Graafika ja arhitektuur · Sakraalarhitektuur · Profaan · Joonistamine · Paljundusgraafika · Reproduktsioon · Kõrgtrükk trükkivad osad asetsevad kõrgemal · Sügavtrükk trükkivad osad on trükivormi süvistatud · Lametrükk trükkivad ja mittetrükkivad osad asetsevad samal tasandil
Pastellvärvidel on ebatavaliselt lai värviskaala. Maali põhjaks sobivad kõik karedad pinnad: paber, kartong, lõuend ja pärgament. 31. Mis on monotüüpia ? on graafika tehnika, ka selles tehnikas teos. Kujutis tehakse enamasti õlivärvidega metall-, plast- või klaasplaadile, harilikult saadakse trükkimisel üks tõmmis. 32. Graafika jaguneb (2) ? 1)Vabagraafika.2)rakendusgraafika. 33. Mis on vabagraafika (2) ? 1)Joonistusgraafika.2)Estampgraafika ehk Paljundusgraafika. 34. Mis on estampgraafika ? Ehk paljundusgraafika. tänapäeval kõik paljundatavad graafilised tehnikad.Kujutis lõigatakse või uurendatakse esmalt puusse, linooli, metalli, vm materjali ja see trükitakse hiljem paberile, saades kujutise peegelpildis kujutis. 35. Mis on rakendusgraafika (4) ? 1)Tarbegraafika 2)plakat.3)illustratsioon.4)karikatuur 36. Mis on pisigraafika ? on postmargid, kutsekaardid, ex librised. 37. Kõrgtrüki tehnikad (4)
Graafika on üks kujutava kunsti kolmest põhiliigist kõrvu maali ja skulptuuriga. Graafika peamised väljendusvahendid on jooned ja must- valged või värvilised pinnad. Graafikateose alusmaterjal on paber, seega sai graafika tekkida pärast paberi leiutamist. Hiinas hakati graafikat viljelema 2. saj., Koreas ja Jaapanis 6.-8. saj. ning Euroopas alates 14. saj-st. Graafika jaguneb kaheks põhiharuks: vaba- ja rakendusgraafikaks. Vabagraafikasse kuuluvad joonistus ja estamp- ehk paljundusgraafika. Söe-, pliiatsi- või tusijoonistus tehakse otse paberile. Estampgraafika puhul lõigatakse või uurendatakse kujutis esmalt puusse, linooli, metalli vm. materjali ja trükitakse sellelt hiljem paberile. Nõnda saadakse kujutise peegelpildis jäljend. Tõmmise tegemise mooduseid on kolm: kõrg-, sügav- ja lametrükk. Peamised graafilised kõrgtrükitehnikad on puulõige, puugravüür ja linoollõige, mille puhul töödeldavaks materjaliks on vastavalt laudpuu
v keskkonna kujundamine sise- ja välisruumis (mänguväljak, jne.) Vestlused kunstist v rahvakunst v kunstimõisted (originaal, koopia, reproduktsioon, autoritiraaz, jne.) v ainetevahelised seosed Tehnikad ja materjalid v skulptuur; reljeef v maal; maalimine kattevärvide ja akvarellidega, õlipastellidega; tööd värvi- ja viltpliiatsitega; kollaaz paberitest v graafika, joonistamine grafiit-, värvi- ja viltpliiatsitega; paljundusgraafika: kõrgtrükk (papitrükk) Õpitulemused: v omab ettekujutust visuaalse kunsti liikidest ning nende väljendusvahenditest v tunneb ainekavas kasutatavaid visuaalse kunsti mõisteid ja oskab neid kõnes kasutada v oskab kasutada ainekavas loetletud töömaterjale ja vahendeid v oskab valikuliselt kasutada tehnikaid ja kujutamisviise loominguliseks eneseväljenduseks v tunneb abstraktsele vormi- ja värviõpetusele omaseid
Nii ka graafika. Graafika Graafika on üks kujutava kunsti kolmest põhiliigist kõrvu maali ja skulptuuriga. Graafika peamised väljendusvahendid on jooned ja must-valged või värvilised pinnad. Graafikateose alusmaterjal on paber, seega sai graafika tekkida pärast paberi leiutamist. Hiinas hakati graafikat viljelema 2. saj., Koreas ja Jaapanis 6.-8. saj. ning Euroopas alates 14. saj-st. Vabagraafikasse kuuluvad joonistus ja estamp- ehk paljundusgraafika. Söe-, pliiatsi- või tusijoonistus tehakse otse paberile. Estampgraafika puhul lõigatakse või uurendatakse kujutis esmalt puusse, linooli, metalli vm. materjali ja trükitakse sellelt hiljem paberile. Nõnda saadakse kujutise peegelpildis jäljend. Graafikal on palju tehnikaid, mis jagunevad tõmmise tegemise mooduste järgi kolmeks põhiliigiks: kõrg-, sügav- ja lametrükk. Kõrgtrükis kannavad värvi paberile trükivormi kõrgemad osad. Puit-, linoleum- või
neist pidada 1946. aastal ilmunud Friedebert Tuglase "Elu ja kangastused" ja 1948. aastal ilmunud Lydia Koidula "Valik luulet". Oma loomingutee algupoolel on Märt Laarman öelnud: "Meil vaadatakse graafikale üldse nagu mingi teise järgu kunstile. Loomulikult see publiku suhtumine puulõikesse ja üldse graafikasse ei soodusta ta erilist õitselepuhkemist". Sel ajal oli ta üks väheseid Eesti graafikuid ning võiks olla üks kunstnikke, tänu kellele tekkis ja arenes Eesti paljundusgraafika. 1969. aastal omistati Märt Laarmanile aunimetus Eesti NSV teeneline kunstnik. 1950. aastail tegeles Märt Laarman Friedebert Tuglase teoste kaheksa köite illustreerimisega, kuid suutis selle kõrvalt luua ka palju vabagraafilisi lehti, mida samuti peetakse eesti kunsti paremikku kuuluvaks. 1951. aastal heideti Märt Laarman Kunstnike Liidust välja «loomingulise küündimatuse ja passiivse hoiaku pärast ENSV Kunstnike Liidu üritustesse».
