Seejärel sünteesitakse viiruse DNA alusel regulaatorvalke, mis korraldavad ümber bakteri ainevahetuse. Viirusele ebavajalike geenide transkriptsioon peatub. Paljunemisperioodil toimub viiruse genoomi korduv replikatsioon ja kapsiidivalkude süntees. Neist moodustuvad uued viirusosakesed, mis lõpuks lagundavad bakteri membraani ja kesta ning väljuvad ümbritsevasse keskkonda. Rakk hukkub. Viiruse lüütiliseks tsükliks nimetatakse paljunemisprotsessi, millega kaasneb peremeesraku hävinemine. Viiruse lüsogeenseks tsükliks nimetatakse paljunemisprotsessi, mille käigus peremeesraku kromosoomiga seostunud viiruse genoom koheselt ei avaldu (viiruse genoom lülitub peremeesraku kromosoomi koostisesse). Tingimuste muutumine võib aga põhjustada lüütilise tsükli. RNA-viirus talitleb peremeesrakku sattudes sarnaselt mRNA-ga (TMV) või tuleb esmalt peremeesrakus sünteesida viiruse RNA-ga komplementaarne DNA (HIV). Viiruste
.... ........................................................................................................................................... 4. Kirjutage organismide muutlikkust kujutavale skeemile puuduvad mõisted. 3p 5. Võrdle mitoosi ja meioosi. Leia 3 erinevust. 3p o o o 6. Rühmitage paljunemisprotsessi iseloomustavad tunnused. Märkige tabelisse. 4p B- suur munarakkude hulk C- viljastumine toimub vesikeskkonnas D- viljastumine toimub emasorganismi suguteedes E- esineb imetajatel F- esineb kahepaiksetel G- viljastumise tõenäosus väike H- viljastumise tõenäosus suur
Brutselloos Brutselloos on nakkushaigus, mida põhjustavad kepikujulised bakterid: Brucella melitensis, Brucella abortus, Brucella suisja Brucella canis. Nakkus kandub edasi koduloomade kaudu. Haigusetekitaja tungib esmalt epiteelkoerakkudesse. Organismi vastureaktsiooni tulemusena püüavad leukotsüüdid bakterit seedida, kuid see ei õnnestu. Mikroob transporditakse seejärel , maksa, põrnajal uuüdisse kus nad liiguvad makrofaagidesse ja alustavad oma paljunemisprotsessi ja eritavade endotoksiine mis kanduvad üle kogu organismi laiali. Eriti ohtlik on brutselloos rasedatele naistele, kutsudes sageli esile abordi. Peale nakatumist satub haigustekitaja verre, kus teda haaravad valgeverelibled, millede abil liigub ta edasi lümfisõlmedesse, maksa ja põrna. Seal hakkab ta rakkude sees paljunema ning levib verega edasi teistesse organitesse, kus tekitab põletikku. Organism piirab põletikukolde ning seetõttu võib tekkida moodustis, mida nimetatakse
Bakteriofaagid jagunevad kahte suurde rühma: 1)Virulentsed faagid − põhjustavad bakteriraku lüüsumist. 2) Mõõdukad e tempereeritud faagid − algselt on bakteri genoomis soikeseisundis ning hiljem aktiviseeruvad. Tsükliline protsess, mis koosneb 3-st tsüklist: 1) viiruste rakule kinnitumine; 2) viiruste paljunemine raku sees; 3) viiruste väljumine rakust, millega enamjaolt kaasneb raku hävimine. 4) Paljunemisprotsessi lõppstaadiumi alusel jagunevad viirused: 1) vabanevad sel teel et rakk lõhkeb, 2) väljuvad rakust nii, et pole märgata erilisi muutusi. 3) rakk säilib peale viiruse väljumist Bakteriofaagil on ovaalse kujuga pea, mille lülge kinnitub saba, sisaldab valgulisiühendeid, nukleoproteiide, mis erinevad mikroobi valkudest. Faag on võimeline omandama toitekeskkonnast lämmastikku ja mõningaid fosforiühendeid
regulaatorvalke, msi korraldavad ümber bakteri ainevahetuse. Nende valkude vahendusel pidurdub bakteriraku geenide transkriptsioon. See aitab kaasa uute viirusosakeste moodustamisele. Paljunemisperioodil toimub viiruse genoomi korduv replikatsioon ja kapsiidivalkude süntees. Neist moodustuvad uued viiruseosakesed, mis lõpuks lagundavad bakteri membraani ja kesta ning väljuvad ümbritsevasse keskkonda. Vabanemisega kaasneb bakteri hukkumine. Sellist paljunemisprotsessi, millega kaasneb peremeesraku hävimine, nim. viiruse lüütiliseks tsükliks. Mõnikord võib rakku sisenenud viiruse genoom lülituda peremeesraku kromosoomi koostisse. Sel juhul ei pea kohe järgnema uute viirusosakeste moodustumist ja viiruse DNA võib rakus säilida lühemat või pikemat aega mitteaktiivses olekus. Koos peremeesraku jagunemisega kanduvad viiruse geenid järgneva põlvkonna tütarrakkudesse
