Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Paljunemine 11 klass-2 (0)

1 Hindamata
Punktid




KT Paljunemine
1)Seleta mõisted:
    a)Tsentromeer – päristuumse raku kahte DNA ahelat ehk kromatiidi ühendav koht, kuhu raku 
jagunemisel kinnituvad valgulised niidid. 
    b)Meioos – raku jagunemiseviis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes vähenev kaks korda.
Tütarrakud on geneetiliselt erinevad. Toimub sugurakkude valmimine ja eoste moodustumine. 
2)Mitoosi tähtsus:
a) tagab organismi kasvamise ja arengu 
b) organismis hukkunud rakkude asendamine uutega  c) vigastuste parandamine  3) Kirjuta organismide paljunemisviise kujutavale skeemile puuduvad nimetused.  Punktiirile kirjuta 
üks näida organismidest, kes sel moel paljunevad. Sõnajalgtaimed, seened, vetikad     bakterid, maasikad, kartulid        õistaimed, imetajad.  4)Otsusta, kas tõene või väär, selleks kirjuta punktiirile T või V. Väär väide paranda õigeks.
     a)Karüokinees on tsütoplasma jagunemine V Tsütokinees on tsütoplasma jagunemine.
     b)Inimese munaraku viljastumine toimub munasarjas TÕENE
     c)Mitoosi tulemusel tekib 4 tütarrakku V Meioosi tulemusel tekib 4 tütarraku
     d)Mittesugulisel paljunemisel on järglased geneetiliselt erinevad V Mittesugulised paljunemisel on 
järglased geneetiliselt identsed
     e)Paljasseemnetaimedel on suguline paljunemine TÕENE 5) Joonisel on kujutatud sugurakkude moodustumist. Seostage joonised tabeliga, kasutades tähti A, B 
või A ja B. Organismide paljunemisiviisid Mittesuguline 
paljunemine Suguline paljunemine vegetatiivne eoseline Joonis Spermatogenees B Ovogenees A Toimub munandites A Toimub munasarjades B Tekkinud rakud ei ole 
geneetiliselt identsed A, B


Selgitage, miks ei kaasne viljastumisega igas järgnevas põlvkonnas DNA hulga kahekordistumist? 
Kuidas nimetatakse munarakkude eellasrakku?  Ovogoonid 6) Mida tähendab partenogenees?  paljunemisviis, mille puhul embrüod kasvavad elujõuliseks ilma viljastamata. Loomade puhul 
tähendab partenogenees embrüo arenemist viljastamata munarakust ning taimede puhul tähendab see 
apomiksist.
  Millal võib esineda? 
Kellel võib esineda? Partenogenees esineb paljudel taimedel, kuid ka selgrootutel (ümarussidel, 
lehetäilistel, mõnda liiki mesilastel, kojuselistel), mõningatel selgroogsetel (teatud kaladel, 
kahepaiksetel, harva lindudel) ning ühel munaseene liigil. 7) Kas tabelis antud protsess toimub mitoosi või meioosi teel? Märgi ristike õigesse lahtrisse. Protsess Mitoos Meioos Viljastumisvõimeliste spermide teke x Haava paranemine x Sõnajala eoste lõplik valmimine x Kassipoja kasvamine x 8) Järjesta numbreid kasutades mitoosi faasid alates esimesest.                                 .........3...........         ...........2........         .........4.........         ............1...... 9)Tõmba õigele vastusele ring ümber.                                                                                                        
9.1Kõik inimese sugurakud on:  9.2Looduses esineb kehvaväline   9.3 Kromatiidide lahknemine
     a)haploidsed                                  viljastumine: a)lindudel                 toimub: a)mitoosi anafaasis
     b)diploidsed
                                                          b)inimestel                            b)mitoosi telofaasis
     c)triploidsed                                                          c)kahepaiksetel                     c)mitoosi metafaasis
     d)polüploidsed                                                      d)roomajatel                          d)mitoosi profaasis 9.4 Meioosi tulemusena tekib:                    9.5 Rakutsükli interfaasis:             9.6 Tsütokinees toimub:
     a)4 geneetiliselt identset tütarrakku           a)moodustuvad  kääviniidid               a)profaas
     b)4 geneetiliselt erinevat tütarrakku          b)toimub DNA replikatsioon              b)telofaas
     c)2 geneetiliselt identset tütarrakku           c)toimub kromosoomid  ristsiire        c)anafaas
     d)2 geneetiliselt erinevat tütarrakku          d)rakumembraan nöördub sisse          d)metafaas                9.7 Kääviniidistiku kujunemine algab:     9.8 Ovulatsioon on:                        9.9 Ühest spermatogoonist


