI s. e.m.a.)-- ürgalge õhk. Thales ennustas ette päikesevarjutuse 585 e.m.a. Sooritas eduka investeeringu õlipressidesse enne suurt oliivisaaki. PYTHAGORAS (VI - V s. e.m.a.) Arvas, et asjad tekivad arvudest. Arvu 10 pidas müstiliseks, sest 1+2+3+4=10. Ülistas ka kolmnurka. Matemaatikast on teada Pythagorase teoreem. Herakleitos ei pidanud Pythagorast targaks, kuigi ta valdas matemaatilist teadmist. Herakleitos: "Paljuteadmine tarkust ei õpeta, muidu oleks ta õpetanud Pythagorast ..." HERAKLEITOS (u 600 540 e.m.a.) Oli täiesti iseseisev, koolkondadega mittekokkupuutuv mõtleja. Teiste poolt raskesti mõistetud, mistõttu kutsuti ,,tumedaks". Ei sallinud rumalust ja rumalaid. Inimeste rumal elamine ja rumal suremine ajas teda nutma, siit ka tema nimetamine ,,nutvaks" mõtlejaks. Herakleitose mõtlemine sarnanes idamaade mõtlejate omaga. Herakleitos põlgas inimesi,
kui Herakleitos olevat väljunud kodust ning näinud ümberringi nii palju rumalalt elavavaid inimesi, nutnud ta haletsusest. Herakleitos oli pärit aristokraatsest perest. Ta elas Kreeka-Pärsia sõdade ajal ning oli paljude pärslastevastaste ülestõusude tunnistaja. Juba lapsepõlves pani ta teisi imestama: algul väites, et ta midagi ei tea, hiljem väites, et ta on kõigeteadja. Teised inimesed ei teadvat midagi, ja kui teavadki, siis pole nende teadmised midagi väärt, sest ,,paljuteadmine ei tee targaks". Herakleitos (nagu paljud teisedki varasemad filosoofid) arvas, et maailma aluseks on mingi 7 ürgalge, millest tekkis kõik muu. Näiteks oli Thalese arvates selleks vesi. Hrekleitos leidis aga, et maailma ürgalge on tuli: ,,Seda kõigile sama maailma ei teinud jumalatest ega inimestest keegi, vaid ta on alati olnud, ta on ja jääb igavesti-elavalt olema mõõdu järgi süttiva ja mõõdu järgi kustuva tulena."
mida algupärasem ja ehtsam, seda tõesem. 2)Kõige iidsem on Piibel. 3)Alati viidatakse autoriteedile: ''Õpetaja on nii öelnud'' (id.Magister dixit). 4)Saranasus autoriteediga on tõesuse kkriteerium. Mõistet plagiaat (inimese röövimine) tänapäevases mõttes ei tuntud. 5)Igasugune uuendlslikkus oli märk upsakusest, täehndas taganemist autoriteedist ja järelikult ka tõest. 6)Valitseb mimeetiline kultuur. 7)Suurim väärtus keskaja õpetlasel on eruditsioon (paljuteadmine), mitte loomingulisus. Kasvatuslik suunitlus: Peaaegu kõik keskaja filosoofid olid õpetajad või ülikoolides lektorid. Põhilised probleemid: 1) Usu ja mõistuse vahekorra probleem: a)usun, sest see on absurdne. Usutõdesid ei saagi mõistusega haarata. Tertullianus (u. 160- 220). b)Usun selleks, et mõista. Anselm Canterburyst(1033-1109). Üksnes usu läbi välgustatud inimmõistus on suuteline mõistma jumalikke tõdesid. c)Mõistan, selleks et uskuda
Maailm on kui jõgi, milles voolavad järjest uued veed. Sellepärast võimegi teatud mõttes öelda, et ühte ja samasse jõkke ei saa astuda kaks korda. Nimi ja asukoht jäävad samaks, kuid jões voolavad järjest uued veed. Ka inimene muutub pidevalt: vananemine, uued elamused jne. Igal järgneval hetkel me erineme sellest, kes me olime eelnenud momendil. Tähendab, see "Mina", kes eksisteeris hetk tagasi, enam ei eksisteeri. Tark on see, kes mõistab. Mõistmist saab ainult tunnetada. Paljuteadmine üksi targaks ei tee. Olemise filosoofia. Elea koolkond On ainult olemine, saamist (muutumist) ei ole. Esindajad: Parmenides, Xenophanes ja Zenon. Parmenides Olemas on ainult üks jagamatu ja liikumatu (muutumatu) olemine. Zenoni apooriad (paradoksid): 3 1) Achilleus ja kilpkonn võidujooks; stardivad samal ajal erinevatest punktidest; kui Achilleus jõuab sinna, kus kilpkonn oli, on kilpkonn juba uues punktis; Achilleus ei