2. Kerakujulised ehk kokitaolised viirused (nt. gripiviirus). Nende suurus on harilikult alla 150 nm. 3. Kuboidaalsed viirused (nt. kanaarilindude rõuged). Keskmine pikkus 210-230 nm ja laius 260-310 nm. 4. Spermatosoidikujulised viirused (nt. bakteriofaagid (coli-faagi pea 50-950 nm ja saba 150-170x10 nm)). Suurus 80-120 nm. Paljunemine koosneb kolmest etapist: viiruste rakule kinnitumine, paljunemine rakus ja viiruste väljumine rakust. Paljunemisprotsessi lõppstaadiumi alusel jagunevad viirused kolme rühma: 1. vabanevad rakust sel teel, et rakk lõhkeb. See on tüüpiline näiteks bakteriofaagidele. 2. väljuvad rakust nii, et rakus ei ole märgata olulisi muutusi. Alles pärast väljumist rakk hävib (omane zoopatogeensetele viirustele). 3. raku säilimine pärast viiruste väljumist. Rakk küll suureneb viirustega nakatumise tõttu, kuid protsess ei
) ............................. Milline eelis on inimesel kala analoogilise protsessiga võrreldes? a) ............................................................................................................. b) ............................................................................................................. 28 5.15. Rühmitage paljunemisprotsessi iseloomustavad tunnused. Märkige tähed tabelisse. 4 punkti A- väike munarakkude hulk B- suur munarakkude hulk C- viljastumine toimub vesikeskkonnas D- viljastumine toimub emasorganismi suguteedes E- esineb imetajatel F- esineb kahepaiksetel G- viljastumise tõenäosus väike
Millises organis see protsess inimesel toimub? 4 punkti Joonisel on kujutatud ............................. Inimesel toimub see protsess (kus?) ............................. Milline eelis on inimesel kala analoogilise protsessiga võrreldes? a) ............................................................................................................. b) ............................................................................................................. 29 5.15. Rühmitage paljunemisprotsessi iseloomustavad tunnused. Märkige tähed tabelisse. 4 punkti A- väike munarakkude hulk B- suur munarakkude hulk C- viljastumine toimub vesikeskkonnas D- viljastumine toimub emasorganismi suguteedes E- esineb imetajatel F- esineb kahepaiksetel G- viljastumise tõenäosus väike H- viljastumise tõenäosus suur 5.16. Pange ajaliselt loogilisse järjekorda järgmised protsessid: 3 punkti ..... sugurakkude valmimine, ..... blastula e põisloote kujunemine, ..... postembrüonaalne areng, ....
1) viirus viibib väljaspool rakku; 2) viirus viibib seespool rakku. Viiruste paljunemine Tsükliline protsess, mis koosneb 3-st tsüklist: 1) viiruste rakule kinnitumine; 2) viiruste paljunemine raku sees; 3) viiruste väljumine rakust, millega enamjaolt kaasneb raku hävimine. Kohe rakku tungimiste järel algab paljunemine, mis on ühine kõikidele liikidele. Pärast rakku tungimist on kõik viirused teatava perioodi vältel avastamatud. Paljunemisprotsessi lõppstaadiumi alusel jagunevad viirused: 1) vabanevad rakust sel teel, et rakk lõhkeb ehk lüüsub, see on tüüpiline bakteriofaagidele; 2) väljuvad rakust nii, et rakus ei ole märgata olulisi muutusi. Alles mõne aja pärast, pärast väljumist, rakk hävib. Omane zoopatogeenidele. 3) raku säilimine pärast viiruse väljumist. Rakk küll suureneb viirustega kokkupuutel, kuid protsess ei lõpe raku hävimisega, vaid tagajärjeks on ebanormaalselt
1) viirus viibib väljaspool rakku; 2) viirus viibib seespool rakku. Viiruste paljunemine Tsükliline protsess, mis koosneb 3-st tsüklist: 1) viiruste rakule kinnitumine; 2) viiruste paljunemine raku sees; 3) viiruste väljumine rakust, millega enamjaolt kaasneb raku hävimine. Kohe rakku tungimiste järel algab paljunemine, mis on ühine kõikidele liikidele. Pärast rakku tungimist on kõik viirused teatava perioodi vältel avastamatud. Paljunemisprotsessi lõppstaadiumi alusel jagunevad viirused: 1) vabanevad rakust sel teel, et rakk lõhkeb ehk lüüsub, see on tüüpiline bakteriofaagidele; 2) väljuvad rakust nii, et rakus ei ole märgata olulisi muutusi. Alles mõne aja pärast, pärast väljumist, rakk hävib. Omane zoopatogeenidele. 3) raku säilimine pärast viiruse väljumist. Rakk küll suureneb viirustega kokkupuutel, kuid protsess ei lõpe raku hävimisega, vaid tagajärjeks on ebanormaalselt
annaabi.ee 