      a)telofaasis                                              a) munaraku valmimine                    moodustub:
      b)anafaasis                                              b) munaraku vabanemine                  a) 1 seemnerakk
      c)metafaasis                                                 munasarjast                                  b) 2 seemnerakku
      d)profaasis                                               c) munaraku jagunemin                   c) 3 seemnerakku
                                                                       d) munaraku tekkimine                   d) 4 seemnerakku 10) Rühmita paljunemisprotsessi iseloomustavad tunnused. Märgi tähed tabelisse.  a)Küpseb palju sugurakke                       c) Hukkub palju
 b)Viljastumise tõenäosus on suur           d) kalad
Paljunemine 11 klass-2 #1 Paljunemine 11 klass-2 #2 Paljunemine 11 klass-2 #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor viktorija anissimova Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Paljunemine 11 klass
3
docx

Paljunemine 11 klass

Toimub sugurakkude valmimine ja eoste moodustumine. 2)Mitoosi tähtsus: a) tagab organismi kasvamise ja arengu b) organismis hukkunud rakkude asendamine uutega c) vigastuste parandamine 3) Kirjuta organismide paljunemisviise kujutavale skeemile puuduvad nimetused. Punktiirile kirjuta üks näida organismidest, kes sel moel paljunevad. Organismide paljunemisiviisid MITTESUGULINE Suguline paljunemine eoseline vegetatiivne Sõnajalgtaimed, seened, vetikad bakterid, maasikad, kartulid õistaimed, imetajad. 4)Otsusta, kas tõene või väär, selleks kirjuta punktiirile T või V. Väär väide paranda õigeks. a)Karüokinees on tsütoplasma jagunemine V Tsütokinees on tsütoplasma jagunemine. b)Inimese munaraku viljastumine toimub munasarjas TÕENE c)Mitoosi tulemusel tekib 4 tütarrakku V Meioosi tulemusel tekib 4 tütarraku, mitoosi tulemusel

Bioloogia
Organismide paljunemine ja areng
7
doc

Organismide paljunemine ja areng

Järglasi palju. a. Eostega ­ seened, samma- ja sõnajalgtaimed (eos on kõvakestaline rakk) b. Vegetatiivselt ­ pungumine, pooldumine, võsunditega, vartega, lehtedega. Bakterid, protistid, seened, paljud taimeliigid, osad selgrootud. Bakteritel otsepooldumine ­ amitoos. · Uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Mittesugulise paljunemise eripärad: · Järglased on geneetiliselt identsed · Paljunemine on kiire · Korraga palju järglasi · Paljunemiseks vajatakse üht organismi (vanemat) Rakkude elutsükli kaks perioodi · Rakutükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Koosneb interfaasist ja mitoosist. 1. Interfaas ehk kasvamine. Toimuvad järgnevad protsessid: 1) Väga aktiivne ainevahetus 2) Moodustub juurde organelle 3) Rakk kasvab, omandab normaalse suuruse