*Graafika Üks kujutava kunsti kolmest põhiliigist kõrvu maali ja skulptuuriga. Graafika peamised väljendusvahendid on jooned ja must-valges või värvilised pinnad. Graafikateose alusmaterjal on paber, seega sai graafika tekkida pärast paberi leiutamist. Hiinas hakati graafikat viljendama 2.sajandil. Koreas ja Jaapanis 6. - 8. sajandil ning Euroopas alates 14. sajandist. Graafika jaguneb kaheks põhiharuks: vaba- ja rakendusgraafikaks. Vabagraafikasse kuuluvad joonistus ja estamp- ehk paljundusgraafika. Söe-, pliiats- või tusijoonistus tehakse otse paberile. Estampgraafika puhul lõigatakse või uurendatakse kujutis esmalt puusse, linooli, metalli või mõnda teise materjali ja trükitakse sellelt hiljem paberile. Nõnda saadakse kujutise peegelpildis jäljend. *Skulptuur Skulptuur on kujutava kunsti liik, mille peamine väljendusvahend on mingi jäiga või plastse materjali kolmemõõtmeline vorm.
· Militaar (sõjaline arhitektuur) Kujutava kunsti liigid: MAAL · Fresko (seinamaal) · Monumentaalmaal (seinalaemaal) · Dekoratiivmaal (esemetel) · Tahvelmaal (puidul või lõuendil) · Miniatuur (pärgamendil) SKULPTUUR · Ümarplastika (3D vaates kuju) · Reljeef (tasapinnaline kujund) GRAAFIKA · Joonistus (söejoonistus, tusijoonistus jms) · Estamp ehk paljundusgraafika (puulõige, ofort jms) · Rakendusgraafika (tarbegraafika, plakat jms) Ürgaja kunst Paleoliitikum vanem kiviaeg Mesoliitikum keskmine kiviaeg Neoliitikum noorem kiviaeg Lascaux'i koopad leiti laste poolt Prantsusmaal 1940. aastal Pseudokoobas valekoobas Altamira koopad - koobas Hispaanias, kus asuvad noorema paleoliitikumi aegsed koopamaalid Tootem hõimumärk Willendorfi Veenus pisike naiskuju, mis leiti Austriast 1908
Mosaiik spetsiaalsesse mördi kihti surutakse keraamika, klaasi, merevaigu, kivi jne. Tükikestest teos. Vitraaz kunstiliselt kujundatud klaasaken. Graafika väljendusvahendiks on joon. Graafikat võib jagada vabagraafikaks ja rakendus graafikaks. Vabagraafikas on kunstnik vaba nii tehnikates kui teemades. Rakendusgraafikas määrab tehnika ja teema teostamise koht. Vabagraafika tehnikad jagunevad: 1. Joonistus esineb ainult ainu eksemplarina. (pliiatsi-, söe- ja dussijoonistus) 2. Paljundusgraafika Kõrgtrükk: 1. Puulõige 2. Puugravüür 3. Linoollõige 4. Plastikaatlõige Mehaanilised tehnikad: 1. Vasegravüür 2. Kuivnõel 3. Metsotinto 4. Kartongtüll Söövitus tehnikad: 1. Ofort 2. Akvatinta 3. Pehmelakk Lametrükk: 1. Lito 2. Siiditrükk 3. Monotüüpia e. klaasitrükk Skulptuur on tahke materjali kolmemõõtmeline vorm. Olenevalt töötlemisviisist ja materjalist, jagatakse skulptuur raidkunstiks ja plastikaks. Põhi zanriteks on portree, figuur, loomaskulptuur
2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (vasegravüür, ofort , kuivnõel, metsotinto, akvatinta, pehmelakk ) lametrükk (litograafia, monotüüpia) sõeltrükk (serigraafia) rakendusgraafika (tarbegraafika, raamatuillustratsioon, plakat, karikatuur )
annaabi.ee 