Bioloogia
Organismide paljunemine-mitoos-meioos-sugurakkude areng
7
rtf

Organismide paljunemine, mitoos, meioos, sugurakkude areng

Kokkuvõte Kõik isendid paljunevad kas suuliselt või mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel saab organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu ning kui ristuvad siis ristandid omavahel ei anna järglasi. Mittesugulisel paljunemisel pärineb organism alati ühest vanemast ja see võib toimuda eoseliselt või vegetatiivselt. Vegetatiivselt paljunevad seened, taimed, bakterid, protistid ning osa loomaliike. Vegetatiivne paljunemine annab lühikese aja jooksul palju järglasi, mis on identsed vanemaga. Mitoosi käigus jagatakse rakk kaheks ning mõlemad tekkivad rakud saavad sama geneetilise info. Eristatakse nelja faasi, mis toimuvad peale interfaasi, kus DNA kahekordistumine, ATP ja teise makroergiliste ühenditew süntees ja raku organellide suurenemine Profaas- kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, rakk polariseerub. Tsentrioolide vahele

Bioloogia
Organismide paljunemine ja areng-11-klass
4
doc

Organismide paljunemine ja areng (11. klass)

Organismide paljunemine ja areng Organismide paljunemine · Paljunemine on üks elu olulisemaid eluavaldusi. · Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. · Paljunemine on oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. · Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. · Iseviljastumine ­ viljastumisel ühinevad sugurakud pärinevad ühelt vanemalt. · Ristviljastumine ­ sugurakud pärinevad kahelt vanemalt, järglane ühendab mõlemalt vanemalt päris geneetilise info. · Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu.

Bioloogia
Kordamine Paljunemine
5
doc

Kordamine Paljunemine

Kordamisküsimused: ORGANISMIDE PALJUNEMINE 1. Mis on paljunemine? Paljunemine on üks olulisemaid eluavaldusi. Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. See on vajalik eelkõige liigi ja selle populatsiooni säilitamise seisukohalt. 2. Iseloomusta mittesugulist paljunemist, too näiteid. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Mittesuguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. NT. seened, taimed, algloomad jne. 3. Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Mittesugulist paljunemist jaotatakse: vegetatiivseks ja eoseliseks paljunemiseks 4. Selgita erinevaid vegetatiivse paljunemise võimalusi ja too näiteid. Pooldumine ja pungumine, taime osadega. Poolduvad nt. bakterid ja vetikad. Punguvad nt. üherakulistel ja hulkraksetel, pärmseened, sammalloomad. Vegetatiivne paljunemine

Bioloogia
Bioloogia paljunemine
5
docx

Bioloogia paljunemine

Bioloogia paljunemine. Diploidne kromosoomistik ­ enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste (kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene) paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y. Tähistatakse 2n= (inimesel) 46. Haploidne kromosoomistik ­ meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugukromosoomides (munarakk, seemnerakk). Tähistatakse n= 23 (inimesel). Eoseline paljunemine ­ mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja sõnajalg taimedel. Vegetatiivne paljunemine ­ mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Generatiivne paljunemine ­ suguline paljunemine, mis toimub sugurakkudel abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristviljastumine).

Bioloogia
Organismide paljunemine-mitoos-meioos-gametogenees
8
odt

Organismide paljunemine, mitoos, meioos, gametogenees

KT (Organismide paljunemine, mitoos, meioos, gametogenees) MÕISTED paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilimiseks mittesuguline paljunemine on paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks. suguline paljunemine on paljunemisviis, kus uus organism saab enamasti alguse viljastatud munarakust. Iseloomulik kõigile päristuumsetele organismidele. vegetatiivne paljunemine on mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb vanemorganismi mingist kehaosast. Esineb bakteritel, protistidel, seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. eoseline paljunemine on mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja osadel taimedel. interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (meioosi v mitoosi) vahele jääv eluperiood DNA replikatsioon DNA süntees, mille tulemusena saadakse igast DNA molekulist 2 koopiat

Bioloogia
Diploidne kromosoomistik
8
doc

Diploidne kromosoomistik

Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena.Tähistatakse 2n (inimesel 2n=46). Eoseline paljunemine - mittesuguline paljunemine,mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel,seentel ja osal taimedel. Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n (inimesel n=23). Interfaas - päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv raku eluperiood. Interfaasis rakud suurenevad, koguvad ATP-d, tsentrioolid kahekordistuvad, moodustatakse juurde organelle, DNA kahekordistub.

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun